Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/355

Brüssel, 23. märts 2011

Euroopa Liit soovib suurendada oma kodanike teadlikkust õigusest saada konsulaarkaitset ja -abi kolmandates riikides

Välismaal asuvatel ELi kodanikel on häda- ja kriisiolukordades (näiteks Jaapanis, Liibüas või Egiptuses valitseva olukorra puhul) õigus paluda abi mis tahes ELi konsulaadilt või saatkonnalt, kui nende päritoluliikmesriik ei ole asjaomases välisriigis esindatud. ELi liikmesriigid peavad aitama kõnealustel kodanikel evakueeruda samadel tingimustel nagu nad aitavad seda teha oma riigi kodanikel. See õigus on Euroopa Liidu kodakondsuse oluline osa ning on tagatud ELi aluslepingute ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Konsulaarkaitset tuleb pakkuda ka muudes hädaolukordades, näiteks kodaniku passi varguse või tema raske õnnetuse või haiguse korral. Paljud eurooplased ei ole paraku sellest õigusest teadlikud. Kuna üha enam ELi kodanikke reisib, elab ja töötab välismaal (eurooplased teevad igal aastal üle 90 miljoni reisi väljapoole ELi ja ligikaudu 30 miljonit eurooplast elab alaliselt kolmandates riikides), on nende teadlikkuse suurendamine praegu eriti oluline. Euroopa Komisjon näeb oma täna avaldatud teatises, milles käsitletakse konsulaarkaitset kolmandates riikides, ette konkreetsed meetmed ELi kodanike teadlikkuse suurendamiseks. Järgmisel aastal teeb komisjon ettepaneku kodanike tavapärase konsulaarkaitse lihtsustamiseks vajalike koordineerimismeetmete kohta. Lisaks sellele avab komisjon konsulaarkaitsele pühendatud spetsiaalse veebisaidi. Sellel tehakse kättesaadavaks kolmandates riikides asuvate diplomaatiliste või konsulaaresinduste aadressid ja võimaldatakse juurdepääs liikmesriikide reisinõustamisteenustele.

„Eurooplased abistavad hädas olevaid inimesi Jaapanis ja Liibüas,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Selliste väljakutsete puhul näeme, kuidas toimib Euroopa solidaarsus. Liikmesriigid tegutsevad üheskoos üksteise kodanike evakueerimiseks. Kuna üha enam ELi kodanikke töötab ja reisib välismaal, on tähtis, et igaüks teaks, kus ja kuidas saada kriisi korral abi, sõltumata tema asukohast ja kodakondsusest.”

Kolmandatesse riikidesse reisivate ELi kodanike arv aina suureneb: 2005. aastal oli see üle 80 miljoni, 2008. aastal aga juba üle 90 miljoni. Kolmandates riikides elab alaliselt üle 30 miljoni ELi kodaniku, aga diplomaatiline esindus on kõigil 27 liikmesriigil ainult kolmes riigis (Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa).

Arvamusuuringute kohaselt on eurooplaste ootused neile välismaal osutatava abi suhtes suured. 62% küsitletutest eeldab, et nad saavad mis tahes ELi riigi saatkonnalt samasugust abi nagu talle osutaks tema päritoluriigi saatkond (vt lisa). Sellegipoolest ei tea paljud eurooplased ega konsulaarametnikud, et ELi kodanikel on sellisele kaitsele õigus. Komisjon soovib suurendada ELi kodanike ja konsulaarametnike teadlikkust sellest, et ELi kodanikel on õigus pöörduda mis tahes liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole, samuti sellest, kuidas liikmesriikide saatkondi või konsulaate leida ja missugust abi neilt saab. Liikmesriigid võiksid uusi passe välja andes oma kodanikke nende õigusest teavitada. 20 liikmesriiki1 on juba otsustanud seda soovitust järgida.

Hiljutised sündmused Jaapanis, Liibüas ja Haitil on näidanud, kui tähtis on konsulaatide antav abi nendele ELi riikide kodanikele, kes on jäänud välismaal hätta. Liibüas viibis kriisi puhkedes ligikaudu 6000 ELi kodanikku, aga esindused on Liibüas ainult kaheksal liikmesriigil. 9. märtsil 2011 viibis riigis ikka veel 1345 ELi kodanikku. Nende abistamist kooskõlastati telekonverentside ja ELi ühise vaatluskeskuse turvalise veebisaidi kaudu. Liikmesriigid väljastasid üksteise kodanikele tagasipöördumistunnistusi ja varusid evakueerimislennukitel kohti ka muu ELi liikmesriigi kodanikele. Haitil viibis 2010. aasta maavärina ajal ligikaudu 2700 ELi kodanikku, aga diplomaatiline esindus oli seal ainult pooltel ELi liikmesriikidel. Jaapanis, kus esindus puudub ainult Maltal ja Küprosel, võttis liikmesriikide konsulaatidega ühendust ja palus riigist lahkumiseks abi ligikaudu 1000 kodanikku. Saksamaa üüris bussi, millega aitas Sendai linnast evakueerida Saksa kodanikke, aga ka vähemalt 18 muudest ELi riikidest pärit kodanikku.

