Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Merenduspoliitika: uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia Atlandi ookeani piirkonnale

Brüssel, 25. november 2011 – Esmaspäeval, 28. novembril esitleb merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki Lissabonis uut Atlandi ookeani piirkonna majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva merestrateegiat, mille Euroopa Komisjon on äsja vastu võtnud. Strateegias on välja toodud piirkonna peamised probleemid ja võimalused ning loetletud majanduskasvu ja töökohtade loomist toetavad algatused. Strateegia elluviimiseks võetakse 2013. aastal vastu tegevuskava. Komisjon palub huvirühmade abi selliste konkreetsete projektide kavandamisel, mida Euroopa Liit saaks rahaliselt toetada. Komisjon aitab tegevuskava väljatöötamisele kaasa, korraldades Atlandi foorumi raames seminare ja vestlusringe, kuhu on oodatud eri huvirühmade esindajad. Uut strateegiat töötatakse välja ELi integreeritud merenduspoliitika raames. Varem on sarnased strateegiad koostatud Läänemere, Põhja-Jäämere ja Vahemere piirkonna kohta. Volinik Maria Damanaki esitleb strateegiat 28.–29. novembril Lissabonis toimuval kõrgetasemelisel Atlandi ookeani konverentsil ja huvirühmade päeval, kus toimub ka esimene arutelu.

Merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki märkis: „Euroopa vajab hädasti uusi suundi aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu jaoks, mis tugineb uuel, vähese CO2-heitega nn sinisel majandusel. Arenevast merendustööstusest võib saada üks Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia põhikomponente. ELi integreeritud merenduspoliitika koostööplatvormi abil võib Atlandi ookeani piirkonnast saada rahvusvaheliselt tuntud tippmerenduspiirkond.”

Komisjon ootab Atlandi foorumi kaudu kõigi huvirühmade (riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna esindajate ja mõttekodade) arvamusi ja ideid tegevuskava kohta. Atlandi foorumi raames toimuvad seminarid, kus käsitletakse strateegias välja toodud probleeme ja võimalusi, ning veebipõhine arutelu. Foorum saab alguse 2012. aastal ja selle tegevus lõpeb 2013. aastal, pärast seda, kui huvirühmad on foorumi kaudu andnud oma panuse tegevuskava väljatöötamisse. Strateegia elluviimiseks ei ole strateegias ette nähtud täiendavaid rahalisi vahendeid. Kõiki meetmeid rahastatakse olemasolevatest ja käivitatavatest ELi programmidest

Nn sinise majanduskasvu võimalused

Atlandi ookeanis peitub tohutu potentsiaal tuule-, laine- ja loodeenergia näol. aastaks võib hinnanguliselt 20% Euroopa avamere tuulegeneraatorite võimsusest tulla Atlandi ookeani piirkonnast. Maavarade kaevandamine merepõhjas võib aidata täita ELi nõudlust toorainete järele. Avamere vesiviljelus on suure arengupotentsiaaliga sektor ning üks kolmandik ELi kalalaevade püütud kalast lossitakse Atlandi ookeani sadamates.

Enamik nimetatud tegevusvaldkondadest on aga alles lapsekingades ja vajab toetust, et neist iseseisvad majandusharud välja kujuneksid. Siin saavad õla alla panna riiklikud asutused ja muud piirkonna huvirühmad ning EL aitab tagada koostöö riigiülesel tasandil. Juba praegu on palju ära tehtud, kuid käimasolevaid meetmeid tuleb olemasolevatest ja käivitatavatest ELi programmidest saadavate vahendite abil lihtsustada ja tõhustada.

Näiteks aitab mereala ruumiline planeerimine vesiviljelust edendada, sest annab investoritele suurema õiguskindluse ja aitab vältida konflikte merealade jagamise üle. Merealased teadmised ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODNET) annavad meile merendusandmeid, mis on teadlike otsuste tegemiseks hädavajalikud. Mereseire parem lõimimine teistesse tegevusvaldkondadesse annab võimaluse hädaolukordades – loodusõnnetustest piraatluseni – kiiremini reageerida ja Atlandi ookeani turvalisemaks muuta.

Uued majandusharud ei saa aga areneda ilma kvalifitseeritud tööjõuta. Merendusettevõtete ja haridusasutuste klastreid tuleks toetada. Töötajatele tuleks abi ja ümberõpet pakkuda, et nad saaksid liikuda hääbuvatest majandusharudest, nagu näiteks kalandus, arenevatesse tegevusvaldkondadesse. Ka turismi vallas on Atlandi ookeanil puhkajatele palju pakkuda – selle piirkonna kultuur, köök ja looduslik ilu on väärtused, mida tuleks rohkem ära kasutada.

Taustteave

Atlandi ookeani strateegia hõlmab ELi viie liikmesriigi – Prantsusmaa, Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Ühendkuningriigi – ja nende ülemeremaade (st Assoorid, Kanaari saared, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Madeira, Martinique, Saint-Barthélemy ja Saint-Martin) rannikuid, nende territoriaalvesi ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vesi, samuti rahvusvahelisi vesi. Strateegia ei hõlma Põhjamerd ega Põhja-Jäämerd (viimase kohta on olemas eraldi strateegia).

Atlandi ookeani strateegia sobitub ELi integreeritud merenduspoliitikaga, mille eesmärk on kooskõlastada kogu merendusega seotud ELi poliitika, et tagada keskkonnasäästlikkus ja kvaliteetsed elamistingimused rannikualadel, edendades samas merendussektori võimalikku arengut. Vastu on juba võetud Läänemere, Põhja-Jäämere ja Vahemere piirkonna strateegiad.

Lisateave:

ELi integreeritud merenduspoliitika veebisaidi Atlandi ookeani osa (inglise keeles)

Lissabonis toimuva Atlandi ookeani konverentsi veebisait (inglise ja portugali keeles)

Contacts :

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website