Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/488

Brüssel, 19. aprill 2011

ELi haridusvaldkonna aruandes hinnatakse edasiminekut heaks, kuid eesmärkide saavutamiseks on vaja veel pingutada

Brüssel, 19. aprill: Euroopa Komisjoni järjekordsest hariduse ja koolituse valdkonda käsitlevast eduaruandest selgub, et kuigi ELi liikmesriigid on läinud aastakümnel oma haridussüsteeme peamistes valdkondades parandanud, on saavutatud ainult üks viiest 2010. aastaks seatud sihttasemest. EL on suuresti ületanud matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute arvu 15%-lise suurendamise eesmärgi – alates aastast 2000 on kasv olnud 37%. Märkimisväärset, kuigi mitte piisavat edu saavutati koolist väljalangevuse vähendamisel, kasvas keskhariduse omandanud õppurite arv, paranes lugemisoskus ning suurenes täiskasvanuhariduses ja -koolituses osalejate arv. Vastavad näitajad iga riigi kohta on esitatud lisas. Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegias on seatud eesmärgiks vähendada väljalangevust 10%-ni või alla selle ning suurendada kõrghariduse omandanud inimeste osakaalu vähemalt 40%-ni.

Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou märkis:Hea uudis on see, et haridustase Euroopas on märkimisväärselt tõusnud. Keskkooli ja kõrgkooli lõpetanute arv on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. Samas on jätkuvalt probleemiks koolist väljalangemine, see puudutab iga seitsmendat noort inimest Euroopa Liidus, ning iga viies ei suuda 15 aastaselt veel korralikult lugeda. Seepärast on haridus ja koolitus Euroopa 2020. aasta strateegia põhiküsimused. On vaja, et liikmesriigid veelgi enam pingutaksid meie ühiste Euroopa eesmärkide saavutamiseks.”

Voliniku tungiv soov on, et liikmesriigid ei teeks majanduskriisi kitsendavates oludes kärpeid haridusvaldkonna eelarves. Ta lisas: „Haridusvaldkonnale tehtud kulutused on hea investeering töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks ning need tasuvad end ära pikas perspektiivis. Kuid pingelise eelarve tingimustes peame tagama ka ressursside võimalikult tõhusa kasutuse.”

Viis sihttaset haridusvaldkonnas aastaks 2020

2009. aastal seadsid ELi haridusministrid ühiseks eesmärgiks saavutada haridus- ja koolitusvaldkonnas viis sihttaset.

  • Haridus- ja koolitussüsteemist väljalangenute arv tuleb viia alla 10% (praeguse 14,4% juures tähendaks see väljalangejate arvu vähenemist vähemalt 1,7 miljoni võrra)

  • Kõrghariduse omandanute osakaal 30–34 aastate seas peab kasvama vähemalt 40%-ni (praeguse 32,3% juures tähendaks see kõrghariduse omandanute arvu kasvu 2,6 miljoni võrra)

  • Vähemalt 95% lastest, alates nelja-aastastest kuni kohustusliku alghariduse alustamise vanuseni, peab osalema koolieelses hariduses (praeguse 92,3% juures tähendab see üle 250 000 väikelapse lisandumist haridussüsteemi)

  • Vähese lugemis- ning matemaatika ja loodusteaduste alase oskusega õpilaste osakaal 15aastaste seas tuleb viia alla 15% (praeguselt ligikaudu 20%-lt kõigi kolme oskuse puhul; see tähendaks halvasti toimetulejate arvu vähenemist 250 000 võrra)

  • Keskmiselt peaks vähemalt 15% täiskasvanutest (vanuses 25–64) osalema elukestvas õppes (praeguse 9,3% juures tähendaks see 15 miljoni täiskasvanu lisandumist haridus- ja koolitussüsteemi)

Aastaaruanne sihttasemete saavutamise kohta

Näitajaid ja sihttasemeid käsitlevas aastaaruandes analüüsib komisjon liikmesriikide tulemusi ja võrdleb neid kõnealuste sihttasemetega. Vaadatakse läbi ka see, kuidas on liikmesriigid toime tulnud varasemate, 2010. aastaks seatud sihttasemetega.

Peamised tulemused

  • 2020. aasta sihttasemed: kuigi täpsemate hinnangute andmiseks on veel liiga vara, võib viimaste suundumuste alusel väita, et 2020. aasta sihttasemed saavutatakse, kui liikmesriigid neid jätkuvalt prioriteetsena käsitavad ning haridusse ja koolitusse tõhusalt investeerivad. Nii on juba toimunud kahe peamise, koolist väljalangemist ja kõrghariduse omandamist puudutava haridusalase eesmärgi puhul.

