Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tervishoid: komisjon kavandab tõhusaid meetmeid kodanike kaitsmiseks mitmesuguste piiriüleste terviseohtude eest

European Commission - IP/11/1516   08/12/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – pressiteade

Tervishoid: komisjon kavandab tõhusaid meetmeid kodanike kaitsmiseks mitmesuguste piiriüleste terviseohtude eest

Brüssel, 8 detsember 2011. Selleks, et kaitsta Euroopa kodanikke paremini laiaulatuslike terviseohtude eest ning tagada täielikult koordineeritud tegutsemine kriisi korral, võttis Euroopa Komisjon täna vastu ettepaneku abinõude kohta, millega seista vastu tõsistele piiriülestele terviseohtudele. Lähtudes õppetundidest, mis saadi hiljutistest kriisidest, nagu H1N1 pandeemia 2009. aastal, vulkaaniline tuhapilv 2010. aastal ja E. coli puhang 2011. aastal, teeb komisjon ettepaneku suurendada vahendeid, et olla valmis selliste kriiside lahendamiseks. Peamised ettepanekud on järgmised:

  • laiendada olemasolevaid nakkushaiguste koordineerimismehhanisme kõigile terviseohtudele, mis on põhjustatud bioloogilistest ja keemilistest mõjuritest või keskkonnast;

  • suurendada terviseohutuse komitee volitusi;

  • suurendada valmisolekut kriisideks, nt võimaldades ühist vaktsiinide ostmist;

  • näha ette võimalus tunnistada olukord Euroopa „tervishoiu hädaolukorraks”, mis võimaldab ravimid kiiremini kättesaadavaks teha;

  • ning leppida kokku üleeuroopalised erakorralised piiriülesed meetmed juhuks, kui kriisi tagajärjeks on ulatuslik suremus ning riiklike meetmetega ei õnnestu haiguse levikut peatada.

Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli ütles: „Tänapäevases globaliseerunud ühiskonnas liiguvad inimesed ja kaubad üle piiride ning haigused võivad tundidega levida üle Euroopa ja üle kogu maailma. Seetõttu peavad Euroopa Liit ja tema liikmesriigid olema valmis ühiselt ja täielikult koordineeritult tegutsema, et peatada haiguse levimine. Tänane ettepanek annab meile vahendid ja struktuuri Euroopa kodanike tõhusaks kaitseks mitmesuguste terviseohtude eest.”

Bioloogilised, keemilised ja keskkonnategurid võivad tekitada tõsiseid piiriüleseid terviseohte. Sellised ohud võivad väljenduda haigustena, mis levivad inimeselt inimesele, nagu gripp, need võivad olla toidu ja vee kaudu levivad nakkused, nagu botulism, E.coli nakkus, või need võivad olla põhjustatud erakordsetest ilmastikutingimustest, nagu kuumalained või külmaperioodid. Viimastel aastatel on Euroopa Liit mitmeid selliseid kriise üle elanud. Arendades edasi 1998. aastal loodud nakkushaiguste varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, teeb komisjon ettepaneku võtta meetmeid, et tugevdada tegutsemist tõsiste piiriüleste ohtude korral ELis.

Taust

Euroopa Komisjon on välja arendanud tervishoiukriiside lahendamise võimekuse ning on kehtestanud mitmed põhimõtted, mehhanismid ja vahendid, et seista vastu tõsistele piiriülestele tervisohtudele. On kehtestatud konkreetsed põhimõtted sõltuvalt ohu tüübist, näiteks keskendumine tsiviilkaitsele, õiguskaitsele või tugistruktuuridele.

Senini ei ole mitmesuguseid tõsiseid piiriüleseid terviseohte ELi tasandil järjepidevalt käsitletud. Bioloogilistest, keemilistest ja keskkonnasündmustest tulenevaid ohte ei käsitleta samal viisil nagu nakkushaigustest tulenevaid ohte.

Tänased ettepanekud arendavad edasi olemasolevaid struktuure ja tugevdavad neid järgmiste tegevuste kaudu.

1. Riskihindamist ja meetmete koordineerimist laiendatakse nakkushaigustelt kõigile terviseohtudele, mis on põhjustatud bioloogilistest ja keemilistest mõjuritest või keskkonnast.

