Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi 2012. aasta eelarveprojekt: 500 miljoni eurooplase toetamine kokkuhoiu aegadel

European Commission - IP/11/499   20/04/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/499

Brüssel, 20. aprill 2011

ELi 2012. aasta eelarveprojekt: 500 miljoni eurooplase toetamine kokkuhoiu aegadel

„Hoolikalt tasakaalu viidud eelarveprojekt, mis ühendab endas kokkuhoidu ja majanduskasvu toetavaid meetmeid 500 miljoni eurooplase jaoks.” Selliselt kirjeldab täna, 20. aprillil komisjoni poolt vastuvõetud ELi 2012. aasta eelarveprojekti eelarve ja finantsplaneerimise volinik Janusz Lewandowski. 2012. aasta eelarveprojektis on maksete assigneeringuid ette nähtud 132,7 miljardi euro ulatuses, mis tähendab 2011. aastaga võrreldes 4,9 % kasvu. Kulukohustuste assigneeringuid on ette nähtud 147,4 miljardi euro ulatuses (+3,7 %). 2012. aasta eelarveprojekti peamine eesmärk on Euroopa majanduse ja ELi kodanike igakülgne toetamine.

Kokkuhoiu nimel

2012. aasta eelarveprojekt püüab olla ühel lainel praegu liikmesriikides valitseva kokkuhoiuõhkkonnaga. Komisjon on teinud märkimisväärse jõupingutuse ja otsustanud külmutada oma 2012. aasta halduskulude taseme, mis tähendab, et nende kasv jääb 2011. aasta eelarvega võrreldes nulli. See on saavutatud hoonete, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, uuringute, väljaannete, lähetuste, konverentside ja koosolekutega seonduvate kulude olulise vähendamise teel. Lisaks sellele ei taotle komisjon juba kolmandat aastat järjest ühegi uue ametikoha loomist.

Samuti on komisjon järgmise aasta eelarveprojekti koostamisel püüdnud kindlaks teha programmid ja algatused, mis ei toimi tulemuslikult. Arengukoostöö rahastamisvahendi vahendeid on nende kavandatust väiksema kasutamise tõttu vähendatud 70,7 miljoni euro võrra. Tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi vahendeid on 2007. aastal vabastatud assigneeringute kõrge taseme ja uue õigusliku aluse vastuvõtmise viibimise tõttu vähendatud 14,5 miljoni euro võrra. GALILEO rahastamist on vähendatud 24,9 miljoni euro võrra (NB! arvandmed on näidatud kulukohustuste assigneeringutena). „See on meie kohustus Euroopa maksumaksja ees," sõnas volinik Lewandowski ja lisas: „kärbete tegemisel peame me kõigepealt tõsiselt analüüsima oma tegevust ja küsima endalt, kas kõik meie meetmed toovad kogu Euroopale tegelikku kasu!”

Arved tuleb tasuda!

Samal ajal peab komisjon siiski täitma oma juriidilisi kohustusi. 2007. aastal käivitunud ELi rahastatavate programmide rakendamine on nüüd saavutanud täie hoo. See tähendab, et nendesse programmidesse investeerinud piirkondlike ametiasutuste ja VKEde kulude hüvitamiseks tuleb 2012. aastal tasuda rohkem arveid. Maksete taseme suurenemisel eelkõige teadusuuringute programmide jaoks (maksed kasvavad 7,6 miljardi euroni ehk 13,3 %) ning struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi meetmete jaoks (maksed kasvavad 45,1 miljardi euroni ehk 8,4 % ) on seatud eesmärgiks anda ELi eelarvest maksimaalne panus majanduskasvu ja ühtekuuluvusse.

Kavandatud kasv vastab üksnes komisjoni juriidiliste kohustuste täitmiseks minimaalselt vajalikule rahastamise tasemele. Madalam tase tähendaks kehtivate lepingute alusel võetud juriidiliste kohustuste rikkumist liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt.