  • 2010. aasta sihttasemed: ELi riikides on tehtud edusamme, kuid saavutatud on üksnes matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute sihtarv. (Täielikud andmed 2010. aasta kohta avaldatakse järgmise aasta alguses).

  • Osalemine ja hariduse omandamine: alates 2000. aastast on kasvanud haridussüsteemis osalejate arv ja tõusnud täiskasvanute kvalifikatsiooni tase. Samuti on kasvanud koolieelses hariduses osalevate laste arv.

  • Märkimisväärsed erinevused püsivad poiste ja tüdrukute õpitulemustes ja ka ainete valikus. Näiteks jäävad poisid lugemisoskuses tüdrukutele alla ja ka koolist väljalangejate seas on poisid enamuses. Samas on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute hulgas mehed ülekaalus.

Käesolev aruanne hõlmab kõiki ELi liikmesriike, lisaks Horvaatiat, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Islandit, Türgit, Norrat ja Liechtensteini, ning sisaldab ülevaateid ja üksikasjalikku statistikat, mis näitab, milliste riikide saavutused on alla või üle ELi keskmise ning millised riigid on omavahelises võrdluses edasijõudnute, millised mahajääjate seas.

Järgmised sammud

Lähinädalatel esitavad liikmesriigid komisjonile oma riiklikud reformikavad, kus nad on seadnud riiklikud eesmärgid koolist väljalangemise ja kõrghariduse omandamise sihttasemete saavutamiseks, kirjeldades selgesõnaliselt, kuidas nad nende eesmärkide täitmiseni jõuavad. Komisjonil on kavas peagi esitada sihttasemete ettepanekud tööalase konkurentsivõime ja õppurite liikuvuse alal.

Lisateave:

veebiaadress: MEMO/11/253

Komisjoni aruanne tervikuna Progress towards the Lisbon objectives in education and training - Indicators and benchmarks, 2010/11"

Teabeleht: Education benchmarks for Europe [andmed iga liikmesriigi kohta]

Euroopa Komisjon: European strategy and co-operation in education and training:

LISA

2010. aasta haridusalased sihttasemed; areng aastatel 2000–2009

2020. aasta haridusalased sihttasemed; areng aastatel 2000–2009

1. Koolieelses hariduses osalemine

Sihttase aastaks 2020: 2020. aastaks peaks vähemalt 95% lastest, alates nelja-aastastest kuni kohustusliku alghariduse alustamise vanuseni, osalema väikelaste hariduses.

Suundumused: 2000. aastast alates on koolieelses hariduses osalemine suurenenud rohkem kui kuue protsendipunkti võrra. Prantsusmaal, Belgias, Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias on osalemisprotsent kõige kõrgem.

Parimate tulemustega riigid ELis: Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad

2000

2007

2008

EU 27

85.6

90.7

92.3

Belgium

99.1

99.7

99.5

Bulgaria

73.4

79.8

78.4

Czech Rep.

90.0

92.6

90.9

Denmark

95.7

92.7

91.8

Germany

82.6

94.5

95.6

Estonia

87.0

93.6

95.1

Ireland

74.6

71.7

72.0

Greece

69.3

68.2

:

Spain

100

98.1

99.0

France

100

100

100

Italy

100

99.3

98.8

Cyprus

64.7

84.7

88.5

Latvia

65.4

88.2

88.9

Lithuania

60.6

76.6

77.8

Luxembourg

94.7

93.9

94.3

Hungary

93.9

95.1

94.6

Malta

100

98.8

97.8

Netherlands

99.5

98.9

99.5

Austria

84.6

88.8

90.3

Poland

58.3

66.8

67.5

Portugal

78.9

86.7

87.0

Romania

67.6

81.8

82.8

Slovenia

85.2

89.2

90.4

Slovakia

76.1

79.4

79.1

Finland

55.2

69.8

70.9

Sweden

83.6

94.0

94.6

UK

100

90.7

97.3

Croatia

:

65.2

68.0

Iceland

91.8

95.4

96.2

MK*

17.4

26.1

28.5

Turkey

11.6

26.7

34.4

Liechtenstein

69.3

84.5

83.2

Norway

79.7

94.3

95.6

Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Parimad tulemused, halvemad tulemused. b = aegrida katkenud, p = esialgsed andmed (01) = 2001. (02) = 2002.

