Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

IP/11/400

Strasbourg, 5.aprill 2011

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles koostama romade integratsiooni käsitlevaid riiklikke strateegiaid

Euroopa 10–12 miljonit roma kannatavad diskrimineerimise ja tõrjutuse all ning nende õigusi eiratakse, samal ajal kaotavad valitsused sissetulekus ja tootlikkuses, sest võimalikud anded võivad minna kaotsi. Romade parem majanduslik ja sotsiaalne integratsioon on vältimatu, kuid et sellel oleks tulemusi, on kõigil tasanditel vaja tegeleda tõrjutuse põhjustega. Seepärast esitab Euroopa Komisjon täna romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate Euroopa raamistiku. Nimetatud ELi raamistik aitab suunata riiklikku romasid käsitlevat poliitikat ja koondada ELi tasandi vahendeid kaasamise toetamiseks. Raamistik keskendub neljale sambale: juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks riiklikud romade integratsiooni eesmärgid vastavalt oma territooriumil asuvale roma elanikkonna suurusele ja valdkonnas seni tehtud tööle.

Hoolimata osade riikide poliitikute headest kavatsustest on enamiku romade elus viimastel aastatel vähe muutunud,” ütles komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding „Liikmesriikide ühine ülesanne on lõpetada romade tõrjutus - koolides, töökohtadel, tervishoius ja seoses eluasemega. See on suur väljakutse. Seepärast seame me eesmärke romade integratsiooniks ja selle pärast on meil vaja, et kõik Euroopa pealinnad, piirkonnad ja linnad oleksid valmis neid tegelikkuses rakendama. Nüüd tuleb headest kavatsustest edasi liikuda ja võtta konkreetseid meetmeid. Kõige olulisem on minu jaoks liikmesriikide abi selle tagamisel, et kõik roma lapsed lõpetaksid vähemalt põhikooli.”

Romad elavad Euroopas märgatavalt halvemates sotsiaal-majanduslikes tingimustes kui enamik elanikkonnast. Kuues ELi riigis1 läbi viidud uurimuse põhjal selgus, et üksnes 42% roma lastest lõpetavad põhikooli, samas kui ELi keskmine on 97,5%. Keskkoolihariduse puhul on romade osalus hinnanguliselt vaid 10%. Tööturul on romade tööhõive määr madalam ja diskrimineerimise määr kõrgem. Eluasemete puhul puudub neil tihti juurdepääs põhiteenustele, nagu kraanivesi või elekter. Samuti on romade puhul täheldatav suur erinevus tervises: romade oodatav eluiga on 10 aastat väiksem kui ELi keskmine meeste 76 ja naiste 82 eluaastat.

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik Lázsló Andor sõnas: „Romade pidev tõrjumine ei ole võrdsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele tuginevas 21. sajandi Euroopas aktsepteeritav. Enamiku romade elamistingimused ja nende suhted ühiskonna suurema osaga on viimastel aastatel ainult halvenenud.”

Volinik rõhutas veel: „Osade riikide jaoks on lihtsalt võimatu täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke romade integratsiooni vallas edus saavutamata.”

Romade integratsioon tooks kaasa märkimisväärse majandusliku kasu. Romad moodustavad üha suurema osa tööealiste inimeste hulgast ja nende keskmine vanus on võrreldes ELi keskmise 40 aastaga 25 aastat. Üks viiest tööturule sisenejast Bulgaarias ja Rumeenias on roma. Maailmapanga uurimuse põhjal tooks romade täielik integratsioon teatavates riikides kaasa ligikaudu 0,5 miljardi euro suuruse kasu aastas, sest suureneb tootlikkus, sotsiaalabi kulud kahanevad ja maksutulud kasvavad.

Minevikus on EL korduvalt rõhutanud vajadust romade parema integreerimise järele, viimati 2010. aasta aprilli aruandes (IP/10/407). ELi õigus (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv) juba kohustab liikmesriike andma etnilistele vähemustele, nagu romad, võrdse juurdepääsu haridusele, eluasemele, tervishoiule ja tööhõivele. 2010. aasta detsembris leidis romadega tegelev komisjoni töökond, et tugevaid ja proportsionaalseid meetmeid suure osa ELi romade sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega tegelemiseks ei ole ikka veel võetud (MEMO/10/701). Nüüd on oluline kiiresti tagada, et riiklik, piirkondlik ja kohalik integratsioonipoliitika keskenduks romadele selgelt ja konkreetselt.

Eelnevale tuginedes kujundatakse ELi raamistikuga suunatud lähenemisviis romade integratsiooniks, seades eesmärgid järgmistes valdkondades:

  • Haridus: tagada, et kõik roma lapsed lõpetaksid vähemalt põhikooli;

  • Tööhõive: vähendada vahet romade ja teiste kodanike tööhõives;

  • Tervishoid: vähendada vahet tervises, näiteks langetades roma laste suremuse määra;

  • Eluase: kaotada vahe juurdepääsus eluasemele ja avalikele teenustele, nagu vesi ja elekter.

Liikmesriigid peavad esitama riiklikud romasid käsitlevad strateegiad 2011. aasta lõpuks, täpsustades, kuidas nad panustavad nimetatud eesmärkide saavutamisse. Raamistik on kooskõlas ELi laiemate Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja hariduse valdkonnas. Nimetatud eesmärkide saavutamine aitab kaasa liikmesriikide tööle Euroopa 2020. aasta strateegia üldeesmärkide saavutamisel.

Komisjon pakub ka lahendusi, et kindlustada romade integratsiooniks kasutatavate ELi vahendite tõhusam kasutus. Selleks et paremini toetada romadele suunatud projekte, kutsutakse liikmesriike üles parandama oma tööprogramme, mida kaasrahastatakse struktuurifondidest ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist.

Selleks et tagada riiklike strateegiate ELi raamistiku abil reaalne erinevus romade elus, soovib komisjon kehtestada lihtsa järelevalvemehhanismi tulemuste mõõtmiseks. ELi põhiõiguste ametil on võtmeroll romade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete kogumisel koostöös muude organisatsioonidega. Liikmesriike palutakse määrata riiklikud kontaktpunktid romade integratsiooni riiklike strateegiate haldamiseks, jälgimiseks ja rakendamisalaseks aruandluseks. Euroopa Komisjon esitab igal aastal vastuaruande liikmeriikides saavutatud edu kohta.

Taustteave

Romad – Euroopa suurim etniline vähemus – on Euroopasse kuulunud sajandeid, kuid sageli kannatavad nad eelarvamuste, sallimatuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse all.

Paljud valdkonnad, kus romade integratsiooni parandada, nagu haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase, kuuluvad esmajoones riiklikusse või piirkondlikku vastutusalasse. Siiski on ELil oluline roll liikmesriikide meetmete kooskõlastamisel ja rahaliste vahenditega abistamisel.

2010. aasta suvel võttis Euroopa Komisjon avaliku seisukoha, et romad on ELi kodanikud ja peaksid saama täielikult kasutada oma õigusi ning täitma oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi (SPEECH/10/428 ja MEMO/10/502).

Täiendav teave

Õigusküsimuste peadirektoraadi veebisait:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

EL ja romad:

http://ec.europa.eu/roma

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse voliniku László Andori veebisait:

http://ec.europa.eu/andor

ANNEX : Roma Population Estimates

­

1 :

Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site