Selleks, et piirata terviseohu levikut ja mõju tervisele ning anda kodanikele ajakohast teavet ja nõuandeid, on tervishoiukriisi vältel oluline teada, mis laadi terviseohuga on tegemist, kuidas see levib, kui kiiresti ja kui laialdaselt. Praegu on juba olemas nakkushaiguste epidemioloogilise seire võrgustik, mis koosneb Euroopa Komisjonist, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusest (ECDC) ja riiklikest asutustest. Uue ettepanekuga laiendatakse neid kogemusi muudele tõsistele piiriülestele terviseohtudele. Sellise ohu korral saab luua ad hoc võrgustikke teabe vahetamiseks, riski hindamiseks ning teadlaste ja kogemuste vahetamiseks.

2. Tervishoiukriisi vastu võitlemise meetmete paremaks koordineerimiseks tugevdatakse terviseohutuse komitee rolli.

2001. aastal pärast terrorirünnakuid ja siberi katku sihilikku lahtipäästmist USAs lõid ELi tervishoiuministrid ELi terviseohutuse komitee. Sellest ajast on komitee toetanud tegevuse koordineerimist ELi tasandi rahvatervise kriisiolukordades, koordineerides riskihindamist ja tõsiste piiriüleste terviseohtude ohjeldamist. Ettepanekuga tehakse komitee volitused ametlikuks ja laiendatakse neid. Volitused hõlmavad nüüd liikmesriikide ja komisjoni nõustamist nii poliitilistes kui ka tehnilistes küsimustes seoses terviseohutusega.

3. Tugevdatakse kriisiks valmisolekut.

Tervishoiukriisi peatamiseks on oluline, et kriisi puhkemise puhuks oleks olemas valmisoleku kava. Komisjoni ettepanekuga nähakse ette, et teiste liikmesriikidega konsulteerides koordineerib iga liikmesriik jõupingutusi, et arendada välja, tugevdada ja hoida alal riiklikku valmisoleku ja reageerimise kava. Need kavad hõlmavad näiteks meetmeid meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavuse parandamiseks ning koordineerimist muude olulisemate sektoritega. Liikmesriigid peavad kinni pidama komisjoni antud juhistest, millega komisjon koordineerib kogu protsessi. Sellised juhised võivad puudutada tervishoiumeetmeid või suhtlemist üldsusega. Ettepanek annab ka liikmesriikidele, kes on asjast huvitatud, aluse ühiseks vabatahtlikuks vaktsiinide ning muude meditsiiniliste vastumeetmete ostmiseks.

4. Nähakse ette võimalus tunnistada olukord Euroopa „tervishoiu hädaolukorraks”, mis võimaldab kriisi ohjeldamiseks vajalikke ravimeid kiiremini kättesaadavaks teha.

Ettepanekuga nähakse ette, et kui vaktsiinidega ärahoitav või ravimitega ravitav eluohtlik haigus Euroopas kiirelt levib ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei ole veel välja kuulutanud hädaolukorda, siis võib EL tunnistada olukorra Euroopa „tervishoiu hädaolukorraks”, ainsa eesmärgiga anda kiiremini luba uutele ravimitele või muuta ravimi näidustust. Kehtiva ELi seadusandluse kohaselt võib Euroopa Komisjon seda juba praegu teha, kuid peab ootama, kuni WHO kuulutab välja mitut maailmajagu hõlmava rahvusvahelise hädaolukorra. Ettepanekuga püütakse lahendada olukordi, kui haigus levib Euroopas (mitte kogu maailmas) ning ravimitega saaks elusid päästa.

5. Euroopa piiriülesed eriolukorra meetmed

Ettepanekuga nähakse ette, et väga täpselt piiritletud hädaolukordades, mille tagajärjeks on ulatuslik suremus või hospitaliseerimine ja liikmesriikide meetmed haiguse leviku tõkestamiseks üle piiride osutuvad ebapiisavateks, võtab komisjon vastu piiriülesed hädaolukorra meetmed, mis on näiteks seotud haiguspuhangu leviku tõkestamise või nakatunute sõeluuringuga.

Täiendavat teavet saab aadressil:

http://ec.europa.eu/health/preparedness_response/policy/index_et.htm

Volinik Dalli veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/dalli/index_en.htm

MEMO/11/884

Kontaktisikud:

Frédéric Vincent (+32 2 298 71 66)

Aikaterini Apostola (+32 2 298 76 24)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website