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

2. Halvasti toimetulejad

Sihttase aastateks 2010/2020: 2010. aastaks tuleb lugemisega halvasti toime tulevate õpilaste osakaalu vähendada 20% võrra (kuni 17%-ni). 2020. aastaks tuleb vähendada lugemise, matemaatika ja loodusteadustega halvasti toime tulevate õpilaste osakaalu 15%-ni või alla selle.

Suundumused: ELis (võrreldavad andmed saadi 18 riigist) paranesid lugemisega halvasti toimetuleku näitajad 21,3%-lt 2000. aastal kuni 20,0%-ni 2009. aastal (tüdrukute osas 13,3%, poiste osas 26,6%).

Parimate tulemustega riigid ELis: Soome, Madalmaad ja Eesti

2000

2006

2009

EU (18)

21.3

24.1

20.0

Belgium

19.0

19.4

17.7

Bulgaria

40.3

51.1

41.0

Czech Rep.

17.5

24.8

23.1

Denmark

17.9

16.0

15.2

Germany

22.6

20.0

18.5

Estonia

:

13.6

13.3

Ireland

11.0

12.1

17.2

Greece

24.4

27.7

21.3

Spain

16.3

25.7

19.6

France

15.2

21.7

19.8

Italy

18.9

26.4

21.0

Cyprus

:

:

:

Latvia

30.1

21.2

17.6

Lithuania

:

25.7

24.3

Luxembourg

(35.1)

22.9

26.0

Hungary

22.7

20.6

17.6

Malta

:

:

:

Netherlands

(9.5)

15.1

14.3

Austria

19.3

21.5

27.5

Poland

23.2

16.2

15.0

Portugal

26.3

24.9

17.6

Romania

41.3

53.5

40.4

Slovenia

:

16.5

21.2

Slovakia

:

27.8

22.3

Finland

7.0

4.8

8.1

Sweden

12.6

15.3

17.4

UK

(12.8)

19.0

18.4

Croatia

:

21.5

22.5

Iceland

14.5

20.5

16.8

Turkey

:

32.2

24.5

Liechtenstein

22.1

14.3

15.6

Norway

17.5

22.4

14.9

Allikas: OECD (PISA uuring) Parimad tulemused, halvemad tulemused, ( ) = ei ole võrreldav.

Küpros ja Malta ei ole uuringus veel osalenud. ELi tulemused: 18 riigi kohta, kust saadi võrreldavad andmed.

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

3. Koolist väljalangejad

Sihttase aastateks 2010/2020 (see on ka EL 2020 üks peamisi eesmärke): aastateks 2010/2020 tuleb koolist väljalangejate osakaalu vähendada 10%-ni.

Suundumused: EL 27 piires vähenes koolist väljalangejate osakaal vanuserühmas 18–24 17,6%-lt 2000. aastal 14,4%-ni 2009. aastal (naiste osas 12,5%, meeste osas 16,3%).

Parimate tulemustega riigid ELis: Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia

2000

2008

2009

EU 27

17.6

14.9

14.4

Belgium

13.8

12.0

11.1

Bulgaria

20.5 (01)

14.8

14.7

Czech Rep.

5.7 (02)

5.6

5.4

Denmark

11.7

11.5

10.6

Germany

14.6

11.8

11.1

Estonia

15.1

14.0

13.9

Ireland

14.6 (02)

11.3

11.3

Greece

18.2

14.8

14.5

Spain

29.1

31.9

31.2

France

13.3

11.9

12.3

Italy

25.1

19.7

19.2

Cyprus

18.5

13.7

11.7

Latvia

16.9(02)

15.5

13.9

Lithuania

16.5

7.4

8.7

Luxembourg

16.8

13.4

7.7

Hungary

13.9

11.7

11.2

Malta

54.2

39

36.8

Netherlands

15.4

11.4

10.9

Austria

10.2

10.1

8.7

Poland

7.4 (01)

5.0

5.3

Portugal

43.6

35.4

31.2

Romania

22.9

15.9

16.6

Slovenia

6.4 (01)

5.1u

5.3u

Slovakia

6.7 (02)

6.0

4.9

Finland

9.0

9.8

9.9

Sweden

7.3

12.2

10.7

UK

18.2

17.0

15.7

Croatia

8.0 (02)

3.7 u

3.9 u

Iceland

29.8

24.4

21.4

MK*

n/a

19.6

16.2

Turkey

59.3

45.5

44.3

Norway

12.9

17.0

17.6

Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Parimad tulemused, halvemad tulemused. b = aegrida katkenud, p = esialgsed andmed, u = ebausaldusväärsed andmed, (01) = 2001. (02)= 2002.

