Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

12 võimalust ühtse turu elavdamiseks 2012. aastaks: uue kasvu nurgakivid

Commission Européenne - IP/11/469   13/04/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/469

Brüssel, 13.aprill 2011

12 võimalust ühtse turu elavdamiseks 2012. aastaks: uue kasvu nurgakivid

Ühtne turg on endiselt Euroopa Liidu tuumik ja peamine majandusmootor. Ühtlasi pakub see parimaid võimalusi, et toime tulla praeguse majanduskriisi tagajärgedega. Vaatamata edusammudele, mida on tehtud pärast ühtse turu loomist aastal 1992, ei ole selle kasvupotentsiaal veel täiel määral kasutust leidnud. Seega peab ühtne turg jõudma uude arenguetappi, et luua alus keskkonnahoidlikumale ja kaasavamale majanduskasvule. Täna Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud ühtse turu paktiga kehtestatakse kaksteist meedet ühtse turu elavdamiseks aastaks 2012. Need 12 kasvu, konkurentsivõimet ja sotsiaalset progressi soodustavat tegurit hõlmavad ka töötajate liikuvust, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamist, tarbijakaitset, samuti digitaalset infosisu, maksustamist ja üleeuroopalisi võrke. Meetmete eesmärk on hõlbustada elu kõigi turuosaliste – ettevõtjate, kodanike, tarbijate ja töövõtjate jaoks (vt IP/10/1390).

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles: Ühtne turg on alati olnud meie majandusarengu ja heaolu jaoks edasiviiv jõud. Üha enam on see meie trump kriisiga toimetulekul. 12 meedet, millega me täna algust teeme, peaksid muutma ühtse turu uuesti ettevõtjate, töötajate ja tarbijate teenistuses olevaks otsustavaks tõukejõuks. Meie eesmärk on, et 2012. aastaks oleks ühtne turg veelgi tugevam.

Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier lisas: „See ettepanek tähendab asjakohast reageerimist sireturu puudustele, pakkudes nende asemele jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu mudeli. Komisjon loodab, et kõik asjaosalised ning eelkõige liikmesriigid ja Euroopa Parlament soostuvad tegevuskavaga ning võtavad kiiremas korras enne 2012. aastat vastu kõnealused 12 meedet, et siseturuosaliste eestvedamisel oleks võimalik paremini ära kasutada kõik selle turu pakutavad eelised.”

Millised on need 12 meedet?

Nelja kuu jooksul toimunud avaliku arutelu käigus laekunud enam kui 850 arvamuseavalduse põhjal ning lähtudes Euroopa institutsioonide seisukohtadest ja järeldustest töötas komisjon välja 12 meedet majanduskasvu stimuleerimiseks ja kodanike usalduse suurendamiseks. Meetmeid toetavad juhtalgatused, mille kohta komisjon teeb ettepanekud lähikuudel, lootes Euroopa Parlamendi ja nõukogu lõplikule heakskiidule enne 2012. aasta lõppu. Meetmed sisaldavad ka muid samavõrra olulisi ettepanekuid, mida peaksid aitama teostada juhtalgatused ning mis peaksid edenema põhimeetmetega paralleelselt või veidi aeglasemas tempos.

1. VKEde juurdepääs rahalistele vahenditele

See on ülioluline tegur enam kui 20 miljoni väikese ja keskmise suurusega ettevõtja jaoks, kellel on sellise rahastamiseta sageli raskusi töötajate palkamise, uute toodete turule toomise ja infrastruktuuri uuendamisega. Niisiis tuleks luua riskikapitalifondide üldstatuut, mis võimaldaks ühes liikmesriigis tegutsevatel fondidel investeerida mis tahes muus liikmesriigis ning pakkuda ka innovaatilistele VKEdele asjatundlikult ja atraktiivse hinnaga rahalisi vahendeid.

2. Töötajate liikuvus ühtse turu piires

2009. aastal töötas mõnes muus liikmesriigis 5,8 miljonit eurooplast, mis moodustab 2,5% ELi töötavast elanikkonnast. Oskustööliste suurem liikuvus suurendaks ka Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Täitmist ootavad arvukad töökohad, mis eeldavad kõrget kvalifikatsiooni. Et kõrvaldada õiguslikud takistused, mis ei luba eurooplastel alati veel töötada seal, kus nad sooviksid, tuleb uuendada kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevaid eeskirju ja lihtsustada menetlusi, vaadata läbi reguleeritud kutsealade nimistu ning suurendada usaldust ja süvendada koostööd liikmesriikide vahel eelkõige Euroopa kutsekaardi abil.

3. Intellektuaalomandi õigus

Intellektuaalomandi osatähtsus ei ole sugugi väiksem kui toorainel või tööstusbaasil: sellega on seotud 44–75% Euroopa ettevõtjate ressurssidest. ELi jaoks on see suhteliselt suur eelis. Niisiis on Euroopa konkurentsivõime seisukohast äärmiselt oluline tagada patenteerimisega leiutiste kaitse. Enamik liikmesriike on seadnud eesmärgiks anda esimesed Euroopa ühispatendid välja aastal 2013. Ka selleteemalised ettepanekud esitatakse täna (vt IP/11/470 ja MEMO/11/240, 13. aprill).

4. Tarbijad, ühtse turu põhitegijad

Tarbijate usalduse võitmiseks ühtsel turul tuleb tagada nende õiguste kaitse. Selleks tuleks eelkõige töötada välja alternatiivsed võimalused vaidluste lahendamiseks ja võimaldada kasutada kaebuste puhul lisaks õiguslikele ka muid vahendeid. Seega pakutakse tarbijatele kõige lihtsamat, kiiremat ja paremat lahendust. Eriti oluline on see e-kaubanduses, kus piiriülese elektroonilise kaubanduse tarbijate usalduse kasvust tulenev majanduslik kasu on hinnanguliselt 2,5 miljardit eurot.

