Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/372

Brüssel, 28. märts 2011

Transport 2050: komisjoni ambitsioonikas kava suurendada liikuvust ja vähendada heidet

Euroopa Komisjon võttis täna vastu ulatusliku strateegia (Transport 2050) konkurentsivõimelise transpordisüsteemi loomiseks, mis aitab suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised takistused võtmetähtsusega valdkondades ning hoogustada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet. Samas vähendab see märkimisväärselt Euroopa sõltuvust imporditud naftast, samuti CO2-heidet transpordi valdkonnas 2050. aastaks 60%.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ümber kujundada Euroopa praegune transpordisüsteem. Peamised eesmärgid 2050. aastaks:

  • lõpetada tavakütusega autode kasutamine linnades;

  • kasutada lennunduses 40% ulatuses vähese CO2-heitega keskkonnasäästlikke kütuseid; vähendada meretranspordi heidet vähemalt 40%;

  • minna linnadevahelisel reisijate- ja kaubaveol keskmise pikkusega vahemaa puhul 50% ulatuses maanteetranspordilt üle raudtee- ja veetranspordile;

  • kõik see aitab sajandi keskpaigaks vähendada transpordist tulenevat heidet 60%.

Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles: „Transport 2050” on konkurentsivõimelise transpordisektori loomise tegevuskava, mis aitab suurendada liikuvust ja vähendada heidet. Me suudame ning peame tegema mõlemat. Laialt levinud arusaam, et kliimamuutusega võitlemiseks on vaja vähendada liikuvust, ei vasta lihtsalt tõele. Konkurentsivõimelised transpordisüsteemid on eluliselt tähtsad Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks maailmas, majanduskasvuks, töökohtade loomiseks ja inimeste igapäevase elu kvaliteedi tagamiseks. Liikuvuse piiramine ei tule siin kõne allagi, samuti ei ole meil tegemist lihtsa ülesandega. Me võime katkestada transpordisüsteemi sõltuvuse naftast, ohverdamata süsteemi tõhusust ja tegemata kompromisse liikuvuses. See võib olla lahendus, millest võidavad kõik.”

Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava „Transport 2050” abil soovitakse kõrvaldada peamised takistused ja kitsaskohad paljudes võtmetähtsusega valdkondades nagu transpordi infrastruktuur ja investeeringud, innovatsioon ja siseturg. Eesmärk on luua Euroopa ühtne transpordipiirkond, kus on suurem konkurents ja täielikult integreeritud transpordivõrk, mis ühendab erinevaid transpordiliike ning võimaldab täielikult muuta reisijate ja kauba transpordiviisi. Selleks on tegevuskavas esitatud 40 konkreetset algatust järgmiseks aastakümneks.

„Transport 2050” tegevuskavas püstitatakse eri liiki teekonna jaoks – linnasisesed, linnadevahelised ja pikamaaveod – erinevad eesmärgid.

1. Linnadevaheline transport: Keskpika vahemaa puhul peaks 50% reisijate- ja kaubaveost toimuma maanteede asemel raud- või veeteedel.

  • 2050. aastaks peaks suurem osa reisijateveost keskpika, umbes 300 km ja pikema vahemaa puhul toimuma raudteel.

  • 2030. aastaks peaks 30% autovedudest üle 300 km vahemaa puhul üle minema raudtee- või veetranspordile, ning 2050. aastaks peaks see näitaja ületama 50%.

  • 2030. aastaks tuleb luua kogu ELi hõlmav täielikult toimiv transpordikoridoride põhivõrk (TEN-T põhivõrk), mis tagab tõhusa ülemineku ühelt transpordiliigilt teisele, ning 2050. aastaks kvaliteetne suure läbilaskvusega võrk ja vastavate teabeteenuste süsteem.

  • 2050. aastaks tuleb ühendada kõik põhivõrku kuuluvad lennujaamad raudteevõrguga, soovitatavalt kiirliinide abil. Tagada kõigi põhivõrku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee kaubaveovõrguga ning võimaluse korral siseveeteede süsteemiga.

  • 2020. aastaks tuleb luua Euroopa mitmeliigilise transpordi teabe-, haldus- ja maksesüsteemi raamistik nii reisijate- kui ka kaubaveoks.

  • Liikuda põhimõtete „kasutaja maksab” ja „saastaja maksab” täieliku rakendamise ning erasektori kaasamise suunas, et kõrvaldada moonutusi, toota tulu ja tagada tulevaste investeeringute rahastamine transpordi valdkonnas.

2. Pikamaareiside ja mandritevahelise kaubaveo puhul on jätkuvalt ülekaalus lennu- ja laevareisid. Uued mootorid, kütused ja liikluskorraldussüsteemid suurendavad tõhusust ja vähendavad heidet.

  • Väikese CO2 -sisaldusega kütuse osakaal lennunduses peab 2050. aastaks suurenema 40%-ni, ELi laevade punkrikütusest lähtuvat CO2-heidet tuleb 2050. aastaks vähendada 40%.

  • 2020. aastaks tuleb täielikult ajakohastada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteem ühtse Euroopa taeva kasutamiseks, Mis muu hulgas hõlmab lühemaid ja ohutumaid lennureise ja suuremat läbilaskevõimet. 2020. aastaks tuleb luua 58 riiki ja üht miljardit elanikku hõlmav Euroopa ühine lennunduspiirkond.

  • Intelligentsete maismaa- ja veetranspordi juhtimissüsteemide kasutusele võtmine (nt ERTMS, ITS, RIS, SafeSeaNet ja LRIT1).

  • Koostöö rahvusvaheliste partneritega ja osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) ja IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon).

3. Linnatranspordil seisab ees suur muutus – üleminek keskkonnasäästlikumate autode ja puhtama kütuse kasutamisele. 50% autokasutajatest lakkab 2030. aastaks kasutamast tavakütusega autosid, 2050. aastaks lõpetatakse nende kasutamine linnas.

  • Vähendada tavakütusega autode kasutamist linnas 2030. aastaks poole võrra, lõpetada nende kasutamine linnas 2050. aastaks. Saavutada kaupade põhiliselt CO2-vaba liikumine peamistes linnakeskustes 2030. aastaks.

  • 2050. aastaks viia maanteedel toimuvate õnnetusjuhtumite arv nulli lähedale. Kooskõlas nimetatud eesmärgiga püüab EL vähendada 2020. aastaks õnnetusjuhtumite arvu maanteedel poole võrra. Tagada ELi juhtiv koht maailmas lennu-, raudtee- ja meretranspordi ohutuse ja turvalisuse osas.

1 :

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem, intelligentsed transpordisüsteemid (maanteetransport), jõeteabeteenused, ELi meresõiduteabe süsteemid SafeSeaNet ning laevade kaugtuvastus ja kaugseire.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website