Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/441

Brüssel, 6. aprill 2011

ELi laste elatisraha hakkab välismaalt kiiremini laekuma

Lahutuse või lahkumineku valu suurendab sageli veelgi rahaline ja emotsionaalne surve, kui üks vanematest elab välismaal ja keeldub rahalist abi andmast. Pidades silmas, et ELis elab hinnanguliselt 16 miljonit abielupaari, kus abikaasad on eri rahvusest, ja 30 miljonit ELi kodanikku elab väljaspool ELi, võib arvata, et laste elatisrahade kättesaamise probleem kasvab. Näiteks kui Prantsusmaal elav abielupaar lahutab ja isa kolib Ühendriikidesse, siis kas laps saab edasi elatisraha, mida Prantsuse kohus teda maksma kohustas? Täna ELi poolt allakirjutatud uue konventsiooni kohaselt teevad Ameerika ametiasutused Euroopa omadega koostööd tagamaks, et isa täidab oma kohustusi ja laps saab toetust edasi. Haagi elatise sissenõudmise konventsiooniga luuakse ülemaailmne süsteem lapsetoetuste ja muu elatisraha kättesaamiseks. Sellega luuakse ühine õigusraamistik ELi ja kolmandate riikide vahel, mille raames ametiasutused teevad koostööd elatisnõuete jõustamiseks ja võlgnikud ei saa enam EList lahkudes maksmisest pääseda. Samuti nähakse sellega ette tasuta õigusabi rahvusvaheliste lapsetoetuse juhtumite jaoks. Konventsioon täiendab elatise kohta tehtud otsuste tunnustamist ja jõustamist käsitlevaid ELi siseseid eeskirjasid, mida hakatakse kohaldama 18. juunist 2011.

Kui perekonnad purunevad, siis kannatavad seetõttu sageli kõige enam lapsed,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „ELil on juba toimivad eeskirjad selle tagamiseks, et lapsed saavad rahalist toetust, kui üks vanematest elab neist eemal teises ELi liikmesriigis. Selle rahvusvahelise konventsiooni allakirjutamisega tagab EL, et lapsed saaksid samasugust kaitset ka siis, kui üks vanematest elab väljaspool ELi. Laste huvide eest seismine on esmatähtis ja vanematel ei tohiks lubada oma kohustustest kõrvale hiilida EList lahkudes. Kutsun meie rahvusvahelisi partnereid üles meiega ühinema ja konventsiooni kiiresti ratifitseerima.

Uue konventsiooniga luuakse ELi riikide ja konventsiooni ratifitseerinud kolmandate riikide vaheline ühine õigusraamistik, et lihtsustada pereliikmete elatisnõuete rahvusvahelist sissenõudmist. Kuna suur enamik elatisnõudeid on seotud lastega, on konventsioon eelkõige laste kaitsmiseks. Sellega luuakse süsteem riikide ametiasutuste vaheliseks ülemaailmseks koostööks, võimaldatakse tasuta õigusabi lapsetoetuse juhtumite jaoks ja ühtlustatakse elatise kohta tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja jõustamise menetlusi.

Uus süsteem kiirendab ka ennast varjavate võlglaste leidmist hõlbustavaid menetlusi, mis on praegu aeganõudvad ja keerulised. Rahvusvahelises plaanis täiendab konventsioon perekonnaõigust käsitlevat Haagi süsteemi, mis juba hõlmab selliseid valdkondi nagu lapserööv, vanemlik vastutus ja rahvusvaheline adopteerimine.

Pärast tänast ELi nimel konventsioonile allakirjutamist eesistujariigi Ungari poolt peavad liikmesriigid nüüd vastu võtma otsuse, et EL saaks konventsiooni ametlikult sõlmida (ehk ratifitseerida). Justiitsministrid peaksid selles kokkuleppele jõudma 9.−10. juunil 2011. aastal toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel. Seejärel saab EL pärast ettenähtud 18kuulise rakendusaja möödumist ratifitseerimisakti hoiule anda, nii et konventsioon jõustub alates 2013. aastast.

Ameerika Ühendriigid, Norra ja Ukraina on juba konventsioonile alla kirjutanud ja veel rida teisi riike, kes konventsiooni üle läbirääkimisi pidasid (sealhulgas Jaapan, Hiina, Venemaa, Austraalia, Kanada ja Brasiilia), kirjutavad sellele oodatavalt samuti alla, kui ELi ja Ameerika Ühendriikide ratifitseerimismenetlus on juba käimas.

Taust

Piiriülest sissenõudmist vajavate elatisnõuete juhtumite arvu kohta puudub rahvusvaheline statistika. Siiski elab ELis hinnanguliselt 16 miljonit abielupaari, kus abikaasad on eri rahvusest, ja 30 miljonit ELi kodanikku elab Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides. Samal ajal registreeriti 2007. aastal 27 ELi riigis 1,2 miljonit lahutust (viimased kättesaadavad andmed). Need andmed osutavad märkimisväärsele probleemile selliste elatismaksete käsitlemisel ja jõustamisel, mida peaksid maksma eemalviibivad vanemad, kes ei pruugi elada ELis.

2007. aasta Haagi elatise sissenõudmise konventsioon täiendab elatist käsitlevat ELi sisest õigusakti, mis võeti vastu 18. detsembril 2008: nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seda määrust ja kohaldatavat õigust käsitlevat protokolli kohaldatakse liikmesriikide vahelistes suhetes alates 18. juunist 2011.

Konventsiooni sõlmimisega ELi poolt täiendatakse elatist käsitlevate kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerivaid ELi eeskirju ning süvendatakse keskasutuste vahelist halduskoostööd, kehtestades ELi piires ühtlustatud eeskirjad nende kolmandate riikide suhtes, kellest saavad konventsiooniosalised.

Täiendav teave

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website