Võidakse küsida, miks me peaksime ELi eelarvet suurendama ajal, mil liikmesriigid seisavad riigisiseselt vastamisi rangete kokkuhoiumeetmetega," märkis Janusz Lewandowski. „See on põhjendatud küsimus. Peamine põhjus eelarve suurendamiseks on see, et me peame tasuma arveid, mis esitatakse meile seoses üle kogu Euroopa rakendatavate projektidega. Neid kohalikele kogukondadele ja ettevõtetele kasu toovaid projekte ei oleks 2007. aastal ilma ELi poolt võetud rahastamiskohustuseta tõenäoliselt algatatudki; nende peatamine on mõeldamatu. Esiteks võidaks meid lepingutingimuste rikkumise pärast kohtusse anda. Teiseks kahjustaks see liikmesriikide eelarveid veelgi enam, sest nad eeldavad, et me hüvitame neile ELi osaluse rahastamises, mille nad on abisaajatele juba välja maksnud. Kolmandaks oleks selliste projektide poole pealt katkestamine löögiks tervetele kogukondadele. Me ei saa vedada alt oma kodanikke ja ettevõtteid ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, kellel on õigus eeldada, et nende arved tasutakse. Võtame näiteks Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahelise elektriühenduse. ELi kogupanus sellesse projekti on koguni üle 100 miljoni euro. Selle eesmärk on suurendada Iiri ja Briti kodanike jaoks elektrienergia varustuskindlust. Arved, mille EL peab 2012. aastal selle projektiga seoses tasuma, moodustavad kokku umbes 24 miljonit eurot, mis ületab rohkem kui kaks korda 2011. aasta summa.

Jätkusuutliku majanduskasvu nimel

Majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks 27 liikmesriigiga Euroopa Liidus tuleb teha koordineeritud jõupingutusi ja investeeringuid. Eelarveprojektiga on ette nähtud, et 2012. aastal toetatakse umbes 57,7 miljardi euroga jätkusuutlikku majanduskasvu, et aidata liikmesriikidel suurendada oma investeeringuid neis valdkondades, samal ajal kui Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele eraldatakse umbes 62,6 miljardit eurot, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab 5,1 % kasvu.

Kodanikud on Euroopa poliitika keskmes ja nende turvalisus on ELi jaoks tähtis prioriteet. 2012. aasta eelarveprojektiga on ette nähtud suurendada vahendite mahtu 6,5 % vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna meetmete jaoks, mis keskenduvad kodanike huvidele ja vajadustele. Lisaks moodustavad Euroopa 2020. aasta strateegia raames noortele suunatud algatused 1,9 miljardit eurot, mida on 15,0 % rohkem kui 2011. aastal. Olulisel kohal on ka kliimamuutustega seonduvad meetmed. 2012. aastal on kavas suurendada nende rahastamist 6,1 %, et saavutada rahastamise kogutasemeks 8,1 miljardit eurot.

500 miljoni eurooplase hüvanguks

Ainult 6 % ELi eelarvest läheb ELi institutsioonide toimimiseks; seega 94 % aastaeelarvest suunatakse tagasi Euroopa piirkondadele ja linnadele, ettevõtetele, teadlastele ja kodanikele, kusjuures pool sellest on suunatud majanduskasvu ja tööhõivet toetavatesse meetmetesse.

Täna vastu võetud eelarveprojektis on kesksele kohale seatud EL ja selle kodanikud. Esiteks teeme me ettepanekuid kärbeteks paljudes haldusvaldkondades, nagu koolitused, väljaanded, reisi- ja bürookulud, et hoida sisemiste kulude tase võimalikult madalal; teiseks oleme me tublisti pingutanud, et teha kindlaks eelarve valdkonnad, kus ei ole saavutatud nii häid tulemusi, kui oodati, et suunata vahendid ümber programmidele ja algatustele, mis annavad ka praktikas konkreetseid tulemusi. Kolmandaks oleme me otsustanud investeerida valdkondadesse, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja arengule − ELi eelarve on kriisivastane pakett!" ütles Janusz Lewandowski.

