Navigation path

Left navigation

Additional tools

Other available languages: EN FR DE

IP/11/349

Brüssel, 23 Mar. 2011

Riigiabi: Euroopa Komisjon hakkab süviti uurima Eestis uutele põlevkivielektrijaamadele antavat toetust

Euroopa Komisjon hakkas ELi riigiabieeskirjade alusel süviti uurima Eesti kava anda kahe uue 300 MW elektrijaama käitajatele 20 aasta jooksul riigi toetust kuni 1,5 miljardit eurot. Abi makstaks ainuüksi jaamade kasutatavuse eest, tingimusel et nende peamise kütusena kasutataks põlevkivi, mis on Eestis laialdaselt kättesaadav. Eesti väitel on abi vajalik energiavarustuse kindluse suurendamiseks. Ehkki komisjon tunnistab energiavarustuse kindlustamise tähtsust, on tal praeguses etapis kahtlusi, kas Eesti poolt kavandatav meede oleks kõnealuse eesmärgi saavutamisel kõige vähem konkurentsi kahjustav alternatiiv. Eelkõige tekitab küsimusi see, et pika aja jooksul antaks suuri subsiidiume, viimata selleks läbi hankemenetlust. See võib muuta Eestis ja tema naaberliikmesriikides alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks ning kõrvale tõrjuda konkurendid, kes peaksid tegutsema ilma sellise abita. Süviti uurimine lubab huvitatud kolmandatel isikutel analüüsitavat meedet kommenteerida. See ei mõjuta menetluse tulemust.

Konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaquín Almunia ütles: „Komisjon tunnistab Eesti elektrituru eritingimusi, kuid kõnealuse konkreetse meetme ülesehitus võib oluliselt kahjustada konkurentsi Eestis ja tema naaberliikmesriikides ning muuta neis alternatiivsetesse tehnoloogiatesse investeerimise ebaatraktiivseks.”

Eesti kavatseb anda 20 aasta jooksul riigiabi kuni 75 miljonit eurot aastas (st kokku kuni 1,5 miljardit eurot) kahe põlevkivijaama käitamise eest, et suurendada 2013.–2016. aastal omamaist elektritootmisvõimsust. Eesti kinnitab, et kavandatavast omamaisest tootmisvõimsusest ja elektriühendustest teiste Balti liikmesriikidega ei piisa tema varustuskindlusele tulevikus avalduda võivate ohtude maandamiseks.

Kavandatava kava raames nõutaks, et jaamade käitamisel kasutataks peamise kütusena põlevkivi. Kava kestuseks oleks 2013.–2032. aasta. Abi antaks otsetoetusena ainuüksi jaamade kasutatavuse eest. Abisumma arvutataks jaamade kasutatavuse tundide arvu põhjal, mis korrutataks rahvusvaheliste turgude keskmiste CO2 hindade alusel fikseeritud summaga. Põlevkivi on üks CO2-mahukamaid kütuseid ja peale riigi omanduses oleva turgu valitseva ettevõtja Eesti Energia ei kasuta seda mahukaks elektritootmiseks peaaegu ükski teine elektritootja maailmas.

Komisjon tunnistab elektrivarustuse kindlustamise vajadust. Praeguses etapis on komisjonil aga kahtlusi, kas kavandatav meede on oma praegusel kujul kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega.

Eelkõige ei kavatseta korraldada hankemenetlust ja seetõttu on kõige tõenäolisemaks meetmest kasusaajaks täielikult vertikaalselt integreeritud turgu valitsev energiaettevõtja Eesti Energia, kelle tegevus terves väärtusahelas, kaevandamisest elektrijaotuseni, on märkimisväärne: tema turuosa on Eestis kõigis neis valdkondades üle 75 %. Lisaks ei sõltuks antav abi toodetud elektri tulevastest müügituludest ja sellisest tootmisest võimaliku juhusliku kasumi teenimise vältimise mehhanismid oleksid ebapiisavad. Arvestades abi märkimisväärset suurust ja kava pikka kestust, on juba muret tundnud ka kolmandad isikud, kuna abi võib halvendada olemasolevate jaamade olukorda ning muuta uutesse jaamadesse investeerimise ebaatraktiivseks nii Eestis kui ka naaberturgudel, kuna konkureerivad jaamad, erinevalt subsideeritud uutest jaamadest, oleksid kohustatud kandma oma investeeringukulud täielikult.

Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon avaldatakse pärast võimalike konfidentsiaalsusküsimuste lahendamist viitenumbri SA.30531 all riigiabi registris, mis asub konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil. Uutest riigiabi otsustest, mis avaldatakse internetis ja Euroopa Liidu Teatajas, teatatakse elektroonilises väljaandes State Aid Weekly e-News.


Side Bar