Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/532

Brüssel, 4. mai 2011

Komisjon teeb ettepaneku ELi-suunalise rände paremaks haldamiseks

Täna esitles komisjon algatusi selle kohta, kuidas EL saaks rändega kaasnevaid probleeme ja võimalusi käsitleda struktureeritumalt, terviklikumalt ja nendele kiiremini reageerides, võttes eelkõige arvesse praegust sündmuste käiku Vahemere piirkonnas. Algatused hõlmavad mitut rändeaspekti, muu hulgas tugevamat piirikontrolli ja Schengeni ala haldamist, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ülesehitamise lõpuleviimist, paremini suunatud seaduslikku rännet, hea tava vahetamist rändajate edukaks integreerimiseks ja rändeküsimuste strateegilist käsitust suhetes kolmandate riikidega. Need algatused täiendavad kiireid, lühiajalisi meetmeid, mida komisjon on juba võtnud rändeolukorra ohjamiseks Vahemere piirkonnas ja rändesurvega piiriala liikmesriikides.

Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi sõnul ei ole kahtlust, et EL vajab tugevat ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat. „Viimastel kuudel Põhja-Aafrika ajalooliste sündmuste taustal on see leidnud üksnes kinnitust. EL peab täitma oma kohust pakkuda vajajatele kaitset ja näitama samal ajal üles solidaarsust nii Põhja-Aafrika riikide suhtes, kes pakuvad praegu peavarju väga paljudele Liibüast pärit rändajatele, kui ka ELi liikmesriikide suhtes, mida on tabanud kõige suurem meritsi saabuv sisserändajate vool. On selge, et ELile tõuseks teatavast suunatud tööjõu sisserändest kasu, sest see aitaks leevendada oodatavat tööjõupuudust mitmes sektoris ja korvata Euroopa tööealise elanikkonna vähenemist eesseisvatel aastatel. Kuid rännet tuleb ka õigesti hallata: tuleb tagada tõhus piirikontroll ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine. See tähendab ka seda, et me ei saa jätta erakordse rändeolukorra lahendamist ülesandeks vaid liikmesriikidele, mille piirid moodustavad ELi välispiiri. See tähendab ka rände- ja liikuvuspartnerluste loomist kolmandate riikidega, et me saaksime nendes küsimustes koostööd teha. Peame neid pikaajalisi eesmärke pidama silmas ka siis, kui tegeleme Põhja-Aafrika ebastabiilsest olukorrast tulenevate pakiliste vajadustega,” lisas Cecilia Malmström.

Samal ajal kui sündmused Vahemere lõunapiirkonnas kujutavad endast miljonite inimeste jaoks lootust paremale elule, on need toonud kaasa Liibüa vägivalla eest põgeneva, rohkem kui 650 000 inimese ümberasumise. Euroopasse on siiani tulnud vaid üksikud varjupaigataotlejad. Samal ajal on üle 25 000 inimese otsustanud otsida paremat elu ELis. Mõnda ELi liikmesriiki puudutab massiline sisseränne rohkem, mõnda vähem, kuid seda olukorda ei ole võimalik lahendada ühe riigi tasandil. Selleks on vaja kõigi liikmesriikide panust ELi tasandil.

Volinik Cecilia Malmströmi sõnul on hiljutised sündmused tekitanud teatavaid küsimusi Schengeni süsteemi toimimise suhtes. „Isikute vaba liikumine Euroopa Liidu piires on olnud põhisaavutus, mida ei tohiks käest anda, vaid seda tuleks kindlustada. Seepärast on komisjon juba teinud ettepaneku parema hindamissüsteemi kohta, et tagada välispiiri tõhus kontroll. Schengeni ala stabiilsuse kaitsmiseks võib ehk osutuda vajalikuks ajutiselt uuesti kehtestada piiratud kontroll sisepiiridel erakorralistel juhtudel, näiteks kui välispiiri teatav osa sattub tugeva ootamatu surve alla,” lisas volinik.

