Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Sisejulgeolek: Euroopa Liit vajab paremaid vahendeid võitluseks kuritegevuse, terrorismi ja äärmuslusega

Commission Européenne - IP/11/1453   25/11/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Sisejulgeolek: Euroopa Liit vajab paremaid vahendeid võitluseks kuritegevuse, terrorismi ja äärmuslusega

Brüssel, 25. november 2011 – Euroopa Komisjon avaldas täna Eurobaromeetri uuringu, mille kohaselt leiab neli igast kümnest Euroopa Liidu kodanikust, et liit vajab paremaid vahendeid organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja äärmuslusega võitlemiseks. Komisjon avaldas täna ka möödunud aastal kasutusele võetud sisejulgeoleku strateegia rakendamise esimese aruande, milles käsitletakse küsimusi, millele tuleks edaspidi pöörata suuremat tähelepanu ja milles tehakse kokkuvõte saavutatud edust.

Julgeolekuohtude tekkides ja arenedes peab Euroopa Liit olema valmis neile reageerima. Käesoleva aasta juulis pani paremäärmuslane Norras toime laastava terrorirünnaku. Augustis konfiskeerisid Ühendkuningriigi võimud rekordilised 1,2 miljonit tonni kokaiini. Euroopa Liidus satuvad avalikud ja eraarvutisüsteemid üha sagedamini küberrünnakute ohvriks. Need näited rõhutavad sisejulgeolekuohtude vastu võitlemise olulisust.

„Käesoleval aastal Norras toimepandud terrorirünnak näitas selgelt, et meie ühiskond seisab vastamisi julgeolekuohtudega, mis oma ulatuselt ja keerukuselt üha suurenevad. Liikmesriigid ei saa sellistele ohtudele üksi reageerida. Liidu julgeolekueesmärkide saavutamiseks peame me tegutsema ühiselt, et leevendada tõhusalt muret, mida Euroopa kodanikud väljendavad seoses oma julgeolekuga,” ütles Euroopa Liidu siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Eurobaromeetri värske arvamusuuringu kohaselt tahab neli kümnest eurooplasest, et Euroopa Liit teeks rohkem sisejulgeoleku strateegias kindlaksmääratud julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Paljud eurooplased usuvad, et järgmisel kolmel aastal ohud suurenevad, sest küberkuritegevust peetakse üha süvenevaks julgeolekuprobleemiks (vt MEMO/11/829).

Neil tundub olevat õigus, sest sisejulgeoleku strateegia aruandes rõhutatakse, et eriti murettekitavad on vähemalt kolm süvenevat ohtu. Esiteks on internetist, mis moodustab meie argielu lahutamatu ja asendamatu osa, kujunemas võrgupõhine abivahend kõikvõimaliku kuritegevuse ja terroristliku propaganda jaoks. Teiseks on kestva majanduskriisi tõttu riiklikel ametiasutustel vähem vahendeid sisejulgeolekuprobleemidega toimetulekuks. Kolmandaks on Euroopa Liidu naabruskonnas toimunud hiljutised sündmused, sealhulgas araabia kevade raames toimunud positiivsed demokraatlikud arengud, endaga kaasa toonud inimeste ulatusliku liikumise. See paneb aga ELi välispiirid suurema surve alla ja loob mõnel juhul ka soodsad eeldused kuritegevuse süvenemiseks.

Sisejulgeoleku strateegias kindlaksmääratud prioriteetide toetuseks on Euroopa Komisjonil 2012. aastal kavas võtta lisaks muudele meetmetele vastu kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist ja sissenõudmist käsitlev õigusaktide pake, korraldada vägivaldse äärmusluse vastast võitlust käsitlev kõrgetasemeline konverents ja töötada välja põhjalik Euroopa sisejulgeoleku strateegia.

