Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Tugevdame Euroopa rolli maailmas: välistegevuse eelarve 2014–2020, et täita ELi kohustusi ja levitada ühiseid väärtusi

Brüssel, 7. detsember 2011. Täna võttis Euroopa Komisjon vastu oma välistegevuse rahastamisvahendite eelarveprojekti aastateks 2014–2020. Need vahendid võimaldavad liidul täita oma kohust maailmaareenil: võidelda vaesuse vastu ning edendada demokraatiat, rahu, stabiilsust ja õitsengut. Vahendeid on erinevaid, neist toetatakse nii arengumaid kui ka Euroopa naaberriike ja riike, mis valmistuvad ELiga ühinema. Komisjon püüab suunata oma ressursid sinna, kus neid on kõige rohkem vaja ja kus neil on kõige suurem mõju, tagades seejuures suurema paindlikkuse, et ettenähtamatutele sündmustele saaks kiiresti reageerida. Samuti võimaldab eelarve ELil tugevdada oma rolli maailmaareenil ning edendada oma huve ja väärtusi.

ELi välispoliitika kõrge esindaja, komisjoni asepresident Cathy Ashton ütles: ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, komisjoni asepresident Catherine Ashton ütles: „Ka kriisiaegadel peab Euroopa vaatama väljapoole ja tegutsema kogu maailmas. Meie julgeolek ja heaolu sõltuvad sellest, mis toimub meie piiride taga, eeskätt meie oma naabruses. EL peab oma rahvusvahelisi lubadusi, mis ta on andnud kõige vaesematele ja haavatavamatele, meie naabruses olevatele riikidele, kel on käsil muutused, ja liiduga ühinemise teel olevatele riikidele. Nende uute välistegevuse rahastamisvahenditega on ELil ka palju paremad võimalused edendada oma põhiväärtusi ja huve, nagu inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki, aga ka aidata võidelda vaesuse vastu, säilitada rahu ja lahendada konflikte kõikjal üle maailma.”

Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs kinnitas: „EL on maailma suurim abiandja ja meil tuleb vaesusevastases võitluses see liidriroll säilitada. Küsitluste kohaselt nõustub enamik eurooplasi, et EL peaks näitama üles solidaarsust ja suurendama oma arenguabi. Need ettepanekud võimaldavad anda ELi eelarvest abi samal tasemel nagu varem, täites ELi kohustust eraldada 2015. aastaks abiks 0,7% ELi SKPst. Tunnistatakse tõsiasja, et kaasavama ja jätkusuutlikuma kasvu tagamine maailmas on ka ELi huvides. Täna kinnitame ka, et meie suhetes tärkava turumajandusega riikidega on toimunud nihe ja abi keskendub kõige vaesematele riikidele.”

Uue Euroopa naabruspoliitika ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta märkis Euroopa Komisjoni laienemise ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle: „Need uued vahendid võimaldavad meil tulevikus oma partnerite vajadustele ja soovidele veelgi paremini reageerida. Uue Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu muutub meie naabritele toetuste andmine kiiremaks ja paindlikumaks, mis võimaldab suuremat diferentseerimist ja stiimuleid parimate tulemuste saavutajatele. Samas tagab see demokratiseerimisprotsessi eduka jätkumise, parandab majanduslikku ja ühiskondlikku arengut meie vahetus naabruses ning toetab reformiprotsessi riikides, mis valmistuvad ELiga ühinema.”

Eelarveprojektid toetavad komisjoni uut plaani – „Muutuste kava”, millega tahetakse ELi abi koondada vähematesse sektoritesse, et toetada demokraatiat, inimõigusi ja head valitsemistava ning luua kaasav ja jätkusuutlik kasv.

Uue „diferentseerimise” põhimõtte kohaselt eraldab EL suuremal määral vahendeid sinna, kus abi võib avaldada kõige suuremat mõju: piirkondadesse ja riikidesse, kus puudus on kõige suurem, sealhulgas ebakindlatesse riikidesse. Riigid, mis suudavad leida piisavalt vahendeid, et tagada omaenda areng, ei saa enam kahepoolseid toetusi, vaid selle asemel luuakse nendega uued partnerluse vormid. Nad saavad jätkuvalt raha teema- ja piirkonnaprogrammide kaudu. Seda täiendavad mitmesugused uuenduslikud koostöö viisid, nagu näiteks toetuste ja laenude omavaheline kombineerimine.

Üks peamisi uuendusi ja oluline välispoliitika töövahend on uus partnerluse rahastamisvahend. Selle eesmärk on edendada ja propageerida ELi huve ning aidata lahendada suuremaid üleilmseid probleeme. Samuti võimaldab see ELil suhetes tööstusriikidega, tärkava turumajandusega riikidega ning riikidega, kus ELil on olulisi huve, minna arengukoostööst kaugemale.

