Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/206

Brüssel, 21. veebruar 2011

Digitaalarengu tegevuskava: üha rohkem ELi elanikke saab kasu avalikest e-teenustest

Täna avaldatud Euroopa e-valitsuse 9. võrdlusaruande kohaselt pääseb üha rohkem inimesi Euroopa Liidus juurde avalikele e-teenustele. Avalike teenuste kättesaadavus Interneti kaudu oli 2009. aastal keskmiselt 69%; 2010. aastal suurenes see näitaja 82%-ni. Valitsussektori teenustele Interneti-juurdepääsu avamine aitab kärpida avaliku halduse kulusid ning vähendada bürokraatiat ettevõtete ja kodanike jaoks. Aruandes olid kesksel kohal kaks peamist avalikku teenust – inimesele töö leidmine ja ettevõtte asutamine – ning esile toodi nende teenuste alal kõige edukamad ja mahajäänumad riigid ELis. Kuigi Euroopa riikide haldusasutused arenevad õiges suunas, on riikide vahel ikka veel suuri erinevusi. Ka e-hangete juurutamisel võiks olukord olla parem. Euroopa digitaalse tegevuskava raames on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks, et 2015. aastaks kasutab e-valitsuse teenuseid ELis iga teine kodanik ja neli ettevõtet viiest (vt IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200). Aruanne annab head tagasisidet komisjoni 2010. aasta detsembris algatatud e-valitsuse tegevuskava eesmärkide kohta – aidata liikmesriikide riigiasutustel laiendada ja tõhustada nende pakutavaid e-teenuseid (vt IP/10/1718 ja MEMO/10/681).

Euroopa Komisjoni asepresident digitaalarengu volinik Neelie Kroes ütles: „Mul on hea meel, et üha enam ELi kodanikke saab nüüd kasutada avalikke e-teenuseid selliste oluliste asjade puhul nagu tööotsimine, maksudeklaratsiooni täitmine või uue ettevõtte registreerimine. Need liikmesriigid, kus peamised avalikud teenused on Interneti kaudu täielikult kättesaadavaks tehtud, on kärpinud oma kulusid ja teinud elu lihtsamaks nii kodanikul kui ka ettevõtjal.”

Üle 80% peamistest avalikest teenustest on kättesaadavad Internetis

Kui 2009. aastal oli ELis 20 sellise põhilise avaliku teenuse nagu auto registreerimine, maksude deklareerimine või uue ettevõtte asutamine e-teenusena kättesaadavus 69%, siis 2010. aastal jõudis sama näitaja 82%-ni. Kõige kiiremini on arenenud Austria, Iirimaa, Itaalia, Malta, Portugal ja Rootsi, kus kõik nimetatud põhilised avalikud teenused on kättesaadavad e-teenusena. Möödunud aastal tegid suuri edusamme Interneti-põhiste avalike teenuste alal Bulgaaria, Itaalia ja Läti. Aruandest ilmneb, et ettevõtjat huvitavate teenustega on jõutud kaugemale kui tavakodaniku jaoks ettenähtud teenustega.

Teenuste kvaliteet

Käesoleva aasta aruandes on tähelepanu all töötu kodaniku vajadused ja tulevase ettevõtja vajadused. On uuritud, kuidas vähendada riigiasutustes bürokraatiat ning teha hõlpsalt kättesaadavaks kõik avalikud teenused, mis on vajalikud ettevõtte asutamiseks või uue töö leidmiseks. Seda saab teha Interneti-portaali kaudu või automaatselt, näiteks nii, et tegevust alustav ettevõtja saab maksukohustuslase numbri registreerimisel automaatselt ka käibemaksu registreerimisnumbri. Aruandest nähtub, et 55% ettevõtte alustamiseks vajalikest teenustest pakutakse vastava Interneti-portaali kaudu või automaatselt Austrias, Taanis, Eestis, Iirimaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Samas on töötute jaoks kasulikest teenustest praegu sihtotstarbelise portaali kaudu kättesaadavad vaid 46%.

e-hange

Kuigi 70% riigiasutustest on hakanud kasutama e-hanget, ei ole selle teenuse seni üldiselt vähene populaarsus (kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt on e-hanke osa hangete kogusummast vaid 5%) võimaldanud saada palju kasu. Kui e-hange oleks täiel määral kättesaadav ja laialdasemalt kasutatav, võiks riigihangete puhul olla kokkuhoid 30%.

Väiksem omavalitsusüksus – vähem e-teenuseid

Esimest korda on aruandes käsitletud ka e-valitsuse piirkondlikku ja kohalikku mõõdet ning leitud suuri erinevusi riikide vahel. Kohalikul tasandil pakub väike omavalitsusüksus poole vähem e-teenuseid kui suur üksus. Kui näiteks väikelinna veebisaidilt võib saada teada, kuidas taotleda sünnitunnistuse koopiat, saab suure linna veebisaidilt vastava vormi ka alla laadida. Võimalik, et väikses omavalitsuses eelistatakse silmast silma kohtumist või traditsioonilist sidepidamist või on väiksel haldusüksusel e-teenuste osutamiseks väiksemad võimalused (strateegia, rahastamine, suutlikkus).

Euroopa Komisjon jälgib e-valitsuse tegevuskava raames ka edaspidi avalike e-teenuste arengut kogu Euroopas ja teeb koostööd liikmesriikide asutustega, et laiendada ja tõhustada nende pakutavaid e-teenuseid.

Taust

Komisjoni võrdlusaruandeid e-valitsuse arengu kohta ELis on koostatud alates 2001. aastast. Uuringu eesmärk on võrrelda Euroopa eri riikide vastava valdkonna arengut ning levitada parimaid tavasid. Analüüsitud on kokku üle 10 000 veebisaidi, mis asuvad ELi 27 liikmesriigis, Horvaatias, Islandis, Norras, Šveitsis ja Türgis.

Võrdluseks on analüüsitud 12 peamist kodanikule ettenähtud e-teenust (tulumaks, tööotsing, sotsiaalkindlustushüvitised, isikudokumendid, auto registreerimine, ehitusloa taotlus, politseile avalduse tegemine, avaliku raamatukogu kasutamine, sünni- ja abielutunnistused, dokumentide esitamine kõrgkooli, kolimisest teatamine, tervishoiuteenused) ning 8 e-teenust ettevõtja jaoks (töötajate sotsiaalkindlustusmaksed, ettevõtte tulumaks, käibemaks, uue ettevõtte registreerimine, andmete esitamine statistikaametile, tollideklaratsioon, keskkonnaga seotud load, e-hange).

Lisateave:

Ninth eGovernment Benchmarking Report

eGovernment Action Plan 2011-2015

Neelie Kroesi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/kroes/

Digitaalarengu tegevuskava veebisait:

http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm

Lisa: e-valitsuse võrdluse peamised tulemused

Joonis 3.4: Täielik Interneti-põhine kättesaadavus 2009–2010 (%)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website