Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Riigiabi: komisjon võtab vastu uued eeskirjad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta

Brüssel, 20. detsember 2011. Pärast põhjalikku avalikku arutelu võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu muudetud riigiabieeskirjade pakme, milles käsitletakse seda, kuidas määrata kindlaks riiklik hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest. Uues pakmes on selgitatud riigiabi andmise peamisi põhimõtteid ja võetud kasutusele mitmekesine ja proportsionaalne käsitus, mis hõlmab lihtsamaid eeskirju selliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta, mida osutatakse väikses mahus, mis on kohalikku laadi või millega aidatakse saavutada mõnda sotsiaalset eesmärki. Pakmes võetakse paremini arvesse ka konkurentsiga seotud küsimusi suuremate juhtumite puhul.

Konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaquín Almunia: „Uue üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakmega antakse liikmesriikidele lihtsam, selgem ja paindlikum raamistik, mille abil nad saavad toetada kodanikele kvaliteetsete avalike teenuste osutamist. Sellised teenused on praeguse kriisi ajal eriti olulised. Komisjoni kohustus on omakorda tagada, et ettevõtjatele, kellele on antud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ei makstaks üleliigset hüvitist. Niimoodi aitab ta tagada konkureerivat tegevust ja töökohti ning nappide riigiressursside asjakohast kasutamist.”

Liikmesriikidel on võrdlemisi suur vabadus määrata kindlaks, millised teenused pakuvad üldist huvi. Komisjon peab siiski tagama, et riigi vahendite andmisega selliste teenuste osutamise eest ei moonutata asjatult konkurentsi siseturul.

Uutes eeskirjades, millega asendatakse nn Monti-Kroesi 2005. aasta juulikuu pake, selgitatakse põhimõisteid, näiteks majandustegevuse mõistet, et muuta riikide valitsustel, aga ka piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel eeskirjade kohaldamine hõlpsamaks.

Kõik sotsiaalteenused olenemata nende osutamise eest saadud hüvitissumma suurusest vabastatakse komisjonile hüvitisest teatamise kohustusest. Asjaomased teenused peavad täitma „sotsiaalseid vajadusi, mis on seotud tervise, pikaajalise hoolduse, lastehoolduse, tööturule juurdepääsu võimaldamise ja sellesse taasintegreerimise ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest hoolitsemise ja nende sotsiaalne kaasamisega”. Varem olid teatamiskohustusest vabastatud ainult haiglad ja sotsiaalmajutust pakkuvad ettevõtjad. Muud üldist majandushuvi pakkuvad teenused on teatamiskohustusest vabad, kui teenuste osutamise eest makstava hüvitise summa on alla 15 miljoni euro aastas.

Komisjon teeb ka ettepaneku määrata kõikide muude teenuste puhul kindlaks hüvitise miinimumsumma, millest väiksemat hüvitist ei käsitata riigiabina. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul määratakse vähese tähtsusega abi suuruseks 500 000 eurot kolme aasta kohta. See vähendab bürokraatlikke toiminguid väiksemahuliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul. Lõplik otsus tehakse kevadel.

Teiselt poolt on tulevikus kavas tugevdada kontrolli nende üldist majandushuvi pakkuvate teenuste üle, mille osutamise eest makstav hüvitis on suurem kui 15 miljonit eurot aastas ja mille puhul on suurem oht võimalike konkurentsimoonutuste tekkimiseks ühisturul. Kui vähegi võimalik, tuleks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesanne anda ettevõtjatele avatud ja läbipaistva riigihankemenetluse kaudu, et tagada teenuste parim kvaliteet ja väikseimad kulud teenuste eest tasuvatele maksumaksjatele.

Lisateave

Uus pake sisaldab nelja instrumenti, mida kohaldatakse kõikidele ametiasutustele (riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele), kes maksavad hüvitist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest. Need instrumendid on järgmised.

