Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/526

Brüssel, 3. mai 2011

Elurikkus: komisjon kuulutab välja uue strateegia, et kümne aasta jooksul peatada elurikkuse vähenemine

Komisjon esitles täna uut strateegiat Euroopa elurikkuse kaitseks ja olukorra parandamiseks järgmise aastakümne jooksul. Strateegias tuuakse välja kuus eesmärki elurikkuse vähenemise peamiste mõjurite kohta. Et vähendada survet ELi loodusele ja ökosüsteemiteenustele seal, kus see on kõige suurem, seoti elurikkuse alased eesmärgid olulisemate eluvaldkondade poliitikasuundadega. Käsitletakse ka elurikkuse vähenemise üleilmseid aspekte, et EL saaks anda oma panuse elurikkuse vähenemise peatamisse igal pool maailmas. Strateegia on kooskõlas kohustustega, mille EL endale Jaapanis Nagoyas eelmisel aastal võttis.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik märkis: „Me oleme ise osa elurikkusest ja samas sõltume sellest, et saada toitu, joogivett ja puhast õhku ning muutumatut kliimat. See on meie looduskapital, mida oleme tõtanud liiga kiiresti kulutama. Ja teada on, mis juhtub, kui üle oma võimete laenu võtta. Meile peaks pärale jõudma see, et olukord on väga tõsine ja et varasemad katsed probleemi lahendada ei ole õnnestunud. Seekord on aeg end tõsiselt kokku võtta. Ma olen kindel, et see uus, korraga mitmeid valdkondi puudutav lähenemine aitab meil järje peale saada, et aastaks 2020 peatada elurikkuse vähenemine.”

Parem kaitse survestatud maailmale

Euroopa elurikkus on kriisis – liigid kaovad enneolematul hulgal. Paljude ökosüsteemide kahjustused ulatuvad nii kaugele, et süsteemid ei suuda enam pakkuda kogu teenusevalikut, millest me sõltume, alates puhtast õhust ja veest kuni põllukultuuride tolmeldamiseni ja üleujutuse eest kaitsmiseni. Selline häving tähendab ELi jaoks tohutuid sotsiaalseid ja majanduslikke kadusid. Näiteks putuktolmeldamisel, mis Euroopas drastiliselt väheneb, on ELi jaoks hinnanguline majanduslik väärtus 15 miljardit eurot aastas. Ülemaailmselt on olukord sama murettekitav.

Täna vastu võetud strateegias kirjeldatakse kuut esmaeesmärki elurikkuse ohtude oluliseks vähendamiseks ja meetmeid, mida selleks tuleb võtta. Meetmed on järgmised:

  • täiemahuliselt rakendada olemasolevaid looduskaitsealaseid õigusakte ja looduskaitsealade võrgustikke, et tagada elupaikade ja liikide kaitsestaatuse oluline paranemine

  • igal võimalusel parandada ja taastada ökosüsteeme ja ökosüsteemiteenuseid, näiteks rohkem rohelist infrastruktuuri kasutades

  • tagada põllumajanduse ja metsanduse säästlikkus

  • hoida ja kaitsta ELi kalavarusid

  • hoida kontrolli all invasiivseid liike, mis on üha sagedamini ELi elurikkuse vähenemise põhjuseks

  • suurendada ELi panust kooskõlastatud üleilmsesse tegevusse elurikkuse kadumise vältimiseks.

Kohustuste täitmine

Strateegia on kooskõlas kahe suure kohustusega, mille ELi juhid märtsis 2010 võtsid – peatada elurikkuse vähenemine ELis aastaks 2020 ning kaitsta, väärtustada ja taastada ELi elurikkust ja ökosüsteemiteenuseid aastaks 2050. Samuti on see kooskõlas ülemaailmsete kohustustega, mis võeti Nagoyas 2010. aasta oktoobris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames, kui maailma juhid võtsid vastu meetmepaketi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks kogu maailmas järgmise aastakümne jooksul.

Elurikkuse strateegia on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast ja sellisena on tal oma roll ELi ressursitõhususe eesmärkide saavutamisel. Ta aitab säästlikult hallata Euroopa looduskapitali, samuti leevendada kliimamuutuse mõju ning sellega kohaneda, sest parandab ökosüsteemide vastupanuvõimet ja ökosüsteemiteenuseid.

Taust

Maa looduslikud ja looduspõhised varad – üksikliikidest kuni selliste ökosüsteemideni nagu metsad, korallrahud, mageveekogud ja mullad – kahanevad ähvardava kiirusega. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine maksab maailma majandusele igal aastal miljardeid, seades ohtu riikide majandust, ärilisi väljavaateid ja võimalusi võidelda vaesusega.

Elurikkus väheneb ELis peamiselt maakasutuse muutumise, saastuse, loodusvarade ülekasutamise, võõrliikide vohamise ja kliimamuutuste tõttu. Need survetegurid on püsivad või kasvava intensiivsusega. Üksnes 17% hinnata võetud elupaikadel ja liikidel on soodne kaitsestaatus. Enamik ökosüsteeme ei suuda enam tagada selliste inimestele hädavajalike teenuste optimaalset kvaliteeti ja hulka, nagu näiteks põllukultuuride tolmeldamine, puhas õhk ja vesi, üleujutuste või erosiooni kontrolli all hoidmine.

Praegune ülemaailmne liikide hävimise määr ületab nüüd kuni tuhatkordselt loodusliku määra. Peamine põhjus on inimtegevus. ELis on hävimisohus umbes 25% loomaliikidest, sealhulgas imetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja liblikad. 88% kalavarudest on ülekasutatud või märgatavalt kahanenud.

Täiendav teave

Teatise sisuga üksikasjalikuks tutvumiseks vt:

http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/policy/index_en.htm

Küsimused ja vastused uue strateegia kohta vt: MEMO/11/268

Vt ka komisjoni bioloogilise mitmekesisuse kampaaniat:

http://ec.europa.eu/environment/biodiversity/campaign/index_en.htm

Täiendav teave ELi bioloogilise mitmekesisuse valdkonna poliitika kohta pärast 2010. aastat:

http://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/policy/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website