Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Euroopa Komisjon suunab Euroopa kindlustussektorit meeste ja naiste võrdsel kohtlemisel

Brüssel, 22. detsember 2001. Euroopa Komisjon võttis täna vastu suunised, et aidata pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust kindlustussektoril rakendada meeste ja naiste ühtsel kohtlemisel põhinevat hinnakujundust. Kohtuotsuses leiti, et meeste ja naiste erinevad kindlustusmaksed kujutavad endast soolist diskrimineerimist. Oma 1. märtsil 2011 kohtuasjas Test-Achats tehtud otsuses andis Euroopa Kohus kindlustusandjatele kindlustusmaksete ja -hüvitiste osas mees- ja naisklientide võrdse kohtemise tagamiseks aega kuni 21. detsembrini 2012 (MEMO/11/123). Asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding kohtus 2011. aasta septembris juhtivate ELi kindlustusandjatega, et arutada, milliseid meetmeid peaks kindlustussektor kohtuotsusega vastavusse viimiseks võtma (MEMO/11/624).

Uute suuniste väljatöötamise käigus konsulteeris komisjon riikide valitsuste, kindlustusandjate ja tarbijatega. Suuniste eesmärk on anda praktilist nõu kohtu otsusest tulenevate tagajärgede kohta ja aidata nii tarbijaid kui ka kindlustusseltse.

„Kui Euroopa Kohus tegi kohtuasjas Test-Achat oma otsuse käesoleva aasta 1. märtsil, lubasin, et komisjon aitab kindlustusandjatel ja -võtjatel end sellega kohandada,” lausus asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Võttes suunised vastu aasta enne kohtuotsusega vastavusse viimise tähtpäeva, oleme oma lubaduse täitnud. Nüüd on kindlustussektori kord tagada kindlustusvaldkonnas sujuv üleminek meeste ja naiste täielikult võrdsele kohtlemisele. Komisjon jälgib valvsalt, kuidas kindlustussektor kohtuotsust rakendab. Usun, et kindlustusandjatel, kes lähevad esimesena üle sooliselt neutraalsetele hindadele on Euroopa turul konkurentsieelis," lisas ta.

ELi siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier' sõnul valitseb kindlustusandjate seas teatav mure selle olulise kohtuotsuse tagajärgede üle, eriti ajal, mil kindlustusandjad nagu kõik muudki finantsturul osalejad seisavad silmitsi suurte probleemidega. „Usun, et nendest suunistest on kindlustussektorile kasu ja et need aitavad kindlustusandjatel kohandada oma lepinguid ja kindlustusmakseid selliselt, et need oleks viidud kohtuotsusega täielikult vastavusse etteantud tähtaja jooksul. Sellest tõuseb kasu nii sektorile endale kui ka kindlustusvõtjatele,” lisas ta.

Täna vastuvõetud suunistes käsitletakse mitmeid küsimusi, mis tõstatusid liikmesriikide ja sidusrühmadega peetud põhjaliku konsulteerimise käigus. Näiteks täpsustatakse, et kohtuotsus käib ainult uute, eelkõige alates 21. detsembrist 2012 sõlmitud lepingute kohta. Samuti tuuakse ka konkreetseid näiteid selle kohta, mida käsitatakse uue lepinguna, et tagada alates nimetatud kuupäevast meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli üldine kohaldamine ELis.

Lisaks esitatakse suunistes näiteid soopõhiste kindlustustavade kohta, mis on kooskõlas meeste ja naiste ühtsete kindlustusmaksete ja -hüvitiste põhimõtetega ja mida ei tule kohtuasjas Test-Achats tehtud otsuse pärast muuta. Tavad on väga erinevad, alates kindlustustehniliste eraldiste arvutamisest kuni edasikindlustuse hinnakujunduse, terviseseisundist lähtuva kindlustamise või sihturundamiseni välja.

Taustteave

Kohtuotsusest tulenevaid tagajärgi arutati 20. juunil liikmesriikide ja sidusrühmadega foorumil, mis komisjon lõi 2009. aastal, et analüüsida sooaspekti mõju kindlustuses. Euroopa õigusküsimuste volinik Viviane Reding kohtus 21. septembril ka Euroopa kindlustusseltside juhtidega.

