Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

2050. aasta energiategevuskava: turvaline, konkurentsivõimeline ja vähese CO2-heitega energeetikasektor on võimalik

Brüssel, 15. detsember 2011. Selleks et saavutada 2050. aastaks eesmärk vähendada CO2-heidet üle 80%, peab Euroopa energiatootmine olema peaaegu CO2-vaba. Küsimusele, kuidas seda saavutada ilma energiatarneid katkestamata ja konkurentsivõimet kahjustamata, leiab vastuse komisjoni poolt täna esitatavast energiategevuskavast. Dokumendis kirjeldatakse mitme eri stsenaariumi analüüsi tulemustele tuginedes tagajärgi, mis kaasnevad CO2-vaba energiasüsteemiga, ning vajalikku poliitikaraamistikku. Selle abil peaks liikmesriikidel olema võimalik teha vajalikke energialiigivalikuid ja tagada erainvesteeringutele püsiv ärikliima eelkõige aastani 2030.

ELi energiavolinik Günther Oettinger märkis: „Ainult uue energiamudeli abiga tagame pikas perspektiivis turvalise, konkurentsivõimelise ja kestliku süsteemi. Nüüd on meil Euroopa raamistik õigete investeeringute tagamiseks vajalike poliitikameetmete jaoks.”

Analüüs põhineb näitlikel stsenaariumidel, mille puhul on ühendatud neli põhilist CO2-heite vähendamise viisi (energiatõhusus, taastuvenergiaallikad, tuumaenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine). Ükski neist stsenaariumidest ei pruugi tegelikkuses täielikult rakenduda, kuid need kõik osutavad asjaolule, et tulevaste aastate jaoks on olemas mitu aruka tegutsemise võimalust.

2050. aasta energiategevuskavas on välja toodud mitu tegurit, millel on positiivne mõju mis tahes oludes, ning sellest tulenevalt määratakse täpsemalt kindlaks mõned põhiaspektid.

  • Energiasüsteemi CO2-heite vähendamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kõik CO2-heite vähendamise võimalused vastavad heitevähendamiseesmärgile ning pikemas perspektiivis võivad need olla praegusest poliitikast odavamad.

  • Eluliselt tähtsad on energiatõhusus ja taastuvenergia. Olenemata sellest, missugused konkreetsed energialiigid valitakse energeetikasüsteemi aluseks, on vaja suurendada energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu, et 2050. aastaks saavutada CO2-heite vähendamise eesmärgid. Stsenaariumidest ilmneb ka, et elektrienergia hakkab mängima praegusest suuremat rolli. Kõik stsenaariumid sisaldavad erineval määral nii gaasi, naftat, kivisütt kui ka tuumaenergiat, niisiis on liikmesriikidel võimalik eri energialiike kasutada paindlikult, tingimusel et kiiresti luuakse hästi ühendatud siseturg.

  • Varases etapis tehtud investeeringud lähevad vähem maksma. Otsused vajalikku taristusse tehtavate ja 2030. aastasse ulatuvate investeeringute kohta tuleb teha nüüd, sest 30–40 aastat tagasi ehitatud taristu vajab väljavahetamist. Praegu tegutsedes on 20 aasta pärast võimalik vältida kulukamaid muudatusi. ELi energiasektori arengutendentsid eeldavad energia tootmiseks, ülekandmiseks ja salvestamiseks nagunii sektori ajakohastamist ja paindlikumat taristut, nt piiriüleseid ühendusi, nn arukaid energiavõrke ja kaasaegseid vähese CO2-heitega tehnoloogialahendusi.

  • Hinnatõusu ohjeldamine. Praegu tehtavate investeeringutega sillutatakse teed tulevastele soodushindadele. Elektrienergiahinnad peaksid tõusma kuni 2030. aastani, kuid võivad seejärel langeda tänu väiksematele tarnekuludele, kokkuhoiupoliitikale ja täiustatud tehnikale. Kulud kompenseeritakse Euroopa majandusse tehtavate kestlike investeeringutega, kohaliku tööhõive kasvuga ja impordist sõltuvuse vähenemisega. Kõikide stsenaariumidega saavutatakse CO2-heite vähenemine ilma suuremate erinevusteta üldkuludes või varustuskindluses.

  • Mastaabisääst on vajalik. Euroopa tasandi lähenemisviisiga saavutatakse kulude vähenemine ja suurem varustuskindlus paremini kui eri riikides samaaegselt rakendatavate kavadega. Selline lähenemisviis hõlmab energiasiseturgu, mis tuleks lõplikult välja ehitada 2014. aastaks.

Taust

Tegevuskava eesmärk on saavutada 2050. aastaks seoses vähese CO2-heitega seatud eesmärgid ning samal ajal ka suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja varustuskindlust. Liikmesriigid kavandavad juba praegu oma tulevast energiapoliitikat, kuid jõud on vaja ühendada, et koordineerida jõupingutusi üldisemas raamistikus. Pärast tegevuskava käivitatakse järgmistel aastatel poliitikaalgatused konkreetsetes energiapoliitikavaldkondades. Alustuseks tehakse järgmisel aastal ettepanekud siseturu, taastuvenergia ja tuumaohutuse küsimuses.

Euroopa ühendus avaldas 2011. aasta märtsis CO2-heite vähendamise üldise tegevuskava, mis hõlmab kogu majandust. Analüüsimisele võeti kõik sektorid – energiatootmine, transport, elamumajandus, tööstus ja põllumajandus. Komisjon on ka välja töötanud sektoripõhised tegevuskavad, millest viimane on kogu energeetikasektorile keskenduv 2050. aasta energiategevuskava.

Lisateave

2050. aasta energiategevuskava on saadaval aadressil:

http://ec.europa.eu/energy/energy2020/roadmap/index_en.htm

Lisateavet 2050. aasta energiategevuskava kohta saab dokumendist MEMO/11/914.

Kontaktisikud:

Marlene Holzner (+32 2 296 01 96)

Nicole Bockstaller (+32 2 295 25 89)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website