Taust

Tänased tekstid on õiguslikud ettepanekud komisjoni poolt 29. juunil 2011 esitatud mitmeaastase finantsraamistiku rakendamiseks välistegevuse valdkonnas. Pakett hõlmab kõiki ELi eelarvest antavaid välisabi liike ning sellesse kuuluvad ühine teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „EL kui ülemaailmne partner” ja õigusaktide ettepanekud üheksa geograafilise ja temaatilise rahastamisvahendi kohta, samuti nende ühine rakendusmäärus.

Nendele üheksale rahastamisvahendile kavandatud kogusumma aastateks 2014‑2020 on 96 249,4 miljonit eurot (jooksevhindades).

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA): 14 110 miljonit eurot

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI): 18 182 miljonit eurot

Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI): 23 295 miljonit eurot

Partnerluse rahastamisvahend (PI): 1 131 miljonit eurot

Stabiliseerimisvahend: 2 829 miljonit eurot

Euroopa Demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahend (EIDHR): 1 578 miljonit eurot

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend: 631 miljonit eurot

Gröönimaa rahastamisvahend: 219 miljonit eurot

Euroopa Arengufond (EAF; väljaspool ELi eelarvet): 34 276 miljonit eurot.

Pakett edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning eeldatavalt võetakse see vastu aastal 2012. (Rohkem teavet nende rahastamisvahendite kohta: vt MEMO/11/878)

Diferentseerimine

Diferentseerimine toimub kõigepealt arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist toetust saavates riikides. Arengukoostöö rahastamisvahendi puhul on tehtud ettepanek, et 17 kõrgemate keskmiste tuludega riiki (Argentina, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Hiina, Iraan, Kasahstan, Malaisia, Maldiivid, Mehhiko, Panama, Peruu, Tai, Tšiili, Venezuela ja Uruguay) ning kaks suurt madalamate keskmiste tuludega riiki, mille SKP on suurem kui 1% ülemaailmsest SKPst (India, Indoneesia), läheksid üle uuele partnerlussuhtele, mis ei põhine kahepoolsel abil. Eelkõige tärkava turumajandusega riike, nagu Hiina, Brasiilia ja India, peetakse praegu globaalprobleemide lahendamise valdkonnas pigem ELi partneriteks.

Naabruspoliitika ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendid

Euroopa naabruspoliitika (ENP) uuendatud käsituse raames annab uus Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI) sujuvamalt toetust samale 16 partnerriigile1, kes said toetust ka varasemast Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist (ENPI). Tuginedes diferentseerimisele ja põhimõttele „rohkem edu, rohkem abi”, toetab ENI suhete tugevdamist partnerriikidega ja annab tuntavaid hüvesid nii ELile kui ka tema partneritele sellistes valdkondades nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik, hea juhtimistava, jätkusuutlik majanduslik ja ühiskondlik areng ning järkjärguline majanduslik lõimumine ELi ühtse turuga.

EL annab ühinevatele riikidele2 jätkuvalt toetust uuendatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudu, lähtudes praeguse rahastamisvahendiga saadud positiivsetest kogemustest. IPA aitab neil riikidel rakendada ulatuslikke reformistrateegiaid, mida on vaja, et valmistuda tulevaseks ELi liikmeks saamiseks; seejuures on rõhuasetus regionaalsel koostööl, ELi õiguse ja standardite rakendamisel, suutlikkusel rakendada ühinemisel liidu sisepoliitikat ning tuntavate sotsiaal-majanduslike hüvede saavutamisel abisaavates riikides. Rohkem kasutatakse uuenduslikke rahastamisvõimalusi, mis luuakse rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, kusjuures ELi rahalised vahendid toimivad taristu-investeeringute võimendamisel katalüsaatorina.

Lisateave

MEMO/11/878 – The Multiannual Financial Framework: The Proposals on External Action Instruments

Teatiste täistekst:

http://ec.europa.eu/europeaid/how/finance/mff/financial_framework_news_en.htm

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (29. juuni 2011):

http://ec.europa.eu/budget/biblio/documents/fin_fwk1420/fin_fwk1420_en.cfm

ELi arengupoliitika: Muutuste kava

http://ec.europa.eu/europeaid/what/development-policies/documents/agenda_for_change_et.pdf

Arutelu arengupoliitika tuleviku üle:

http://ec.europa.eu/europeaid/how/public-consultations/5241_en.htm

EuropeAid'i veebisait:

http://ec.europa.eu/europeaid/index_et.htm

Euroopa arenguvoliniku Andris Piebalgsi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/piebalgs

Website of European Commissioner for Enlargement and European Neighbourhood Štefan Füle:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/fule/

More on the new IPA:

http://ec.europa.eu/enlargement/press_corner/whatsnew/news/111207_en.htm

Website of the ENP

http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm

Kontaktisikud:

Maja Kocijancic (+32 2 298 65 70)

Catherine Ray (+32 2 296 99 21)

Peter Stano (+32 2 295 74 84)

1 :

Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova Vabariik, okupeeritud Palestiina alad, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene.

2 :

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/1999 alusel), Montenegro, Serbia, Türgi ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website