Tausteave

Stockholmi programmi osana võttis komisjon 2010. aasta novembris vastu teatise „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine” ja määras kindlaks viis prioriteeti, millele Euroopa Liit peab eeloleval neljal aastal keskenduma (vt IP/10/1535 ja MEMO/10/598).

Täna avaldatud esimeses aastaaruandes tuuakse esile edusammud järgmistes valdkondades.

  • Võitlus organiseeritud kuritegevusega. Märkimisväärseks edusammuks võib pidada komisjoni ettepanekut võtta vastu õigusakt ELi territooriumile sisenevate ja sealt lahkuvate lendude reisijate broneeringuinfo kogumise kohta ning juunis 2011 vastuvõetud õigusaktide paket korruptsioonivastase võitluse kohta. Rohkem tuleks jõupingutusi teha kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamiseks ja raskete kuritegude vastase võitluse administratiivse lähenemisviisi väljatöötamiseks.

  • Terrorism ja radikaliseerumine. Komisjon on loonud Euroopa radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku ja võtnud vastu teatise terroristide rahastamise ELi jälgimissüsteemi kohta. Rohkem tuleks pingutada terroristide varade külmutamiseks ja maismaatranspordi turvalisuse parandamiseks võetavate haldusmeetmete raamistiku edendamiseks.

  • Küberkuritegevus. Edusamme on tehtud küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomisel ning infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade moodustamisel. Mitu liikmesriiki peab edaspidi kiiresti ratifitseerima Budapesti konventsiooni, mis kujutab endast kõnealuses valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö raamistikku.

  • Piirihaldus.2011. aasta märkimisväärseteks edusammudeks tuleks lugeda viisainfosüsteemi (VIS) käikulaskmist, FRONTEXi operatsioonide HERMES (rändevoogude juhtimine Vahemere piirkonnas) ja RABIT (Kreeka-Türgi piir) käivitamist, aga ka komisjoni ettepanekuid Schengeni hindamis- ja järelevalvesüsteemi parandamise kohta ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) kasutuselevõtmise kohta 2013. aastal. 2012. aastal teeb komisjon soovitusi selle kohta, kuidas parandada erinevate riiklike ametiasutuste (politsei, piirivalve ja tolli) korraldatud piirikontrollide kooskõlastamist.

  • Kriisi- ja katastroofiohje. Europoli, Frontexi, ELi vaatluskeskuse (SitCen) ning Euroopa Komisjoni järelevalve- ja teabekeskuse näol on ELil teatav suutlikkus ja kogemus teabe kogumiseks ja analüüsimiseks, ohtude hindamiseks ning kiirreageerimiseks sisejulgeoleku mitmesugustes valdkondades. Tulevikus peab Euroopa järk-järgult välja töötama sidusa riskijuhtimispoliitika, milles ühendatakse ohtude ja riskide hindamine poliitika sõnastamise ja rakendamisega. Selleks on oluline liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse koostöö.

  • Euroopa Liidu julgeoleku välismõõde. 2011. aastal töötati välja mitu algatust, mille eesmärk on soodustada institutsioonidevahelist koostööd ja kooskõlastamist terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände valdkonnas Lääne-Balkani riikides, Somaali poolsaarel ja Saheli piirkonnas. Lisaks sellele koostasid Euroopa välisteenistus ja komisjon ühise dokumendi, mis käsitleb sidemete tihendamist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜKJP) ning justiits- ja siseküsimuste (JSK) valdkonnas tegutsevate osalejate vahel, ning hõlmab võimaluste loomist Europoli koostööks ÜKJP politseimissioonidega.

Lisateave

Sisejulgeoleku strateegia rakendamise aruanne:

http://ec.europa.eu/home-affairs/news/intro/news_201111_en.htm#20111125

Eurobaromeetri eriuuring sisejulgeoleku kohta:

MEMO/11/829

Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/malmstrom/welcome/default_en.htm

Siseasjade peadirektoraadi veebisait:

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/index_en.htm

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 0963)

Tove Ernst (+32 2 298 6764)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site