Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liit liigub ringlussevõtuühiskonna poole, kuid arenguruumi on veel küll ja küll

European Commission - IP/11/46   19/01/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/46

Brüssel, 19. jaanuar 2011

Euroopa Liit liigub ringlussevõtuühiskonna poole, kuid arenguruumi on veel küll ja küll

Euroopa Komisjon avaldas täna aruande liikmesriikide edasijõudmisest jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu alal. Aruandest on näha, et mõni liikmesriik on saavutanud suurt edu, kuid me oleme veel kaugel oma pikaajalisest eesmärgist saada ringlussevõtuühiskonnaks – ühiskonnaks, milles välditakse jäätmete teket ja kasutatakse jäätmeid kui loodusvara.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Minu vanas mobiiltelefonis on kulda, plaatina, pallaadiumi ja vaske – metalle, mida Euroopas napib. Üks tonn selliseid aparaate sisaldab 280 grammi kulda, 140 grammi plaatina ja pallaadiumi ning 63,5 kg vaske. Need ei ole sellised jäätmed, mida me peaksime matma või põletama; see on loodusvara, mida me peaksime hoidma. Me soovime tõesti rajada Euroopas ressursisäästliku majanduse, nagu on kavandatud Euroopa 2020. aasta strateegias. See ei tähenda mitte üksnes ebasoodsa keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist, sellega me loome ka uusi töökohti – ainuüksi jäätmete ringlussevõtu sektoris võiks luua pool miljonit töökohta.”

Rohkem kasvu, vähem jäätmeid

Aruandest on näha, et enamikus liikmesriikides näib jäätmeteke kiirenevat või parimal juhul stabiliseeruvat, kuid on aeglasem kui majanduskasv. Viimase kümne aastaga on olmejäätmete teke jäänud püsima umbes 524 kg juurde inimese kohta aastas, kuigi majapidamiste tarbimine on suurenenud sama aja jooksul 16%. Seepärast saaks veel mõndagi teha jäätmetekke vähendamiseks. Näiteks toidust, mida ostavad Euroopa Liidu pered, visatakse 25% ära. Selliste jäätmete tekkimist saaks vähendada umbes 60% võrra, millega iga pere hoiaks kokku umbes 500 eurot aastas1.

Erinevad tulemused – rohkesti arenguruumi

Riigiti on erinevused väga suured. Ringlussevõtu määr ulatub mõnest protsendist kuni 70 protsendini. Mõnes liikmesriigis on prügilasse matmine peaaegu kadunud, teisal viiakse üle 90% jäätmetest ikka veel prügimäele. See näitab, et arenguruumi on veel väga palju, hoopis rohkemgi, kui on ette nähtud ELi praegustes miinimumnõuetes jäätmekogumise ja ringlussevõtu kohta. Tuleks laiendada edukamates liikmesriikides häid tulemusi andnud majanduslike ja juriidiliste meetmete kasutamist, sealhulgas keelata prügilasse ladustamine ja rakendada põhimõtet, et tootja vastutab täiendavate jäätmevoogude tekitamise eest kogu ELi ulatuses. Ringlussevõtu hoogustamiseks on vaja rohkem kooskõla toodete kujunduse ja jäätmekäitluse põhimõtete vahel. Kuna jäätmete tekke ja ringlussevõtu alaste suurte eesmärkide saavutamiseks on vaja kogu ühiskonna osavõttu, on aruandes rõhutatud, et jõupingutusi kõigi sidusrühmade osavõtu parandamiseks ja elanike teadlikkuse tõstmiseks on vaja jätkata.

Paremad seadused – tõhusam rakendamine

Jäätmetega on ikkagi veel seotud ligikaudu 20% kõigist keskkonnarikkumistest. Nagu näitasid hiljutised sündmused Ungaris ja Itaalias, on jäätmeseaduste täielik rakendamine ülimalt vajalik keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks.

Uus jäätmete raamdirektiiv, mis oleks pidanud olema liikmesriikide õigusesse üle võetud 12. detsembriks 2010, ei ole paljudes ELi riikides veel saanud seaduseks. Liikmesriikidel oli kaheaastane üleminekuperiood, et rakendada selle uue direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed. Kuid seni on üksnes väike arv liikmesriike teatanud komisjonile, et raamdirektiiv on nende õigusesse üle võetud. Komisjon jälgib tähelepanelikult olukorda ja võtab vajaduse korral juriidilised meetmed nende vastu, kes ei ole direktiivi üle võtnud.

Uues direktiivis on olelusringipõhise mõtteviisi alusel ajakohastatud ja lihtsustatud meie jäätmepoliitikat. Direktiiviga on kehtestatud kohustuslik jäätmekäitluse hierarhia, millega on sätestatud prioriteetide järjekord jäätmekäitluses. Esikohal on jäätmete tekke ärahoidmine, sellele järgnevad korduskasutus, ringlussevõtt ja muud taaskasutamise võimalused, kusjuures prügilasse matmine on alles kõige viimane võimalus. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike ajakohastama oma jäätmekäitlusplaane ja koostama jäätmetekke vältimise programmid aastaks 2013. Aastaks 2020 peavad liikmesriigid võtma ringlusse 50% oma olmejäätmetest ja 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest.

Edasised sammud

Komisjon jälgib edaspidigi jäätmeseaduste, sealhulgas uue jäätmete raamdirektiivi rakendamist ja jõustamist liikmesriikides. Samas püüab komisjon toetada liikmesriike asjakohase strateegia ja vajalike poliitikameetmete kujundamisega tootjate jaoks. Jäätmepoliitika edasiseks tugevdamiseks teeb komisjon 2012. aastal edasised ettepanekud ning kavandab konkreetsed meetmed, mille rakendamisega saaks jõuda lähemale ressursitõhusamale ringlussevõtuühiskonnale.

Lisateave

Aruanne ja selle lisa, milles on üksikasjalikud andmed liikmesriikide kohta, on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/environment/waste/strategy.htm

1 :

Waste & Resources Action Programme (Jäätmete ja varude tegevuskava, WRAP), Ühendkuningriigi uuring, november 2009.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website