Navigation path

Left navigation

Additional tools

Uus süvendatud Euroopa naabruspoliitika

European Commission - IP/11/643   25/05/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/643

Brüssel, 25. mai 2011

Uus süvendatud Euroopa naabruspoliitika

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton ning liidu laienemise ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle panid täna aluse uuele süvendatud Euroopa naabruspoliitikale (ENP) ja kinnitasid seega Euroopa Liidu kindlat soovi tugevdada naaberriikidega tehtavat koostööd.

Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni tänases ettepanekus liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile on välja toodud uuendatud Euroopa naabruspoliitika strateegia prioriteedid ja suunad. Strateegiaga soovitakse tugevdada individuaalseid ja piirkondlikke suhteid Euroopa Liidu ja tema naaberriikide vahel ning edendada põhimõtet, mille kohaselt tuleks reformide toetamiseks vastastikuse usalduse alusel kättesaadavaks teha rohkem vahendeid.

Lisaks ajavahemikuks 2011–2013 juba eraldatud 5,7 miljardile eurole on Euroopa naabruspoliitika toetuseks muudest olemasolevatest allikatest ette nähtud veel 1,24 miljardit eurot.

Lisaks sellele kiitis Euroopa Ülemkogu heaks kõrge esindaja ja asepresidendi ettepaneku suurendada kõnealuses ajavahemikus Euroopa Investeerimispanga (EIP) laene Vahemere lõunapiirkonna riikidele miljardi euro võrra. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank toetas tema taotlust laiendada panga tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidesse, eelkõige Egiptusesse. 2013. aastaks loodetakse panga aastase laenumahu suurenemist ligikaudu 2,5 miljardi euroni.

„Ajal, mil paljudes meie naaberriikides toimuvad suured muutused demokraatlikuma riigikorralduse suunas, on naabruspoliitika strateegia läbivaatamine eriti oluline. Euroopa Liit peab ulatama oma naabritele abikäe ja looma nendega püsiva partnerluse,” sõnas Catherine Ashton.

„Täna paneme me aluse uuele käsitusele, mis on suunatud rahvastevahelise partnerluse toetamisele ning demokraatia ja majandusliku heaolu edendamisele meie naaberriikides. See on meie kõigi huvides. Teeme oma naaberriikidele kättesaadavaks rahalised vahendid selliste poliitiliste ja majandusreformide toetamiseks, mida need riigid soovivad ellu viia. Meie toetuse aluseks on partnerlus, mitte kohustus, ja meie suhted peavad põhinema vastastikusel usaldusel, mis aitab mõlemal poolel kinni pidada kokkulepitud eesmärkidest.”

Ashton lisas, et ebastabiilse majanduskliima taustal, ent pidades silmas Euroopa Liidu vajadust tegutseda, tuli ettepanek koostada nii, et see oleks rahanduslikus mõttes innovatiivne, ning seetõttu tuli tal kindlustada täiendavad vahendid Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast.

Štefan Füle rõhutas: „Paljudes meie naaberriikides nii idas kui ka lõunas on toimumas suured muutused, mis peaksid aitama neil liikuda demokraatlikuma ja jõukama ühiskonna kujundamise suunas. Euroopa Liit peab neile muutustele reageerima otsusekindlalt Euroopa naabruspoliitika uuendamise kaudu. Ta peaks seni saadud kogemusi ära kasutades püüdma lahendada naabruskonnas toimuvate kiirete muutustega seotud probleeme.

Uuendatud naabruspoliitika tähendab suuremat diferentseerimist – niimoodi tagatakse, et iga naaberriigiga sõlmitakse individuaalsed suhted, mille raames võetakse arvesse tema püüdlusi, vajadusi ja suutlikkust. Individuaalsele lähenemisele pannakse uues käsituses eriti suurt rõhku. Euroopa Liidu suurem toetus on seotud konkreetsete tingimustega. See sõltub demokraatia kujundamise ja kindlustamise kiirusest ning edust õigusriigi põhimõtte järgimisel. Mida kiiremad ja ulatuslikumad on riigi edusammud reformide elluviimisel, seda suuremat toetust võimaldab talle Euroopa Liit.

Oleme valmis toetama edasipüüdlikke riike nende eesmärkide saavutamisel suuremate rahaliste vahendite ja paremate stiimulitega. Püüame muuta oma abi paindlikumaks ja kiiremaks, et paremini reageerida naabruskonnas toimuvatele kiiretele muutustele. Loodan, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid avaldavad meie ettepanekutele toetust ja aitavad viia uut strateegiat ellu ELi ja tema naabrite hüvanguks.”

Uuendatud Euroopa naabruspoliitika põhineb alates 2004. aastast rakendatud varasema ELi naabruspoliitika senistel saavutustel ja toetab partnerriikide püüdlusi suurema vabaduse ja parema elu suunas. Selle raames pakutakse uut liiki toetust suuremale hulgale eri ühiskonnakihtidele ning rohkem stiimuleid reformide algatamiseks.

Tänane teatis on koostatud naabruspoliitika põhjaliku läbivaatamise järel ning selle aluseks on valitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetud arutelud nii ELi liikmesriikides kui ka Lõuna- ja Ida-Euroopas asuvas 16 partnerriigis.

Sellega jätkatakse 2011. aasta märtsis heakskiidetud dokumendi „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” põhimõtete edasiarendamist. Kõnealune dokument kujutas endast kiiret vastust Põhja-Aafrikas praegu toimuvatele pöördelistele sündmustele, mis on seotud liikumisega demokraatia suunas. Samuti põhineb teatis 2009. aastal algatatud idapartnerlusel.

Lisateabe saamiseks vt MEMO/11/342.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website