Navigation path

Left navigation

Additional tools

Geneetiliselt muundatud organismid – komisjoni aruanne GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta Euroopas

European Commission - IP/11/477   15/04/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/477

Brüssel, 15. aprill 2011

Geneetiliselt muundatud organismid – komisjoni aruanne GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta Euroopas

Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandes kirjeldatakse probleeme ELis geneetiliselt muundatud organismide viljelemisest tuleneva sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruanne tugineb põhiosas liikmesriikide edastatud andmetele ning sellest ilmneb, et olemasolev teave on sageli statistiliselt piiratud ja põhineb GMOde kasvatamisega seotud eelarvamustel. Komisjon esitab aruandes ka GMOde kasvatamisega seotud sotsiaalmajanduslike aspektide analüüsi, mis toetub rahvusvahelistele teadusartiklitele ning Euroopa teadusuuringute raamprogrammist rahastatud teadusprojektide järeldustele.

Tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli sõnas: „Selle aruande avaldamisega täidab komisjon ühe viimastest keskkonnanõukogule 2008. aasta detsembris antud seni veel täitmata lubadustest. Selle dokumendi koostamisel tugineti liikmesriikide esitatud teabele. Olen kindlalt seda meelt, et aruanne avab uue võimaluse. Nüüd on liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja kõikide asjaosaliste ülesanne analüüsida aruande järeldusi ning alustada objektiivset arutelu sotsiaalmajanduslike tegurite võimaliku rolli üle GMOde viljelemise korraldamisel Euroopa Liidus.”

Põhijäreldused

Kuna territoorium, millel ELis muundatud põllukultuure kasvatakse, moodustab vaid murdosa GMOde viljelemisega seotud maa-alast maailmas, on vastav kogemus Euroopas piiratud. Seepärast ei ole üllatav, et statistika seisukohast asjakohaseid andmeid GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku järelmõju kohta on üpris vähe.

Euroopa olukorda kirjeldavad majandusandmed on saadud neis liikmesriikides tehtud uuringuist, kus on kasvatatud herbitsiidikindlaid (HT) või putukatele vastupidavaid (Bt) geneetiliselt muundatud põllukultuure. Nendest uuringutest selgus, et piirkondades, kus umbrohu ja kahjurite levik on suur, võivad geneetiliselt muundatud HT ja Bt kultuure viljelevad põllumajandustootjad saada suuremaid saake.

Aruandes esitati olulisi märkusi GMOde viljelemise sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta toiduahela muudele osadele. Liikmesriikidelt saadud andmete täienduseks on aruandes esitatud ka ülevaade GMOde viljelemise sotsiaalmajanduslikku mõõdet käsitlevast rahvusvahelisest teaduskirjandusest.

Sellest ilmneb, et majandusanalüüs annab hea pildi põllumajandustootjate tasandil avalduvast majanduslikust mõjust kogu maailmas ning seda eelkõige HT ja Bt kultuuride osas. Samas on toiduahela eri osi mõjutavate sotsiaalsete tegurite kohta kättesaadavat teavet kas väga vähe või puudub see üldse.

Lisaks sellele kajastatakse aruandes ka GMOde viljelemise sotsiaalmajanduslikku mõõdet käsitlevate ELi rahastatud teadusprojektide (CO-EXTRA, SIGMEA, CONSUMERCHOICE) järeldusi.

Edasised sammud

Aruanne on alguspunkt, millele toetudes saavad liikmesriigid, komisjon, Euroopa Parlament ja kõik asjaosalised selle tundliku teema analüüsimisel sügavamale minna. Komisjon usub siiski, et mõistlikul viisil edasi liikumiseks tuleks aruandes esitatud polariseerunud arusaamade asemel tugineda konkreetsemale ja objektiivsemale alusele.

Seepärast soovitab komisjon määratleda tegurid ja indikaatorid, mille abil on võimalik saada ühtset teavet GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta kogu Euroopa Liidus ning kogu toiduahela ulatuses.

Peale selle teeb komisjon ettepaneku algatada mõttevahetus selle üle, kuidas saaks sotsiaalmajandusliku mõõtme paremat mõistmist GMOde viljelemise korraldamises ära kasutada.

Taustteave

Keskkonnanõukogu palus 4. detsembril 2008 liikmesriikidel koguda ja vahetada teavet GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõju kohta kogu toiduahela ulatuses.

Lisaks sellele paluti komisjonil saadud teabe põhjal ette valmistada aruanne, mis oleks aluseks edasisele teemakohasele arutelule.

Komisjon koostas teabe saamiseks küsimustiku, mis hõlmas järgmist:

  • GMOde viljelemise sotsiaalmajandusliku mõjuga seotud kogemused (ex post aruanne) nendes liikmesriikides, kus geneetiliselt muundatud kultuure praegu kaubanduslikul eesmärgil viljeldakse või on seda varem tehtud (Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi).

  • eeldatav mõju (ex ante hinnang), kui olemasolevaid või uusi geneetiliselt muundatud kultuure liikmesriigi territooriumil viljeldaks.

Küsimustikud saadeti ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele (Island, Norra ja Liechtenstein) ning tehti avalikkusele kättesaadavaks. Küsimustikule vastasid 25 liikmesriiki, Norra ja paljud sidusrühmad. Viimase vastuse sai komisjon 2011. aasta jaanuaris.

Täiendav teave:

http://ec.europa.eu/food/food/biotechnology/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website