Uus teatis, milles selgitatakse riigiabi põhimõtteid, mida kohaldatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes. Teatises selgitatakse muu hulgas abi, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja majandustegevuse mõisteid, antakse ülevaade eri riigiabimenetluste vahelistest seostest, kirjeldatakse juhtumeid, mille puhul hüvitist ei käsitata riigiabina, jne.

Läbivaadatud otsus, millega vabastatakse liikmesriigid teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kategooriate puhul kohustusest teatada komisjonile avalike teenuste osutamise eest makstud hüvitisest. Selline vabastus laiendatakse haiglate ja sotsiaalmajutuse pakkujate osutatavatelt teenustelt palju suuremale hulgale sotsiaalteenustele ning muude üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul kohaldatakse teatamisega seoses madalamat hüvitismäära. Piirmäära, millest suurematest hüvitistest tuleb komisjonile teatada, alandati 30 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole, võttes arvesse sidusrühmade muret, et varasema piirmäära tõttu jäi komisjoni kontrolli alt välja suur hulk lepinguid siseturu olulistes valdkondades.

Läbivaadatud raamistik muude kui sotsiaalteenuste osutamise eest ettevõtjatele makstud suurte hüvitissummade hindamiseks. Sellistest juhtumistest tuleb komisjonile teatada ja hüvitisi võidakse käsitada siseturuga kokkusobivana, kui on täidetud teatavad kriteeriumid. Uute eeskirjadega juurutatakse eelkõige täpsemad meetodid hüvitissumma kindlaksmääramiseks, kehtestatakse liikmesriikidele nõue lisada hüvitusmehhanismidesse tõhususe suurendamise stiimulid, kehtestatakse nõue järgida ELi riigihanke-eeskirju ja kohelda hüvitise kindlaksmääramiseks võrdselt sama teenust osutavaid ettevõtjaid. Lisaks sellele võib komisjon nõuda, et liikmesriigid võtaksid vastu meetmed selliste hüvitiste konkurentsivastase mõju piiramiseks, millel on eriti suur potentsiaal moonutada konkurentsi siseturul.

Uus ettepanek vähese tähtsusega abi käsitleva määruse kohta, millega nähakse ette, et teatavast piirmäärast allapoole jäävate hüvitiste suhtes ei kohaldata riigiabi kontrolli, on kavas vastu võtta 2012. aasta kevadel pärast viimast konsultatsioonivooru.

Taustteave

2003. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse avaliku teenuse osutamise eest makstava hüvitise hindamise kohta Euroopa Liidu riigiabieeskirjade kontekstis (kohtuasi C-280/00: Altmark Trans). Komisjon võttis seda kohtuotsust arvesse ja võttis vastu esimese üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakme, mida tuntakse ka Monti-Kroesi pakmena (vt IP/05/937). Kõnealune pake jõustus 2005. aasta juulis ja selles täpsustati tingimused, mille alusel avalike teenuste osutamise eest makstava hüvitise vormis antav riigiabi on EÜ asutamislepinguga (nüüd ELi toimimise leping) kokkusobiv.

2011. aasta märtsis algatas komisjon pakme läbivaatamise eesmärgil laialdase arutelu, mis on kavas lõpetada 2011. aasta lõpus (vt IP/11/347). 2011. aasta septembris arutas komisjon uute eeskirjade ettepanekuid sidusrühmadega (vt http://ec.europa.eu/competition/consultations/2011_sgei/index_en.html). Komisjon sai liikmesriikidelt, Euroopa institutsioonidelt ja sidusrühmadelt väärtuslikke ideid. Seejärel vaadati eelnõud sidusrühmade märkuste arvessevõtmiseks läbi.

Uue õigusaktide pakme (kolm juba vastuvõetud teksti) leiab veebisaidilt http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/sgei.html

Lisateabe saamiseks vt IP/11/1579,MEMO/11/929

Kontaktisikud:

Amelia Torres (+32 2 295 4629)

Maria Madrid Pina (+32 2 295 4530)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website