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

4. Hariduse omandamine noorte seas

Sihttase aastaks 2010: 2010. aastaks pidanuks vähemalt 85% ELi 22aastastest noortest olema omandanud keskhariduse.

Suundumused: 2000. aastast alates on lõpetatud keskharidusega noorte arv ELis veidi kasvanud – vanuserühmas 20–24 on kasv 76,6%-lt kuni 78,6%-ni 2009. aastal (naiste osas 81,4%, meeste osas 75,9%).

Parimate tulemustega riigid ELis: Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Poola

2000

2008

2009

EU 27

76.6

78.4

78.6

Belgium

81.7

82.2

83.3

Bulgaria

75.2

83.7

83.7

Czech Rep.

91.2

91.6

91.9

Denmark

72.0

71.0

70.1

Germany

74.7

74.1

73.7

Estonia

79.0

82.2

82.3

Ireland

82.6

87.7

87.0

Greece

79.2

82.1

82.2

Spain

66.0

60.0

59.9

France

81.6

83.4

83.6

Italy

69.4

76.5

76.3

Cyprus

79.0

85.1

87.4

Latvia

76.5

80.0

80.5

Lithuania

78.9

89.1

86.9

Luxembourg

77.5

72.8

76.8

Hungary

83.5

83.6

84.0

Malta

40.9

53.0

52.1

Netherlands

71.9

76.2

76.6

Austria

85.1

84.5

86.0

Poland

88.8

91.3

91.3

Portugal

43.2

54.3

55.5

Romania

76.1

78.3

78.3

Slovenia

88.0

90.2

89.4

Slovakia

94.8

92.3

93.3

Finland

87.7

86.2

85.1

Sweden

85.2

85.6

86.4

UK

76.7

78.2

79.3

Croatia

90.6 (02)

95.4

95.1

Iceland

46.1

53.6

53.6

MK*

n/a

79.7

81.9

Turkey

n/a

48.9

50.0

Norway

95.0

70.1b

69.7

Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Parimad tulemused, halvemad tulemused. b = aegrida katkenud, p = esialgsed andmed (01) = 2001. (02)= 2002

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

5. Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alase hariduse omandamine

Sihttase aastaks 2010: 2010. aastaks peaks matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute koguarv ELis tõusma vähemalt 15%, kusjuures soolist erinevust tuleks kahandada.

Suundumused: 2000. aastast alates on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alal hariduse omandanute arv suurenenud 37,2%, naiste osas toimus 2008. aastal kasv 30,7%-lt kuni 32,6%-ni.

Parimate tulemustega riigid ELis: suurim edasiminek toimus alates 2000. aastast Portugalis, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis

growth 2000 - 2008

share of females

2000

2008

EU 27

37.2

30.7

32.6

Belgium

20.9

25.0

25.9

Bulgaria

21.8

45.6

37.0

Czech Rep.

141.3

27.0

30.1

Denmark

14.3

28.5

36.4

Germany

53.5

21.6

31.1

Estonia

57.1

35.7

42.1

Ireland

1.0

37.9

30.4

Greece

26.5*

:

41.9

Spain

14.8

31.5

30.2

France

5.4

30.8

28.2

Italy

62.9

36.6

38.4

Cyprus

58.3

31.0

37.4

Latvia

11.5*

31.4

32.2

Lithuania

36.4

35.9

33.5

Luxembourg

:

:

48.2

Hungary

18.9

22.6

25.7

Malta

33.9*

26.3

28.4

Netherlands

39.3

17.6

18.9

Austria

66.4

19.9

24.2

Poland

100.0

35.9

40.3

Portugal

193.2

41.9

34.1

Romania

89.1*

35.1

43.1

Slovenia

16.0

22.8

26.5

Slovakia

185.8

30.1

36.8

Finland

59.5

27.3

33.1

Sweden

13.3

32.1

33.4

UK

17.8

32.1

31.2

Croatia

81.7*

:

33.2

Iceland

39.9

37.9

n/a

MK*

68.0

41.6

42.8

Turkey

70.8

31.1

30.6

Liechtenstein

41.1*

:

25.8

Norway

11.0

26.8

29.6

Allikas: Eurostat (UOE küsitlus). *= kumulatiivne kasv, mis on ekstrapoleeritud aastate põhjal, mille kohta on andmed olemas

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

6. Kolmanda taseme hariduse omandamine

Sihttase aastateks 2010/2020 (see on ka EL 2020 üks peamisi eesmärke): 2020. aastaks peaks vähemalt 40% inimestest vanuses 30–34 olema omandanud kolmanda taseme hariduse.

