Navigation path

Left navigation

Additional tools

Kliimamuutused: Euroopa Komisjon koostas edenemiskava, et minna aastaks 2050 üle konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele

European Commission - IP/11/272   08/03/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/11/272

Brüssel/Strasbourg, 8. märts 2011

Kliimamuutused: Euroopa Komisjon koostas edenemiskava, et minna aastaks 2050 üle konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele

Euroopa Komisjon võttis täna vastu edenemiskava, et kujundada Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks ümber konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks. Kavas on kirjeldatud, kuidas oleks võimalik kulutõhusalt saavutada ELi eesmärki vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kulutõhususe analüüsile tuginevas edenemiskavas antakse suunised valdkondliku poliitika kujundamiseks, vähese CO2-heitega arengu riiklike ja piirkondlike strateegiate väljatöötamiseks ning pikaajaliste investeeringute tegemiseks. EL peab nüüd hakkama välja töötama pikaajalisi strateegiaid. Kavas antakse juhiseid selle kohta, kuidas üleminekut kõige kulutõhusamalt läbi viia. ELile on mitmeti kasulik juhtida ülemaailmset üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele ning see on üks põhjustest, miks Euroopa Komisjon haaras kõnealuses küsimuses initsiatiivi.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard sõnas: „Me peame kohemaid hakkama oma majandust ümber kujundama konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks. Mida kauem me sellega viivitame, seda kallimaks see meile maksma läheb. Kuna naftahinnad tõusevad pidevalt, suurenevad Euroopa energiakulud iga aastaga ja me muutume üha tundlikumaks hindade järsu suurenemise suhtes. Seepärast on kasulik majandust kohe ümber kujundama hakata. Hea on see, et me ei pea ootama tehnoloogilisi läbimurdeid. Vähese CO2-heitega majandusele saab üle minna juba toimivaid tehnoloogialahendusi edasi arendades. Seda üleminekut peavad toetama kõik sektorid, sh põllumajandus, ehitus ja transport. Komisjoni edenemiskavas on kirjeldatud kulutõhusaid viise Euroopas CO2-heite vähendamiseks ning seega esitatud ettevõtjatele ja riikide valitsustele selged ja prognoositavad raamtingimused vähese CO2-heitega arengu strateegiate ning pikaajaliste investeeringute ettevalmistamiseks.”

Tähelepanu keskmes on ELi meetmed

Euroopa Ülemkogu kiitis heaks eesmärgi vähendada ELis 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi kaudu aitab Euroopa ohtlike kliimamuutuste vältimisele pikaajaliselt kaasa.

Kavas on visandatud kulutõhus viis selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopal soovitatakse kasutada peaasjalikult ELi meetmeid, kuna sajandi keskpaigaks on praegusest raskem saada rahvusvahelisi heite tasaarveldusühikuid. Seetõttu tuleb ELis vähendada 2050. aastaks heidet 80% võrreldes 1990. aasta tasemega üksnes ELi meetmete abil. Ka rahvusvaheliste ühikute kasutamisega vähendataks heidet kokku rohkem kui 80%.

Majandusmudelite põhjalikule analüüsile tugineva edenemiskava kohaselt tuleb ELis vähendada heidet 1990. aastaga võrreldes 40% 2030. aastaks ja 60% 2040. aastaks, et ELi heide väheneks 2050. aastaks 80 %. Kaasa peavad aitama kõik sektorid. Prognooside kohaselt vähendatakse praeguste poliitikameetmete abil ELi heidet 30% 2030. aastaks ja 40% 2050. aastaks.

Kütusesääst

Selleks et kujundada ELi majandus ümber vähese CO2-heitega majanduseks, tuleb järgmise 40 aasta jooksul igal aastal investeerida 1,5% ELi SKP-st ehk 270 miljardit eurot lisaks praegustele koguinvesteeringutele (19% SKP-st). Need lisainvesteeringud tähendaksid seda, et Euroopas investeeritakse sama palju kui enne majanduskriisi. Kõik lisainvesteeringud või enamik neist teenitakse tagasi tänu nafta- ja gaasiimpordi väiksemale maksumusele. Hinnanguliselt säästetakse 175 – 320 miljardit eurot aastas.

