Navigation path

Left navigation

Additional tools

Lennutransport: komisjon algatas kahe liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused seoses Venemaaga sõlmitud kokkulepetega ELi lennuettevõtjate võrdse kohtlemise ja Siberist ülelendamise kohta

European Commission - IP/11/424   06/04/2011

Other available languages: EN FR DE CS BG

IP/11/424

Brüssel, 6. aprill 2011

Lennutransport: komisjon algatas kahe liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused seoses Venemaaga sõlmitud kokkulepetega ELi lennuettevõtjate võrdse kohtlemise ja Siberist ülelendamise kohta

Euroopa Komisjon algatas täna Bulgaaria ja Tšehhi Vabariigi suhtes rikkumismenetlused seoses Venemaaga sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingutega ning saatis mõlemale ametliku teabenõude ehk märgukirja. Komisjon on mures, et kõnealused lepingud võivad takistada ELi lennuettevõtjate võrdset kohtlemist ja vähendada Euroopa lennuettevõtjate vahelist konkurentsi. Lisaks saab nende lepingute alusel määrata teenustasud Siberist ülelendamise eest, mis võib ELi konkurentsieeskirjade kohaselt ebaseaduslik olla. Samasugused märgukirjad on viimase paari kuu jooksul saadetud juba 23 liikmesriigile ning komisjon hindab praegu ülejäänud kahe liikmesriigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute vastavust ELi õigusele. See, et ELi lennuettevõtjatel tuleb Aasias asuvatesse sihtkohtadesse lendamise korral maksta Siberist ülelendamise eest, võib muuta lennud kallimaks ja tekitada ebaausat konkurentsi ELi ja ELi-väliste lennuettevõtjate vahel.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et lennunduslepingutes tuleb kõiki ELi lennuettevõtjaid võrdselt kohelda ning järgida konkurentsieeskirju. Vastasel korral võib mõni ELi lennuettevõtja saada otseste konkurentidega võrreldes ebasoodsama kohtlemise osaliseks või on sunnitud maksma täiendavaid põhjendamatuid tasusid, mis võivad tarbijate jaoks kaasa tuua hinnatõusu.

Rikkumismenetluses käsitletakse kaht põhiküsimust.

Asutamisvabadus

ELi liikmesriigi ja ELi-väliste riikide vahel sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud peavad sisaldama ELi määramissätet, mis tagab selle, et lepingu sätteid ei kohaldata mitte ainult lepingu sõlminud liikmesriigi lennuettevõtjate suhtes, vaid ka kõikide teiste ELi lennuettevõtjate suhtes. Tegemist on 1990. aastate alguses loodud Euroopa ühtse lennundusturu ühe põhinõudega, millega kõigile ELi lennuettevõtjatele tagatakse ühtsed tingimused lennuteenuste osutamiseks. ELi määramissätte nõuet kinnitas ka Euroopa Kohus avatud lennunduspiirkonna lepinguid käsitlevates 2002. aasta otsustes (vt IP/02/1609). Euroopa Kohus märkis, et sätted, mille kohaselt lennunduslepingu eelised kehtivad ainult lepingu sõlminud liikmesriigi kodanike suhtes, on vastuolus asutamisvabadust käsitlevate ELi eeskirjadega (mis on praegu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 49).

Preguseks on enamik ELi-väliste riikidega sõlmitud lepinguid Euroopa Kohtu otsusega vastavusse viidud. Venemaa kuulub nende üksikute riikide hulka, kes ei ole tunnustanud põhimõtet, et kõiki ELi lennuettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, kõik kahepoolsed lennunduslepingud peavad sisaldama ELi määramissätet ning kõiki kahepoolseid lepinguid tuleb kohaldada kõigi ELi lennuettevõtjate suhtes. See tekitab tõsiseid probleeme ja ohustab liiklusõigusi juhul, kui lennuettevõtja peaks üle minema mõne teise ELi liikmesriigi lennuettevõtja omandusse.

Siberist ülelendamise tasud

ELi määratud lennuettevõtjad on sunnitud paljude Aasiasse suunduvate lendude puhul maksma tasu Siberist ülelendamise eest. Ainuüksi 2008. aastal maksid asjaomased ELi lennuettevõtjad Siberist ülelendamise eest hinnanguliselt 420 miljonit USA dollarit, millest enamus läks otse Venemaa lennuettevõtjale Aeroflot. Komisjon leiab, et see on vastuolus ELi konkurentsiseadusega, mille kohaselt lennuettevõtjad ei peaks olema sunnitud sõlmima kaubanduskokkuleppeid otseste konkurentidega. Komisjon on seisukohal, et tekkinud olukord on vastuolus ka rahvusvahelise õigusega (Chicago konventsioon). Selliste kahepoolsete lepingutega kehtestatakse ELi lennuettevõtjatele sõltuvalt lennuettevõtja asukohast erinevad tingimused, tekitades seega täiendavaid konkurentsimoonutusi. Lisaks on oht, et reisijatel tuleb lendamise eest maksta rohkem, kui vaja oleks.

Järgmised sammud

Liikmesriikidel on märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad ei võta asjakohaseid meetmeid, saadab komisjon põhjendatud arvamuse, milles nõutakse, et kõnealused liikmesriigid muudaksid Venemaaga sõlmitud kahepoolseid lennunduslepinguid.

2010. aasta oktoobris saadeti samasugused märgukirjad Austriale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Soomele (IP/10/1425), 2011. aasta jaanuaris ka Belgiale, Itaaliale, Luksemburgile, Madalmaadele, Rootsile, Taanile ja Ühendkuningriigile (vt IP/11/74), 2011. aasta veebruaris Hispaaniale, Iirimaale, Küprosele, Poolale, Portugalile ja Slovakkiale ning 2011. aasta märtsis Eestile, Kreekale, Leedule, Maltale, Sloveeniale ja Ungarile (vt IP/11/298).

Komisjon hindab põhjalikult ülejäänud kahe liikmesriigi ja Venemaa vahel sõlmitud kahepoolsetele lennunduslepingute vastavust ELi õigusele.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/11/220.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website