Test-Achats kohtuotsus ei tähenda, et naiste ja meeste autokindlustusmakse on alati sama suur.

Praegu on liikluseeskirju järgiva noore meesautojuhi kindlustusmakse suurem just seepärast, et ta on mees. Kohtuotsuse kohaselt ei saa kindlustusandjad enam riskiteguri hindamisel tugineda soole ja õigustada sellega erinevust üksikisiku kindlustusmakses. Samas väheneb konkreetse isiku – olgu siis tegemist mehe või naisega – kindlustusmakse sõltuvalt tema liikluskäitumisest. Kohtuotsus ei mõjuta muude legitiimsete riski hindamistegurite kasutamist ja hind kujundatakse jätkuvalt riskipõhiselt. Sugu on määrav riskitegur vähemalt kolme põhitoote kategoorias: liikluskindlustus, elu-/pensionikindlustus ja eratervisekindlustus.

Üleminek ühtsele hinnakujundamisele muudab tõenäoliselt kindlustusmakseid ja/või hüvitisi isiku tasandil kõigis kolmes kategoorias. Sõltuvalt tootest, võib kindlustusmakse teatava kategooria kindlustusvõtjate jaoks suureneda või väheneda.

Kindlustussektor on konkurentsivõimeline ja innovatiivne. Sellised kohandused peaksid talle olema jõukohased ja pakkuma nii mees- kui naissoost kindlustusvõtjatele atraktiivsete hindadega tooteid, ilma et see mõjutaks põhjendamatult hinna üldtaset. Ühtse hinnakujunduse tulemusel tekkiv hindade alanemine tuleks tarbijatele üle kanda sama loogika alusel kui hinnatõusudki.

Belgia Konstitutsioonikohtu poolt Euroopa Kohtule edasi suunatud kohtuasjas Test-Achats (C-236/09) käsitletakse soolist diskrimineerimist hinnakujundamisel kindlustussektoris. 1. märtsil 2011 kuulutas Euroopa Kohus kehtetuks ELi õigusega ette nähtud erandi, mis annab liikmesriikidele õiguse säilitada meeste ja naiste erinev kohtlemine üksikisiku kindlustusmaksete ja hüvitiste puhul.

Nõukogu direktiiviga 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega keelatakse sooline diskrimineerimine väljaspool tööturgu. Euroopa Liidu Nõukogu on direktiivi ühehäälselt vastu võtnud.

Direktiivi artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et „liikmesriigid tagavad, et üheski hiljemalt pärast 21. detsembrit 2007 sõlmitud uues lepingus ei põhjusta soo kasutamine tegurina kindlustusmaksete ja hüvitiste arvutamisel kindlustuse ja sellega seotud finantsteenuste valdkonnas erinevusi üksikisikute kindlustusmaksetes ja hüvitistes.”

Enne kohtuotsust oli direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt liikmesriikidel õigus kindlustuslepingute puhul teha meeste ja naiste ühtse kohtlemise reeglist erandeid: „Liikmesriigid võivad otsustada enne 21. detsembrit 2007 lubada üksikisikute kindlustusmaksetes ja hüvitistes proportsionaalseid erinevusi, kui soo kasutamine on riski hindamisel määravaks teguriks asjakohaste ja täpsete kindlustusmatemaatiliste ja statistiliste andmete alusel. Asjaomased liikmesriigid teavitad komisjoni ja tagavad, et soo määrava kindlustusmatemaatilise tegurina kasutamisega seotud täpsed andmed kogutakse, avaldatakse ja neid ajakohastatakse korrapäraselt.”

Kõik liikmesriigid kasutasid seda erandit teatavate või kõikide kindlustuslepingute puhul. Belgia õiguses on elukindlustuslepingute jaoks ette nähtud erand. Vaidlus Belgia õigusega lubatud erandi üle viis kohtuotsuseni Test-Achats.

Kohus leidis, et meeste ja naiste ühtse kohtlemise reegli erand on vastuolus direktiivi eesmärgiga, nagu see on sätestatud artikli 5 lõikes 1, ja seeläbi ka ELi põhiõiguste hartaga. Euroopa Kohus otsustas järgmist:

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) artikli 5 lõige 2 on alates 21. detsembrist 2012 kehtetu.”

Lisateave

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site