Sellistes hädaolukordades on Euroopa solidaarsus väga oluline. Liibüas tegutses EL kiiresti ja käivitas kodanikukaitse mehhanismi, mille abil saab kooskõlastada evakueerimist ja kaasrahastada transpordikulusid. Selle tulemusena aitas näiteks Ungari õhuteed pidi Tripolist lahkuda 29 rumeenlasel, 27 ungarlasel, 20 bulgaarlasel, kaheksal sakslasel, kuuel tšehhil ning kuuel muudest ELi riikidest ja kolmandatest riikidest pärit kodanikul. Abita ei tohiks jätta ühtegi ELi kodanikku. ELi delegatsioonid kui Euroopa välisteenistuse osa võivad samuti aidata suurendada kodanike teadlikkust liikmesriikide pakutavast kaitsest ja pakkuda ka ise abi. Näiteks 2009. aasta Gaza kriisi ajal evakueeriti tänu ELi delegatsiooni abile soomusbussidega peaaegu 100 inimest.

Konsulaarkaitse on eriti oluline kriiside ajal, aga kodanikel on sellele õigus ka tavapärasemates olukordades, näiteks juhul, kui nad kaotavad oma passi või kui see varastatakse, kui neil juhtub raske õnnetus või nad jäävad haigeks või kui nende suhtes pannakse toime vägivallakuritegu. Liikmesriikide konsulaarõigus on aga erinev. Kaitse tase võib erineda sõltuvalt sellest, missuguse riigi konsulaadi poole ELi kodanik pöördub. Liikmesriigid võivad teha rahalisi ettemakseid vaid väikeses summas (näiteks kojulennu või hotellikulude katteks). Abiandev liikmesriik peab küsima kodaniku päritoluriigilt eelnevalt nõusolekut hüvitada abiandvale riigile tehtud kulud. Kodaniku päritoluriik võib seejärel nõuda, et kodanik maksaks talle kulud tagasi.

Liikmesriikide kulud hüvitatakse ka siis, kui nad aitavad evakueerida esinduseta ELi kodanikke. Kehtivaid hüvitamiseeskirju paraku tegelikkuses sageli ei kohaldata. Komisjon uurib, kuidas saaks hüvitamismenetlusi veelgi lihtsustada, et tagada esinduseta ELi kodanike võrdväärne abistamine ja õhutada liikmesriike võtma kriiside ajal ennetavam hoiak ka juhul, kui nende enda kodanikud kriisis ei kannata.

Komisjon teeb järgmise 12 kuu jooksul ettepanekud selliste õigusaktide kohta, mille eesmärk on:

  • parandada konsulaarkaitse ulatuse, tingimuste ja menetlustega seotud õiguskindlust ja muuta võimalikult tõhusaks ressursside kasutamine, sealhulgas kriiside ajal;

  • kehtestada koordineerimis- ja koostöömeetmed esinduseta ELi kodanikele tavapärase konsulaarkaitse pakkumise hõlbustamiseks ning reguleerida kriisiolukordades pakutava konsulaarkaitse rahalist hüvitamist.

Taustteave

ELi aluslepingutega tagatakse kõigile ELi kodanikele, kes reisivad või elavad väljaspool ELi ning kelle päritoluliikmesriik ei ole asjaomases välisriigis esindatud, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt või konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui seda saavad kõnealuse teise liikmesriigi kodanikud (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkt c ja artikkel 23, samuti ELi põhiõiguste harta artikkel 46). Peaaegu igas maailma riigis on esindamata vähemalt üks ELi liikmesriik.

Oma 2010. aasta oktoobri aruandes ELi kodakondsuse kohta (vt IP/10/1390 ja MEMO/10/525) kohustus komisjon tugevdama ELi kodanike õigust saada kolmandates riikides abi kõikide liikmesriikide diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt, sealhulgas kriisi ajal, ning esitama asjakohase õigusliku vahendi ja tõhustama kodanike teavitamist asjakohase veebisaidi ja sihipäraste kommunikatsioonimeetmete kaudu.

Lisateave

Konsulaarkaitset käsitlev Euroopa Komisjoni veebisait:

http://ec.europa.eu/consularprotection

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

LISA

ELi kodanike ootused seoses konsulaarkaitse ja -abiga

Aluslepingu asjaomased sätted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 20

1. Käesolevaga kehtestatakse liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.

2. Liidu kodanikel on asutamislepingutes sätestatud õigused ja kohustused.

Neil on muu hulgas:

(…)

c) õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanikud nad on, kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud;

(…)

Nimetatud õigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks määratud aluslepingutega ning nende rakendamiseks vastuvõetud meetmetega.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 23

Igal liidu kodanikul on mingi kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud sätted ning alustavad nimetatud kaitse kindlustamiseks vajalikke rahvusvahelisi läbirääkimisi.

Nõukogu võib seadusandliku erimenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu direktiive, millega kehtestatakse sellise kaitse hõlbustamiseks vajalikud koordineerimis- ja koostöömeetmed.

ELi põhiõiguste harta artikkel 46

Diplomaatiline ja konsulaarkaitse

Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel.

1 :

Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Ungari ja Ühendkuningriik.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website