Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Riigiabi: kui kriisiga seonduv abi kõrvale jätta, näitab tulemustabel jätkuvat suundumust väiksema ja paremini suunatud abi poole

Brüssel, 1. detsember. Euroopa Komisjoni sügisene riigiabi tulemustabel näitab, et finantssektorile antud riigi toetused, mille pangad on 2008. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta detsembrini tegelikult saanud, moodustasid ligikaudu 1,6 triljonit eurot (13 % SKPst). Enamik (74 %) sellest anti riigi garantiidena pankadele pankadevaheliselt turult rahaliste vahendite saamiseks (vt ka allpool esitatud täiendavad andmed). Komisjon pikendas täna kriisiaegsete pankadele riigiabi andmise eeskirjade kehtivusaega, selgitades ühtlasi ka rekapitaliseerimise eest saadavat tasu käsitlevaid eeskirjasid. Samuti vaatas ta läbi pankadevahelise rahastamise garantiisid käsitlevad eeskirjad, et tagada riigi jaoks asjakohase tasu saamine (vt IP/11/1488).

Kriisiaegsete ajutiste eeskirjade alusel reaalmajandusele antud toetused vähenesid 2010. aastal 11,7 miljardi euroni, mis tähendab 2009. aastaga võrreldes ligi 50 % langust, mis tuleneb nii vahendite aeglasest kasutuselevõtust kui ka eelarvepiirangutest enamikus liikmesriikides. Seetõttu ei tee komisjon ettepanekut ajutise raamistiku kehtivuse pikendamiseks, sest abi suhtes tavapäraselt kohaldatavad eeskirjad, mille eesmärk on näiteks edendada riskikapitali investeeringuid, parandada energiatõhusust või aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), on praeguses olukorras samavõrd asjakohased. Lühiajaline ekspordikrediidikindlustus, mis aitab turutõrkeid leevendada, on endiselt jõus ja ühekordne 500 000 euro suurune subsiidium ettevõtte kohta asendati juba 2010. aastal tavapärase vähese tähtsusega riigiabi eeskirjaga.

Kriisiga mitte seonduva abi kogusumma püsis 2010. aastal stabiilsena 73,8 miljardi euro, s.o 0,6 % SKPst, juures ja jätkus selle ümbersuunamine konkurentsi vähem moonutavatele horisontaalsetele eesmärkidele, nagu teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, keskkonnakaitseks ja VKEdele riskikapitali pakkumiseks antav abi. Tulemustabel näitab ka, et liikmesriigid nõuavad ebaseadusliku abi palju kiiremini sisse − 2011. aasta juuli lõpuks oli tänu komisjoni meetmetele ja tõenäoliselt ka riigi rahanduse parandamisele avalduva surve tulemusena 82 % (umbes 12 miljardit eurot) sellisest abist tagasi nõutud.

„Peamine tingimus riiki ja finantssektorit ühendava nabanööri läbi lõikamiseks on riigivõlakriisi lahendamine. Meie analüüs näitab, et tänu meie kontrollile riigiabi üle täitis toetus oma eesmärki majandusliku ja finantsstabiilsuse kaitsmisel, ilma et senini oleks konkurentsile ja ühtsele turule pöördumatut kahju tekitatud," sõnas konkurentsipoliitika eest vastutav komisjoni asepresident Joaquín Almunia. Ta lisas: „Olen kindlalt seda meelt, et tavapäraste eeskirjade juurde tuleb tagasi pöörduda niipea, kui turutingimused seda võimaldavad, ning et tuleb tagada, et pankadele ja reaalmajandusele antud abi aitaks kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele."

Pankade toetamine

2008. aastast kuni 31. detsembrini 2010 kasutati finantsasutuste toetamiseks tegelikult 1608 miljardit eurot.

See koosnes pankade likviidsuse toetamise meetmetest:

  • 1199 miljardit eurot (10 % SKPst) moodustasid pankade rahastamisele antud keskmised kehtivad riigi garantiid ja muud (lühiajalised) likviidsuse toetamise meetmed;

ja pankade maksevõimet toetavatest meetmetest:

  • 409 miljardit eurot (3 % SKPst) moodustasid rekapitaliseerimise ja langenud väärtusega varade käsitlemise meetmed.

Kogu antud abist kasutasid ligi 60 % kolm liikmesriiki. Need olid Iirimaa (25 %), Ühendkuningriik (18 %) ja Saksamaa (15 %).

Reaalmajandusele antud abi − ajutine raamistik

Karmistunud laenutingimuste mõju minimeerimiseks andsid liikmesriigid abi ka reaalmajandusele ajutise raamistiku alusel, mille komisjon võttis vastu 2008. aasta lõpus. Peamine kasutatud toetusmeede oli ühekordne subsiidium summas 500 000 eurot ettevõtte kohta, mille andmine lõpetati 2010. aastal. Sellele järgnesid subsideeritud laenuintressid või garantiid, keskkonnasõbralike investeeringute intressivähendused ja riskikapitali abi.

Ajavahemikus 2008. aasta detsembrist kuni 2011. aasta 1. oktoobrini tegid liikmesriigid ajutise raamistiku alusel kättesaadavaks 82,9 miljardit eurot. 2009. aastal kasutatud kogusumma oli 21 miljardit eurot, 2010. aastal aga ainult 11,7 miljardit eurot. See näitab, et turu kaudu rahastamine oli teatavas ulatuses kättesaadav.

Kriisiga mitteseotud abi pikaajalised trendid

Kriisiga mitteseotud abi püsis stabiilsena tasemel 73,7 miljardit eurot ehk 0,6 % SKPst. Tööstusele ja teenustele anti abi 61 miljardit eurot ehk 0,5 % SKPst, millest 85 % oli sihtotstarbeliselt ette nähtud ühistes huvides olevate horisontaalsete eesmärkide jaoks. Eeskätt täheldas komisjon suuremat keskendumist regionaalarenguks, teadusuuringuteks ja keskkonnakaitseks antavale abile. Sellised meetmed ei ole mitte ainult vähem konkurentsi moonutavad, vaid aitavad kaasa ka ELi 2020. aasta strateegiliste eesmärkide, nimelt aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele.

Tulemuste saavutamisele on kaasa aidanud ka 2005.–2008. aasta riigiabi tegevuskava (vt IP/05/680) raames tehtud reformid. Peaaegu 90 % kogu abist antakse grupierandite või kavade kaudu (vt IP/06/1765 ja IP/08/1110). Komisjoni heakskiidu järel võimaldavad sellised üldmeetmed liikmesriikidel anda abi üksikettevõtetele ilma komisjoni täiendava kontrollita, mis tagab liikmesriikidele märkimisväärse paindlikkuse ja väikese halduskoormuse, samal ajal kui siseturuga kokkusobivuse kriteeriumid kaitsevad võrseid tegutsemistingimusi siseturul. Kõigest 11,5 % kogu abist hinnatakse individuaalselt.

Tulemustabel näitab ka seda, et 2011. aasta juuni lõpuks olid abisaajad ebaseadusliku või siseturuga kokkusobimatu abi kogusummast neile selle abi andnud riigile tagasi maksnud umbes 82 % ehk ligikaudu 12 miljardit eurot. See kujutab endast olulist paranemist võrreldes 2004. aastaga, mil tagasi oli makstud kõigest 25 %.

Tulemustabel ning selle lisad, statistika ja näitajad kõigi liikmesriikide kohta on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/studies_reports/studies_reports.html

Kontaktisikud :

Amelia Torres (+32 2 295 46 29)

Maria Madrid Pina (+32 2 295 45 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website