Suundumused: vanuserühmas 30–34 tõusis kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal 22,4%-lt 2000. aastal 32,3%-ni 2009. aastal (naiste osas 35,7%, meeste osas 28,9%), st peaaegu 10 protsendipunkti võrra.

Parimate tulemustega riigid ELis: Iirimaa, Taani ja Luksemburg.

2000

2008

2009

EU 27

22.4

31.1

32.3

Belgium

35.2

42.9

42.0

Bulgaria

19.5

27.1

27.9

Czech Rep.

13.7

15.4

17.5

Denmark

32.1

46.3

48.1

Germany

25.7

27.7

29.4

Estonia

30.8

34.1

35.9

Ireland

27.5

46.1

49.0

Greece

25.4

25.6

26.5

Spain

29.2

39.8

39.4

France

27.4

41.3

43.3

Italy

11.6

19.2

19.0

Cyprus

31.1

47.1

44.7

Latvia

18.6

27.0

30.1

Lithuania

42.6

39.9

40.6

Luxembourg

21.2

39.8

46.6p p p

Hungary

14.8

22.4

23.9

Malta

7.4

21.0p

21.1p

Netherlands

26.5

40.2

40.5

Austria

:

22.2

23.5

Poland

12.5

29.7

32.8

Portugal

11.3

21.6

21.1

Romania

8.9

16.0

16.8

Slovenia

18.5

30.9

31.6

Slovakia

10.6

15.8

17.6

Finland

40.3

45.7

45.9

Sweden

31.8

42.0p

43.9p

UK

29.0

39.7

41.5

Croatia

16.2(02)

18.5u

20.5u

Iceland

32.6

38.3

41.8

MK*

:

12.4

14.3

Turkey

:

13.0

14.7

Norway

37.3

46.2

47.0

Allikas: Eurostat (UOE küsitlus), (02) = 2002.

*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, u = ebausaldusväärsed andmed

7. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

Sihttase aastateks 2010/2020: näitaja, mis iseloomustab ELi tööealise elanikkonna keskmist osalemismäära elukestvas õppes peaks 2010. aastaks jõudma 12,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni.

Suundumused: vanuserühmas 25–64 tõusis osalemismäär 2000. aasta 7,1%-lt kuni 9,3%-ni 2009. aastal (naiste osas 10,2%, meeste osas 8,5%). Selline tõus oli suurel määral tingitud aegridade katkemisest 2003. aasta paiku. Alates 2005. aastast osalemine veidi vähenes.

Parimate tulemustega riigid ELis: Taani, Rootsi ja Soome

2005

2008

2009

EU 25

9.8

9.5

9.3

Belgium

8.3

6.8

6.8

Bulgaria

1.3

1.4

1.4

Czech Rep.

5.6

7.8 p

6.8

Denmark

27.4

30.2

31.6

Germany

7.7

7.9

7.8

Estonia

5.9

9.8 p

10.5

Ireland

7.4

7.1

6.3

Greece

1.9

2.9

3.3

Spain

10.5

10.4

10.4

France

7.1

7.3

6.0

Italy

5.8

6.3

6.0

Cyprus

5.9

8.5

7.8

Latvia

7.9

6.8

5.3

Lithuania

6.0

4.9

4.5

Luxembourg

8.5

8.5

13.4 p

Hungary

3.9

3.1

2.7

Malta

5.3

6.2

5.8 p

Netherlands

15.9

17.0

17.0

Austria

12.9

13.2

13.8

Poland

4.9

4.7

4.7

Portugal

4.1

5.3 p

6.5

Romania

1.6

1.5

1.5

Slovenia

15.3

13.9

14.6

Slovakia

4.6

3.3

2.8

Finland

22.5

23.1

22.1

Sweden

17.4 p

22.2 b

22.2 p

UK

27.6

19.9 b

20.1

Croatia

2.1

2.2

2.3

Iceland

25.7

25.1

25.1

MK*

:

2.5

3.3

Turkey

1.9

1.8

2.3

Norway

17.8

19.3

18.1

Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Parimad tulemused, halvemad tulemused. b = aegrida katkenud, p = esialgsed andmed
*MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website