Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/404

Strasbourg, 5. aprill 2011

Äriühingu üldjuhtimise raamistik Euroopa äriühingutele: mida on vaja parandada?

Finantskriisi üks õppetund on see, et äriühingu üldjuhtimine, mis seni tavaliselt põhines isereguleerumisel, ei olnud nii tulemuslik kui see oleks võinud olla. On oluline, et äriühinguid juhitakse paremini. Äriühingute parem juhtimine ei vähenda üksnes kriiside tõenäosust tulevikus, vaid peaks muutma äriühingud ka konkurentsivõimelisemateks. Euroopa Komisjon algatas täna üldsusega konsulteerimise teemal, kuidas saab parandada Euroopa äriühingute äriühingu üldjuhtimist. Äriühingu üldjuhtimise all mõistetakse tavaliselt süsteemi, mille alusel äriühingut juhitakse ja kontrollitakse. Konsulteerimine hõlmab mitmeid küsimusi. Näiteks kuidas parandada äriühingu nõukogu mitmekesisust ja toimimist ning äriühingu üldjuhtimise kehtivate siseriiklike eeskirjade järelevalvet ja jõustamist ning kuidas suurendada aktsionäride ja osanike kaasamist. Tähtaeg konsulteerimise küsimustele vastamiseks on 22. juuli 2011.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier sõnas: „Praeguses majanduslikus olukorras on meil vaja rohkem kui kunagi varem tagada, et äriühinguid juhitakse hästi ning seega on nad usaldusväärsed ja jätkusuutlikud. Liigsel lühiajalisel mõtlemisel on olnud katastroofilised tagajärjed. See on põhjus, miks me täna algatasime mõttevahetuse äriühingu üldjuhtimise praeguse raamistiku kohta. Eelkõige on vaja, et äriühingu nõukogud oleksid tõhusamad ning aktsionärid täidaksid täielikult oma kohustusi”.

Mida üldsusega konsulteerimine hõlmab?

Kriisist õppimise tulemusena paraneb finantseerimisasutuste järelevalve, pangad muutuvad tugevamaks ja maksevõimetute finantseerimisasutuste kriiside lahendamise süsteem tulemuslikumaks. Osana äriühingu üldjuhtimise raamistiku pikemaajalisemast üldisest läbivaatamisest keskendutakse kõnealuses üldsusega konsulteerimises sellele, kuidas äriühingud (mitte ainult finantseerimisasutused) töötavad. Mitmed uurimused osutavad, et äriühingu üldjuhtimise mitmeid valdkondi on võimalik parandada1, näiteks mitmekesisus nõukogudes, aktsionäride või osanike kaasamine ning äriühingu üldjuhtimise aruannete kvaliteet.

Rohelise raamatu eesmärk on seega algatada üldine mõttevahetus mitmes küsimuses, nagu näiteks järgmistes.

  • 1. Nõukogu: esitatud küsimustes käsitletakse nõukogu tulemuslikku toimimist ja selle tagamist, et nõukogud koosnevad erinevatest inimestest, nt suurendades soolist ning kutsealaste taustade, oskuste ja rahvuste mitmekesisust. Põhjalikult vaadeldakse ka nõukogu toimimist, nimelt direktorite pühendumust ja aja leidmist nõukogu tööks ning küsimusi riskijuhtimise ja direktorite tasustamise kohta.

  • 2. Kuidas suurendada aktsionäride ja osanike kaasatust äriühingu üldjuhtimise küsimustes ning suurendada nende aktsionäride ja osanike arvu, kes on huvitatud jätkusuutlikust kasumist ja pikaajalisematest tulemustest, ning kuidas parandada vähemusaktsionäride kaitset. Samuti püütakse aru saada, kas on vaja aktsionäride tuvastamist, st mehhanismi, mis võimaldab emitentidel näha, kes tema aktsionärid on, ning parandada aktsionäridevahelise koostöö raamistikku.

  • 3. Kuidas parandada äriühingu üldjuhtimise praeguste siseriiklike eeskirjade järelevalvet ja jõustamist2, et investorid ja avalikkus saaksid asjakohast teavet. Äriühingud, kes ei järgi äriühingu üldjuhtimise siseriiklikke soovitusi, peavad selgitama, miks nad seda ei tee. Väga sageli seda ei selgitata. Rohelises raamatus küsitakse, kas nende selgituste kohta peaks olema üksikasjalikumad eeskirjad ning kas järelevalveorganitel peaks olema rohkem sõnaõigust seoses äriühingute aruannetega äriühingu üldjuhtimise kohta.

Millised on järgmised sammud?

Konsultatsioon kestab 22. juulini 2011. Komisjon analüüsib hoolikalt konsultatsiooni vastuseid ning esitab sügisel aruande tagasiside kohta, milles teeb kokkuvõtte konsultatsiooni tulemustest. Selle põhjal otsustatakse, kas on vaja seadusandlikku ettepanekut. Seadusandlikud ettepanekud esitatakse siiski alles pärast mõju põhjalikku hindamist.

Taustteave:

ELi tasemel on praegu olemas äriühingu üldjuhtimise põhimõtete ja eeskirjade kogum. See koosneb mitmest soovitusest tegevjuhtkonda mittekuuluvate direktorite sõltumatuse kohta, haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta ning tasustamise kohta. Lisaks sisaldab see börsil noteeritud äriühingute kohustust avaldada äriühingu üldjuhtimise aruanne. Äriühingu üldjuhtimise maastikku ELis kujundavad direktiivid, mis käsitlevad ülevõtmisi (direktiiv 2004/25/EÜ), börsil noteeritud äriühingute läbipaistvust (direktiiv 2004/109/EÜ), aktsionäride õiguseid (direktiiv 2007/36/EÜ) ning turu kuritarvitamist käsitlev direktiiv (2003/6/EÜ) ja auditi direktiiv (2006/43/EÜ).

Lisateabe saamiseks vt MEMO/11/218

http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/corporate-governance-framework_en.htm

Roheline raamat on kättesaadav veebisaidil:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2011/corporate-governance-framework_en.htm

1 :

Vt nt uurimus Monitoring and Enforcement Practices in Corporate Governance in the Member States, mis on kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/internal_market/company/ecgforum/studies_en.htm , või Paul Woolley, Why are financial markets so inefficient and exploitative — and a suggested remedy, raamatus The Future of Finance: The LSE Report, 2010 või Euroopa ettevõtete üldjuhtimise foorumi 23. märtsi 2009. aasta avaldus või Heidrick & Struggles, Corporate Governance Report 2009 — Boards in turbulent times.

2 :

Äriühingu üldjuhtimise eeskiri kujutab endast peamisi soovitusi börsil noteeritud äriühingute juhtkonnale ja järelevalveasutustele ning sisaldab hea ja vastutustundliku juhtimise standardeid. Üsna täielik nimekiri kehtivatest äriühingu üldjuhtimise eeskirjadest on kättesaadav veebisaidil: http://www.ecgi.org/codes/all_codes.php


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website