EL on reageerinud nendele probleemidele kiiresti oma käsutuses olevate operatiiv- ja finantsvahenditega. Kasutusele on võetud rahalisi vahendeid, et tegelda humanitaarhädaolukordadega, mis on tingitud ootamatutest põgenike voogudest ja inimeste ümberasumisest Liibüa naaberriikidesse. Koos kahepoolsete rahaliste vahenditega on see abi võimaldanud pakkuda põgenikele ja ümberasustatud isikutele ajutist peavarju, rahuldada nende põhivajadusi ja toetada paljude naasmist päritoluriikidesse. FRONTEX laiendas 2011. aastal ühisoperatsiooni EPN Hermes. Selle eesmärk on aidata Itaalial tegelda Itaalia rannikule saabuvate sisserändajate ja põgenike olukorraga. EUROPOL lähetas Itaaliasse eksperdirühma, kes aitab õiguskaitseasutustel tuvastada Itaalia territooriumile jõudnud ebaseaduslike sisserändajate hulgast võimalikke inimkaubitsejaid. Liikmesriikidele, mida puudutavad põgenike ja ebaseaduslike sisserändajate kasvavad vood kõige teravamalt, on antud rahalist abi.

ELi reageering hädaolukorrale on küll olnud terviklik, kuid praeguse kriisi taustal on ilmnenud, et ELi võiks selliste olukordade ja rändehaldusega üldiselt saada hakkama veelgi paremini. Seepärast teeb komisjon ettepaneku algatuste kohta, mis hõlmavad järgmisi aspekte:

  • viia lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ülesehitamine 2012. aastaks kooskõlas põhiväärtuste ja liidu rahvusvaheliste kohustustega;

  • tugevdada piirikontrolli ja Schengeni ala haldamist, et tegeleda ebaseadusliku sisserändega, tagamaks, et iga liikmesriik kontrollib tõhusalt oma osa ELi välispiirist kooskõlas ELi eeskirjade ja õigusega, ja suurendada usaldust ELi rändehalduse süsteemi tõhususse;

  • paremini suunata seaduslikku rännet ELi, et hõlbustada nende isikute rännet, kellel on vajalikud oskused, et aidata ELil leevendada oodatavat tööjõu- ja oskuste puudust ning korvata tööealise elanikkonna vähenemist;

  • jagada liikmesriikide, seaduslike sisserändajate integreerimist käsitlevate lähenemisviisidega seotud head tava moel, mis tagaks, et sisserändest saadav majanduslik kasu oleks maksimaalne ja et oleks tagatud sotsiaalne ühtekuuluvus liidus;

  • käsitada rändeküsimusi suhetes kolmandate riikidega strateegilisest lähtepunktist, et hõlbustada isikute liikumist paremate seaduslike rändevõimaluste teel koos ebaseadusliku rände ärahoidmise meetmetega.

Edasised sammud

Komisjoni teatis on aluseks 12. maiks kokku kutsutud erakorralisel justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil toimuvale arutelule, millele järgneb rändele keskendatud arutelu 24. juuni Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Sellele järgnevad kõrvalmeetmed lähinädalatel ja -kuudel, eelkõige rändepakett, mis esitatakse kolleegiumile 24. mail vastuvõtmiseks.

Taustteave

Käesoleva aasta algusest saati on mitmest Põhja-Aafrika riigist, eelkõige Liibüast ümber asunud massiliselt inimesi. Viimaste hinnangute kohaselt on Liibüa territooriumilt lahkunud üle 650 000 inimese, et põgeneda sealse vägivalla eest. Naaberriigid, eelkõige Tuneesia ja Egiptus, on neile pakkunud oma külalislahkust, ja paljudel on õnnestunud või on neid aidatud naasta oma kodumaale.

Üle 25 000 rändaja, peamiselt Tuneesiast ja vähemal määral muudest Aafrika riikidest, on põgenenud ELi, maabudes Malta ja Itaalia rannikul (suurem osa Itaalia saarel Lampedusa), mistõttu mõlemad on suure rändesurve all. Lisaks ümberasustatud inimestele ja sisserändajatele on Liibüast lahkunud märkimisväärselt arvul erinevatest rahvustest põgenikke, sealhulgas somaallasi, eritrealasi ja sudaanlasi, kellest mõnel on õnnestunud jõuda Itaaliasse ja Maltasse. Need sündmused on pannud teatavate ELi liikmesriikide kaitse- ja vastuvõtusüsteemid lisasurve alla.

Lisateave

MEMO/11/273

Euroopa Komisjoni reageering rändevoogudele Põhja-Aafrikast, vt. MEMO/11/226.

Komisjoni ettepanek luua hindamismehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks: IP/10/1493.

Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/malmstrom/welcome/default_en.htm

Siseasjade peadirektoraadi veebisait:

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website