Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon tagab kuriteoohvritele parema kaitse

European Commission - IP/11/585   18/05/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/585

Brüssel, 18. mai 2011

Euroopa Komisjon tagab kuriteoohvritele parema kaitse

Kujutlegem, et Pariisi külastav Poola turist saab röövimise käigus raskelt kannatada või et Helsingi metroojaama lähistel tungitakse kallale Itaalia teismelisele. Igal aastal langeb ELis hinnanguliselt 75 miljonit inimest raske kuriteo ohvriks. Sellisel sündmusel võivad olla ohvrite ja nende pereliikmete jaoks füüsiliselt, vaimselt ja rahaliselt laastavad tagajärjed. Kui vahejuhtum toimub välismaal, võivad lisaks tekkida olulised probleemid võõra kultuuri, keele ja õigussüsteemi pinnal. Kelle poole peaks kuriteoohver sellisel juhul abi saamiseks pöörduma? Millised on tema õigused? Üks ELi aluspõhimõtteid on, et inimesi ei tohi üheski liikmesriigis kohelda diskrimineerivalt. Tähtsaks verstapostiks selle põhimõtte kaitsel on Euroopa Liidu Kohtu 1989. aasta otsus kohtuasjas Cowan vs. Trésor public, mille kohaselt kuriteoohvritel on õigus hüvitisele, sõltumata nende kodakondsusest. Niisiis tuleb iga kuriteoohvrit kohelda lugupidavalt, pakkuda talle kaitset ja toetust ning tagada õiguskaitse kättesaadavus, olgu olukorra põhjuseks röövimine või terroriakt. Praeguses liikmesriikide õiguses esineb aga lünki, mistõttu loetletud põhivajadused ei ole alati kaetud. Seepärast esitab Euroopa Komisjon täna meetmepaketi, mille eesmärk on kehtestada kogu ELis miinimumnõuded, mida järgitakse kuriteoohvri õiguste tagamise ning tema kaitse ja toetamise käigus, olenemata tema kodakondsusest või elukohast. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on selge sõnaga antud ELi pädevusse ka kuriteoohvrite õigusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine.

Õigusküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Viviane Redingi sõnul keskenduvad ELi kriminaalõigussüsteemid kurjategijate tabamisele ning unustavad seejuures mõnikord kuriteoohvrid. „Tänu tänastele ettepanekutele seatakse ELis esikohale kuriteoohvrite õigused. Igal aastal langeb kuriteo ohvriks miljoneid inimesi. Seega ei ole ükski inimene selle eest kaitstud. Kuriteoohvrid vajavad lugupidavat suhtumist, tuge ja kaitset ning kindlustunnet, et nende õigused pääsevad võidule. Seepärast olen ma otsustanud tuua kuriteoohvrite vajadused ELi kriminaalõiguses tähelepanu keskmesse ja kehtestada miinimumnõuded, millest tuleb kuriteoohvrite õiguste tagamisel ja toetamisel kinni pidada kõikides liikmesriikides.”

Olgu tegu mis tahes kuriteoga – röövimine, sissemurdmine, kallaletung, vägistamine, ahistamine, vihakuritegu, terroriakt või inimkaubandus – selle ohvri põhivajadused jäävad samaks. Ta vajab, et teda koheldaks kui ohvrit, et temasse suhtutaks lugupidavalt ja et austataks tema inimväärikust. Samuti vajab ta kaitset ja tuge oma füüsilise puutumatuse ja vara säilitamiseks ning talle tuleb tagada õiguskaitse ja hüvitamine.

Komisjon tahab parandada nende põhivajaduste täitmist. Tänaste ettepanekutega kehtestatavad miinimumnõuded tugevdavad olemasolevaid riiklikke meetmeid, kindlustades, et kuriteoohvri põhivajaduste kaitse on kogu ELis samal tasemel, sõltumata tema kodakondsusest ja kuriteo toimumise kohast.

