Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/18

Brüssel, 10. jaanuar 2011

Keskkond: hea päev lõhe, saarma ja pöögimetsa jaoks

Euroopa (floora ja fauna) taimi ja loomi kaitstakse praegu paremini kui kunagi varem Euroopa Liidu ajaloos. Euroopa looduskaitsealade võrgustik Natura 2000 on laienenud ligikaudu 27 000 ruutkilomeetrile. See hõlmab rohkem kui 17 500 km2 uusi merealasid, millega tõhustatakse paljude meres elavate ohustatud liikide kaitset. Natura 2000 katab praegu ELi maismaaosast peaaegu 18% ja meredest rohkem kui 130 000 km2. Viimane laienemine puudutas alasid Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Poolas. Natura 2000 on peamine vahend Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamisel ja ökosüsteemi teenuste kaitsmisel.

Loodust kaitstes kaitseme iseennast”, ütles Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik. „Natura 2000 on nagu elukindlustuspoliis, mis kaitseb looduse vastupanuvõimet ning tagab, et loodust, mis on meile eluliselt vajalik, kasutatakse säästvalt. Mul on väga hea meel, et 17 500 km2 võrra rohkem merealasid on kaitstud.”

Mis on Natura 2000?

Natura 2000 on ulatuslik looduskaitsealade võrgustik, mis loodi selleks, et tagada Euroopa väärtuslikemate ja ohustatud liikide ja elupaikade säilimine. Ligikaudu 26 000 alast koosnevale võrgustikule liideti viimase laienemisega 739 uut ala (ca 27 000 km2). Üle poole lisandunud alast moodustavad merealad (rohkem kui 17 500 km²), seda peamiselt Prantsusmaal, Taanis ja Hispaanias.

Atlandi piirkonnas kuulub uute kaitsealade hulka 680 km2 Loire´i suudmelahe lõiku, kus on külmavee-korallrahud ja leetseljakud. Piirkond on noorkalade kasvukoht ja elutähtis peatuspaik sellistele pikamaa rändkaladele nagu lõhe (Salmo salar) ja euroopa aloosa (Alosa alosa). Ka Taani on liitnud võrgustikuga mõned ulatuslikud merealad. Näiteks Sydlige Nordsø, mis on määratud pringli (Phocoena phocoena) kaitsealaks. Hispaania lisas merealade võrgustikku El Cachucho – Põhja-Hispaania rannikul Kantaabria meres asuv ulatuslik rannalähedane meremadalik ja veealune mägi. Sellel alal on erakordselt mitmekesise mereelustik, muu hulgas on see mitmete hiljuti avastatud hiidkäsnaliikide elupaik.

Laienemisega tõhustatakse kaitset ka mitmetes väärtuslikes maismaaelupaikades – Tšehhi mägipöögimetsadest ja lillerohketest aasadest kuni Poola ulatuslike järvede ja märgaladeni. Need elupaigad on koduks paljudele Euroopa kõige haruldasematele ja ohustatumatele liikidele nagu saarmas (Lutra lutra), Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) ja väga haruldane liblikas – tähniksinitiib (Maculinea teleius).

Võrgustiku kandev idee on inimese koostöö loodusega. Võrgustiku aladel võib jätkuvalt tegeleda talupidamise, turismi, metsanduse ja vabaaja tegevustega juhul, kui need on säästvad ja kooskõlas looduskeskkonnaga.

Liikmesriigid valivad oma Natura 2000 alad koostöös Euroopa Komisjoniga. Kui teatav ala on välja valitud, tunnistab komisjon selle ametlikult ühenduse tähtsusega alaks, nagu tänagi tehti. Selle menetlusega kinnitatakse alade ametlik staatus ning nende kaitsmisega seotud kohustused. Seejärel on liikmesriikidel kuus aastat aega vajalike majandamismeetmete rakendamiseks.

Kaitsealad on väga erinevad – ulatudes lillerohketest aasadest koobaste ja laguunideni. Võrgustiku üheksa bio-geograafilist piirkonda kajastavad ELi suurt bioloogilist mitmekesisust.

Miks see on oluline?

Bioloogiline mitmekesisus ehk piiratud loodusvara, millel põhinevad maa erinevad eluvormid, on ohus. Inimtegevuse tagajärjel on hävinud enneolematul hulgal liike, millel on pöördumatud tagajärjed meie tuleviku jaoks. Euroopa Liit võitleb selle vastu ning seadis endale hiljuti uued eesmärgid: peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopas, kaitsta ökosüsteemi teenuseid (nt tolmeldamine) ja taastada need teenused seal, kus need on nõrgenenud, ning suurendada ELi panust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimisel kogu maailmas. Natura 2000 on põhivahend selle eesmärgi saavutamisel.

Millised alasid veel Natura 2000 võrgustikku lisati?

Viimased andmed käsitlevad viitteist liikmesriiki ja 739 ühenduse tähtsusega ala. Lisandunud alad katavad kuut – Alpide, Atlandi, boreaalset, kontinentaalset, Vahemere ja Pannoonia – biogeograafilist piirkonda. Need hõlmavad 459 uut ala Poolas (kogupindala 8 900 km²), sealhulgas mitmeid suuremaid mageveejärvi ja jõgikondi ning nendega seotud looduslikke lamme ja metsi. Tšehhi Vabariik on lisanud 229 kaitseala. Need sisaldavad looduslike pöögimetsade peamisi kasvukohti ning rikkaliku loodusega niitusid, mis on elupaigaks väga paljudele loomadele ja taimedele.

Märkus: lisaks uutele aladele sisaldab ajakohastatud loetelu ka väikesemaid muudatusi olemasolevates kaitsealades (nt kaitseala piiride kohandamine). Selle tagajärjel ei pruugi muutuda kaitsealade üldarv, kuid võib muutuda võrgustikuga hõlmatud ala kogupindala.

Täielik ja ajakohastatud loetelu on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://circa.europa.eu/Public/irc/env/natura_2000/library?l=/candidate_importance/biogeographical&vm=detailed&sb=Title

Lisateabe saamiseks vt MEMO/11/9

Lisateave:

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website