5. Teenused: rangemad standardid

Teenused on Euroopas töökohtade loomise mootor: kui aastatel 1998–2008 oli ELi keskmine majanduskasv 2,1% aastas, siis teenustesektoris oli see keskmiselt 2,8%. Tööhõive kasvas selles sektoris 2% aastas (võrdluseks 1%-line kasv majanduses tervikuna). Selle positiivse suundumuse toetamiseks teeb komisjon ettepaneku vaadata Euroopa standardimissüsteemi käsitlevad õigusaktid läbi selliselt, et need laieneksid ka teenustele ning muudaks standardimismenetluse tõhusamaks, tulemuslikumaks ja kaasavamaks.

6. Senisest tugevamad üleeuroopalised võrgud

Transpordi-, energia- ja elektroonilised sidevõrgud on ühtse turu selgroog. Hästi toimiv infrastruktuur toetab inimeste, kaupade, erinevate energialiikide ja andmete kiiret ja mõistliku hinnaga liikumist. Et määrata kindlaks Euroopa huvides olevad strateegilised projektid, on komisjonil kavas vastu võtta energia- ja transpordiinfrastruktuuri käsitlevad õigusaktid. .

7. Digitaalne ühtne turg

Elektrooniliste tehingute usaldusväärsuse kasv on sellise digitaalse ühtse turu kujunemise vältimatu tingimus, millest võiksid täiel määral kasu saada nii kodanikud, ettevõtjad kui ka valitsustasand. Et elektroonilisel teel oleks võimalik kindlalt ja takistusteta suhelda, vajab Euroopa õiguslikku alust, mis tagaks e-identimise ja e-autentimise vastastikuse tunnustamise kogu Euroopa Liidus, samuti tuleks läbi vaadata elektroonilist allkirja käsitlev direktiiv.

8. Sotsiaalne ettevõtlus

On ettevõtjaid, kes lisaks põhjendatud majanduskasu taotlemisele on endale seadnud ka eesmärgid, mis on ühiskonna üldistes huvides ning teenivad sotsiaalse arengu, eetiliste või keskkonnaväärtustega seotud eesmärke. Selle sektori toel suureneb majanduskasv ja tööhõive. Et seda soodustada, tuleb täiel määral ära kasutada need märkimisväärsed rahalised võimalused, mida pakub Euroopa kapitalihaldus. Meie ettepanek on luua investeerimisfondide Euroopa raamistik, mis aitaks juba olemaolevate riiklike algatuste mõju suurendada ja avada fondidele ühtse turu võimalused. .

9. Maksupoliitika

ELi maksustamist käsitlevad õigusaktid ei vasta 21. sajandi ühtse turu vajadustele ega ka säästva arenguga seotud eesmärkidele. Need ei toeta piisavalt kõige energiatõhusamaid ja keskkonnahoidlikumaid tavasid. Seega teeme ettepaneku vaadata läbi ka energia maksustamise direktiiv, et tagada erinevate energiaallikate sidus käsitlemine, pidades silmas arvestamist toodete energiasisalduse ja nende CO2-heitega (vt IP/11/468 ja MEMO/11/238).

10. Suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ühtsel turul

Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks Euroopas kavandab komisjon õigusakti ettepanekut, mille eesmärk on tõhustada töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamist, et vältida eeskirjade rikkumist ja väärkohaldamist ning määrata vastavad karistused. Samuti tehakse ettepanek selgitada põhiõiguste kohaldamist majanduslike vabaduste kontekstis.

11. Ettevõtjatega seotud õigusloome

Liiga sageli näevad ettevõtjad ühtse turu puhul ikka veel pigem kitsendusi kui võimalusi. Et nende elu kergemaks teha, tuleb õiguslikke ja halduspiiranguid vähendada. Selleks teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi raamatupidamisstandardite direktiivid ning lihtsustada finantsteabe esitamise nõudeid ja vähendada halduskoormust, seda eelkõige VKEde puhul.

12. Riigihanked

Riigiasutused kulutavad ligikaudu 18% ELi SKPst kaupadele, teenustele ja ehitustöödele. Need riiklikud kulutused on kasvuks väga olulised. Euroopa ja liikmesriikide õigusaktidega on ühtne turg avatud õiglasele konkurentsile, mis võimaldab pakkuda kodanikele parimat kvaliteeti parima hinnaga. Et jõuda tasakaalustatud poliitikani, mis toetaks nõudlust keskkonnahoidlike, sotsiaalse vastutusega ja innovaatiliste kaupade ja teenuste järele, ja et muuta lihtsamaks ja paindlikumaks lepingutega seotud menetlused ning tagada lihtsam juurdepääs VKEdele, teeb komisjon ettepaneku ajakohastada kõnealust õigusraamistikku.

Millised on järgmised sammud?

2012. aasta lõpus esitab komisjon kõnealuse tegevuskava kohta arenguaruande ning järgmise etapi programmi. Tähelepanekud ja järeldused tehakse ulatusliku majandusuuringu põhjal, mille tulemused peaksid aitama tuvastada neid valdkondi, kus on veel kasutamata arengupotentsiaali, ning vajaduse korral töötada välja asjakohased meetmed.

Lisateave:

MEMO/11/239

Michel Barnier' veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/barnier/index_fr.htm

Ühtse turu akt (Single Market Act):

http://ec.europa.eu/internal_market/smact/index_fr.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site