Kuriteoohvrite kohtlemisega seotud miinimumnõudeid käsitleva direktiivi ettepanek tagab, et kõikides 27 liikmesriigis peetakse kinni järgmistest põhimõtetest:

  • kuriteoohvreid koheldakse lugupidavalt ning politseinikke, prokuröre ja kohtunikke koolitatakse nende vajadusi arvestama;

  • kuriteoohvreid teavitatakse nende õigustest ja juhtumi menetlemisest neile arusaadaval viisil;

  • pakutakse ohvriabiteenuseid;

  • kuriteoohvrid saavad soovi korral menetluses osaleda ja neile pakutakse kohtuistungitel osalemiseks abi;

  • tehakse kindlaks, kas tegu on kaitsetu kuriteoohvriga, nt laps, vägistamise ohver või puudega inimene, ja võimaldatakse talle asjakohane kaitse;

  • kuriteoohvreid kaitstakse nii eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal.

Selleks et kaitsta vägivallaohvrit süüdistatava edasiste rünnakute eest, esitab komisjon samuti ettepaneku tsiviilõiguslike kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitleva määruse kohta. Määrusega tagatakse, et vägivallateo (nt koduvägivalla) toimepanija suhtes kohaldatav vabadust piirav meede või lähenemiskeeld kehtib ka juhul, kui ohver reisib või kolib teise ELi liikmesriiki.

Tänased ettepanekud on esimene samm selles suunas, et seada kuriteoohvrite õigused ELi õigussüsteemides tähelepanu keskmesse. Järgmistel aastatel võtab komisjon meetmeid eesmärgiga tugevdada ka olemasolevaid ELi eeskirju kuriteoohvritele hüvitise pakkumise kohta, et kindlustada neile tekitatud kahju nõuetekohane hüvitamine, eriti juhul, kui nad on sattunud kuriteo ohvriks välismaal. Selleks et liiklusõnnetuse ohvritel oleks võimalik taotleda kahjuhüvitist teises liikmesriigis, kavatseb komisjon vaadata läbi praegused ELi sätted kollisiooninormide küsimuses ning võimaldada kohaldada tähtaegu, mis kehtivad liiklusõnnetuse ohvri koduriigis.

Taustteave

Igal aastal langeb kuni 15% ELi elanikkonnast ühes liikmesriikidest kuriteo ohvriks. Need kuriteod võivad aga puudutada ka palju suuremat hulka pereliikmeid, kellel tuleb aidata ohvril kuriteo emotsionaalsest mõjust või sellega kaasnevatest kehavigastustest või rahamuredest üle saada. Kuritegu võib meid tabada samahästi võõrsil kui ka kodus. Võttes arvesse, et eurooplased teevad aastas ELi piires umbes 1,25 miljardit turismireisi, on paratamatu, et mõned neist satuvad kuriteo ohvriks välisriigis.

Kuriteoohvrite kohtlemist käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine moodustab osa laiemast eesmärgist luua Euroopa õigusruum, mis tagaks inimestele kõikjal ELis samad põhiõigused ja kindlustunde õigussüsteemi suhtes.

Kuriteoohvrite õigused langevad paljuski kokku põhiõigustega, sealhulgas õigusega inimväärikusele, era- ja pereelu austamisele ja omandile. Neid õigusi tuleb kaitsta, samamoodi nagu ka teiste kriminaalmenetluse osaliste, nt süüdistatavate õigusi.

Teine oluline põhimõte seisneb selles, et kuriteoohver peab saama oma õigusi kasutada, ilma et teda diskrimineeritaks. Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Cowan vs. Trésor public kinnitab näiteks, et hüvitise pakkumist ei tohiks piirata kodakondsuse alusel. Kõnealune juhtum käsitleb Briti turisti, keda Pariisi metroojaamast väljudes rööviti, tekitades talle kehavigastusi. Kohus leidis, et Briti kodanikule oleks tulnud pakkuda vigastuste eest hüvitist samadel alustel Prantsuse kodanikega, sest turistina oli tal õigus teenuste osutamise vabadusest teenuste vastuvõtjana kasu saada.

Täna esitatud ettepanekud kuriteoohvrite õiguste tugevdamiseks on osa komisjoni järelmeetmetest 2010. aasta aruandele ELi kodakondsuse kohta.

Vt ka MEMO/11/310.

Lisateave

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website