Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/468

Brüssel, 13. aprill 2011

Energia maksustamine: komisjon toetab energiatõhusust ja keskkonnahoidlikumaid tooteid

Euroopa Komisjon tutvustas täna oma ettepanekut Euroopa Liidu energiatoodete aegunud maksustamiseeskirjade põhjalikuks uuendamiseks. Uute eeskirjadega püütakse korraldada ümber praegune energiatoodete maksustamine, et viia see tasakaalu ning võtta arvesse nii toodete CO2-heidet kui ka energiasisaldust. Praegused energiamaksud hakkavad edaspidi koosnema kahest komponendist, mis määravad koos ära toote suhtes kohaldatava maksumäära. Komisjoni soov on aidata kaasa energiatõhususe suurenemisele ja keskkonnahoidlike toodete laiemale levikule, püüdes samas vältida konkurentsimoonutusi ühtsel turul. Ettepaneku toel saavad liikmesriigid oma üldise maksusüsteemi ümber kujundada selliselt, et maksukoormuse nihkumisega tööjõult tarbimisele panustatakse majanduskasvu ja töökohtade loomisesse. Läbivaadatud direktiiv jõustuks 2013. aastal. 2023. aastani kestev pikk üleminekuperiood energiasisalduse maksustamisel täieliku ühtluseni jõudmiseks annab sektorile piisavalt aega uue maksustamissüsteemiga kohanemiseks.

Maksunduse ja tolliliidu ning auditi ja pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta ütles: „Energia maksustamissüsteemi ajakohastamine toimub õigel ajal. Liikmesriigid koostavad praegu strateegiaid, et väljuda kriisist ja täita Euroopa 2020. aasta strateegiaga seatud eesmärgid. Nendes eeldatakse aktiivset tegutsemist sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest. Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja õiglast ja läbipaistvat energia maksustamist. Meie ühine eesmärk on senisest ressursitõhusam, keskkonnasäästlikum ja konkurentsivõimelisem ELi majandus. Ettepanekuga ettevõtjatele ja tarbijatele edastatav CO2-hinna signaal on tugev. Ühtlasi on see võimalus suunata maksukoormus tööjõult pigem tarbimisele ning soodustada sellega kasvu võimendavat maksustamist.”

Energiatoodete maksustamine on ELi tasandil mingil määral ühtlustatud. Energia maksustamise direktiivis on juba praegu sätestatud alammäärad, millega maksustada mootorikütusena või kütteainena kasutatavaid energiatooteid ning samuti elektrienergiat. Kuid direktiiv on aegunud ja vastuoluline. Tarbitud energiatoodete mahul põhineva maksustamisega ei ole võimalik saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärke. See ei paku ka materiaalseid stiimuleid majanduskasvu turgutamiseks ja töökohtade loomiseks. Energiatoodete maksumäärade kujundamisel tuleb rohkem arvestada toodete energiasisalduse ja keskkonnamõjuga.

Põhielemendid

Energia maksustamise direktiivi läbivaatamisega antaks liikmesriikidele võimalus kasutada maksustamist parimal võimalikul viisil ning lõpptulemusena toetada jätkusuutlikku kasvu. Selleks tuleks maksu alammäär jagada kaheks komponendiks:

  • üks lähtuks energiatoote CO2-heitest ning oleks fikseeritud, st 20 eurot ühe tonni CO2 kohta;

  • teine põhineks toote energiasisaldusel, st tegelikul toodetaval energiakogusel gigadžaulides (GJ). Maksu alammäär oleks 9,6 eurot/GJ mootorikütuste ja 0,15 eurot/GJ kütteainete puhul. Need määrad kehtiksid kõigi transpordivahendites ja kütmisel kasutatavate kütuste suhtes.

Arvestatakse ka sotsiaalsete aspektidega, võimaldades liikmesriikidel vabastada täielikult maksust mis tahes liiki energia, mida majapidamised kasutavad kütteks.

Üleminekuperiood energiasisalduse maksustamisel täieliku ühtluseni jõudmiseks on pikk, aastani 2023, ning peaks andma sektorile piisavalt aega uue maksustamissüsteemiga kohanemiseks.

Energia maksustamise läbivaatamise eelised

  • Ettepanekuga soodustataks taastuvate energiaallikate ning vähem CO2-heidet tekitavate energiaallikate kasutamist. Praegu on paradoksaalsel kombel kõige madalamalt maksustatud kõige rohkem saastavad energiaallikad. Samas on biokütuste maksumäärad ühed kõrgeimad ja seda vaatamata ELi võetud kohustusele suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis. Ettepaneku vastuvõtmisega sellised vasturääkivused kaoksid.

  • Uus õigustekst tagaks ka energia maksustamisaluste suurema ühtluse ELi piires, hoides ära liikmesriigiti erineva poliitika kujundamise, ning aitaks luua sektorile võrdsed võimalused kogu liidus. See annab ka liikmesriikidele võimaluse oma maksupoliitikat ümber kujundada, seades keskmesse töökohtade loomise ja tööhõive.

  • Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks nähakse direktiivi läbivaatamisega ette praeguse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi täiendamine, kehtestades CO2-maksu ka sektoritele, mis hetkel süsteemi ei kuulu (transport, kodumajapidamised, põllumajandus ja väiketööstus). Et sealt pärineb pool ELi CO2-heitest, on järelikult oluline hõlmata CO2-hinna signaaliga ka need sektorid.

  • Ühtlasi aitab see algatus saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärke, mis seati 2008. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu järeldustes. Selles kajastuvad ka detsembris 2010 Mehhikos Cancúnis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi tulemused.

Järgmised sammud

Ettepanek läheb nüüd arutamisele Euroopa Parlamenti ja nõukokku ning see jõustub eeldatavasti 2013. aastal. Sellega nähakse vajaduse korral ette järkjärguline üleminek uuele maksustamissüsteemile.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/index_en.htm

Memo/11/238


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website