PILGUHEIT 2012. AASTA EELARVEPROJEKTILE

aasta eelarveprojekt 2012.

2011. aasta eelarve (1)

Erinevus

Erinevus

KA

MA

KA

MA

KA

MA

KA

MA

1. Jätkusuutlik kasv

67 962,5

57 700,9

64 501,2

53 279,9

5,4 %

8,3 %

3 461,3

4 421,0

Varu (2)

151,5

− Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

15 223,6

12 566,1

13 520,6

11 627,8

12,6 %

8,1 %

1 703,0

938,3

Varu (2)

129,4

− Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

52 738,9

45 134,8

50 980,6

41 652,1

3,4 %

8,4 %

1 758,3

3 482,7

Varu

22,1

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine

60 158,4

57 948,4

58 659,2

56 378,9

2,6 %

2,8 %

1 499,2

1 569,5

Varu

651,6

3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus (3)

2 023,9

1 514,0

1 823,3

1 460,3

11,0 %

3,7 %

200,6

53,3

Varu

81,1

− Vabadus, turvalisus ja õigus

1 340,4

868,3

1 139,0

813,3

17,7 %

6,8 %

201,4

55,1

Varu

65,6

− Kodakondsus (3)

683,5

645,7

684,3

647,1

-0,1 %

-0,3 %

-0,9

-1,7

Varu

15,5

4. EL kui ülemaailmne partner

9 009,3

7 293,7

8 759,3

7 238,7

2,9 %

0,8 %

250,0

55,0

Varu (4)

246,7

5. Haldus

8 281,4

8 281,7

8 171,4

8 170,1

1,3%

1,4 %

110,0

111,6

Varu (5)

472,6

Kokku

147 435,4

132 738,7

142 111,3

126 546,7

3,7 %

4,9 %

5 324,1

6 192,0

Varu

1 603,5

8 815,3

Assigneeringud %-na kogurahvatulust

1,12 %

1,01 %

1,12 %

0,99 %

(1) 2011. aasta eelarve hõlmab paranduseelarvet nr 1 ning paranduseelarve projekte nr 2 ja 3.

(2) Alamrubriigi 1a varus ei ole arvesse võetud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seonduvaid assigneeringuid (500 miljonit eurot).

(3) Välja arvatud ELi Solidaarsusfond.

(4) Rubriigi 4 varus ei ole arvesse võetud hädaabireserviga seonduvaid assigneeringuid (258,9 miljonit eurot).

(5) Rubriigi 5 ülempiiri suhtes jääva varu arvutamisel on arvesse võetud finantsraamistiku (2007.−2013) joonealuses märkuses nr 1 nimetatud 84 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensioniskeemi.

(1): KA = Kulukohustuste assigneeringud. MA = Maksete assigneeringud.

2012. AASTA EELARVEPROJEKTI KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD

2012. AASTA EELARVEPROJEKTI MAKSETE ASSIGNEERINGUD

Mis edasi?

Nõukogu teeb oma seisukoha paranduseelarve projekti kohta teatavaks juunis ning Euroopa Parlament oktoobris. Kui nende vahel on erimeelsusi, käivitub 21päevane lepitusmenetlus, kus Euroopa Komisjon täidab vahemehe rolli. Parlament võtab 2012. aasta lõpliku eelarve oodatavalt vastu novembris.

Täpsem teave 2012. aasta eelarveprojekti kohta:

http://ec.europa.eu/budget/index_en.cfm

_____________________________________________________

Märkus: Eelarves prognoositakse nii kulukohustusi (juriidilisi kohustusi pakkuda rahastamist, juhul kui täidetud on teatavad tingimused) kui ka makseid (abisaajatele tehtavaid tegelikke rahaülekandeid või väljamakseid).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website