CO2-heite vähendamiseks tehtavad investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse, arukatesse elektrivõrkudesse ja keskkonnakaitsesse toovad mitmesugust kasu. Kütuse eest makstakse sageli kolmandatele riikidele, investeeringutega luuakse aga lisandväärtust ELis. Lisaks sellele, et investeeringud vähendavad Euroopa sõltuvust energiaimpordist ja seega eurooplaste tundlikkust naftahindade järsu suurenemise ohu suhtes, loovad nad ka uusi majanduskasvu võimalusi ning aitavad säilitada olemasolevaid ja luua uusi töökohti. Ühtlasi aitavad nad vähendada õhusaastet ja sellega seotud tervishoiukulusid. Parema õhukvaliteedi kogukasu võib 2050. aastaks küündida kuni 88 miljardit euroni aastas.

2020. aasta eesmärk

Analüüsist selgub, et kõige kulutõhusam viis 2050. eesmärgi saavutamiseks on vähendada 2020. aastaks heidet 25%. Seda tuleb teha üksnes ELi meetmete abil. Praegune eesmärk on aga heite 20%-ne vähendamine. Edenemiskava kohaselt saab ELis vähendada 2020. aastaks heidet 25%,1 kui EL saavutab energiatõhususe 20%-lise parandamise eesmärgi, mida kinnitasid riigipead ja valitsusjuhid 4. veebruaril energiaalasel tippkohtumisel. Lisaks tuleb 2020. aastani täielikult rakendada 2009. aastal vastuvõetud kliima- ja energiapaketi meetmed2.

Selleks et saavutada 20%-se energiasäästu eesmärk, võib olla vajalik panna reservi teatav osa saastekvootidest, mida liikmesriigid peaksid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames alates 2013. aastast enampakkumisel müüma. Reserv koostatakse järk-järgult ning puutumata jäävad saastekvoodid, mis on juba ettevõtjatele jagatud. Kui saastekvoote reservi ei panda, võib ühe ettevõtja energiasääst tuua kaasa kvootide hindade languse suhteliselt väiksema nõudluse tõttu. Selle tagajärjel võib mõni muu ettevõtja rohkem toota, tarbida rohkem energiat ja tekitada rohkem CO2-heidet. Kokkuvõttes oleks energia kogusääst väike või seda ei olekski. Peale selle ei võimaldaks heitkogustega kauplemise süsteemi püsiv ülempiir üldist heite vähenemist. Saastekvootide reservi panek aitaks korvata kirjeldatud mõju ning aitaks seega energiat säästa ja heidet vähendada.

Edasised sammud

Edenemiskava on koostatud teatisena, mis esitatakse nõukogule, Euroopa Parlamendile ja ELi asutustele. Komisjon palub neil, liikmesriikidel ja huvitatud isikutel võtta edenemiskava arvesse selliste ELi ja riigisiseste poliitikameetmete väljatöötamisel, mis aitavad minna 2050. aastaks üle vähese CO2-heitega majandusele. Komisjoni hinnangul tuleb järgmise sammuna koostada konkreetseid valdkondi hõlmavad edenemiskavad koostöös vastavate sektoritega.

Lisateave

Küsimused ja vastused CO2-heite vähendamise edenemiskava kohta: MEMO/11/150

CO2-heite vähendamise edenemiskava:

http://ec.europa.eu/clima/policies/roadmap/index_en.htm

http://www.ec.europa.eu/commission_2010-014/hedegaard/headlines/roadmap/index_en.htm

Euroopa 2020 strateegia juhtprojekt „Ressursitõhus Euroopa”:

http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe/

1 :

Endiselt on jõus ELi poolt rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel tehtud pakkumine, et ta vähendab 2020. aastaks heidet 30%, kui on rahuldatud vastavad tingimused. Edenemiskava seda pakkumist ei mõjuta.

2 :

Vt http://ec.europa.eu/clima/policies/package/index_en.htm.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website