Euroopa Komisjon – Pressiteade
Erasmus kõigi jaoks: ELi toetus viiele miljonile taotlejale
Brüssel, 23. november 2011. Euroopa Komisjoni täna esitatud ettepanekus ELi uue haridus-, koolitus-, noorsoo ja spordiprogrammi "Erasmus kõigi jaoks" kohta kinnitatakse, et kõnealuse programmi raames antavate toetuste abil saaks võimaluse õppida või osaleda koolitusel välismaal kuni viis miljonit inimest, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui praegu. Programmis saaks osaleda peaaegu kolm miljonit üliõpilast ja kutsekoolide õpilast. Magistriõppe üliõpilased saaksid kasutada ka Euroopa Investeerimispanga grupi loodavat uut laenutagatissüsteemi. Seitsme aasta pikkuse programmi „Erasmus kõigi jaoks” kogueelarve on 19 miljardit eurot1 ning selle algus on kavandatud 2014. aastaks.
„Haridusse ja koolitusse investeerimine on parim investeering, mida me saame Euroopa tuleviku heaks teha. Välismaal õppimine edendab inimeste oskusi, isiklikku arengut ja kohanemisvõimet ning annab neile tööturul rohkem võimalusi. Eesmärk on tagada, et palju rohkem inimesi saaks nende võimaluste kasutamiseks ELi toetust. On vaja investeerida rohkem hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamisse kõikidel tasanditel, et olla töökohtade loomisel ja majanduskasvu hoogustamisel maailmas esirinnas,” ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.
Komisjoni ettepanekuga „Erasmus kõigi jaoks” võimaldatakse:
2,2 miljonil üliõpilasel saada toetust, et omandada osa haridusest või läbida osa koolitusest välismaal (praegustes programmides osaleb 1,5 miljonit üliõpilast);
Siia hulka kuulub ka 135 000 üliõpilast, kes saavad toetust õppimiseks väljaspool ELi, ja ühtlasi hõlmab see ka ELi õppima tulevaid kolmandate riikide üliõpilasi;
735 000 kutsekoolide õpilasel saada toetust, et omandada osa haridusest või läbida osa koolitusest välismaal (praeguses programmis osaleb 350 000 õpilast);
miljon õpetajat, koolitajat ja noorsootöötajat saaksid välismaal õpetamiseks või koolitamiseks toetust (praeguste programmide raames on see arv 600 000)
700 000 noorel minna praktikale ettevõtetesse välismaal (praeguse programmi raames on see arv 600 000);
330 000 magistriõppe üliõpilasel kasutada laenutagatist, mis aitab neil uhiuue süsteemi raames rahastada õpinguid välismaal;
540 000 noorel töötada vabatahtlikuna välismaal või osaleda noorsoovahetuses (praeguse programmi raames on see arv 374 000);
34 000 üliõpilasel saada toetust ühiskraadi omandamiseks, mille raames õpitakse välismaal vähemalt kahes kõrgkoolis (praeguse programmi raames saab toetust 17 600 üliõpilast);
115 000 hariduse, koolituse ja/või noorsoo valdkonnas tegutseval institutsioonil/organisatsioonil või muul asutusel saada toetust, et luua rohkem kui 20 000 strateegilist partnerlust ühisalgatuste rakendamiseks ning kogemuste ja oskusteabe vahetamise edendamiseks;
4000 haridusasutusel ja ettevõttel moodustada 400 teadmusühendust ja valdkondlikku oskusühendust tööhõive, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks.
Taust
Programmi „Erasmus kõigi jaoks” koondatakse kõik ELi ja rahvusvahelised haridus‑, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonna programmid ning seega asendab üks programm seitset olemasolevat2. Sellega suurendatakse tõhusust, lihtsustatakse toetuste taotlemist ning vähendatakse dubleerimist ja killustatust.
Komisjon soovitab suurendada eelarvet praeguse seitsme-aastase eelarvega võrreldes ligikaudu 64 % ning eraldada aastatel 2014–2020 uuele programmile 19 miljardilt eurot. Summa hõlmab edaspidist hinnangulist inflatsiooni ja sisaldab rahvusvaheliseks koostööks ettenähtud kulusid, mis tagab kindlustunde kolmandatele riikidele (nt Vahemere lõunapiirkonna riigid3). Rahvusvahelise koostööga seotud kulusid arvestamata oleks eelarve kasv 72,6 %.
Uues programmis keskendutakse ELi lisandväärtusele ja süsteemsele mõjule ning sellega toetatakse kolme liiki meetmeid: õppimisvõimalused üksikisikutele nii ELis kui ka mujal; koostöö haridusasutuste, noorsooorganisatsioonide, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike asutuste ning valitsusväliste organisatsioonide vahel; toetus liikmesriikides tehtavatele reformidele haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks ning uuendustegevuse, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamiseks.
Kaks kolmandikku toetusrahast eraldatakse liikuvusega seotud toetustele, et parandada teadmisi ja oskusi.
Uue programmi ratsionaalsem struktuur koos oluliselt suurenenud rahastamisega tähendab seda, et Euroopa Liit saab pakkuda üliõpilastele, kutseõppuritele, noortele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja muudele rühmadele palju rohkem võimalusi oskuste parandamiseks, isiklikuks arenguks ja tööalaste väljavaadete parandamiseks. Programmiga „Erasmus kõigi jaoks” edendatakse ka teadusuuringuid ja õpetamist Euroopa integratsiooni vallas ning toetatakse rahvasporti.
Alates aastast 2007 on igal aastal ligikaudu 400 000 inimest saanud ELi toetust õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks välismaal. Komisjoni ettepaneku raames see arv peaaegu kahekordistuks, ulatudes ligi 800 000ni. (2010. aastal sai 27 liikmesriigis toetust 560 000 isikut, vt 1. lisa).
Edasised sammud
Kõnesolevat ettepanekut arutatakse praegu nõukogus (27 liikmesriiki) ja Euroopa Parlamendis, kus tehakse lõplik otsus aastate 2014–2020 finantsraamistiku kohta.
Lisateave:
Vt ka MEMO/11/818
http://ec.europa.eu/education/erasmus-for-all
Volinik Androulla Vassilou veebisait:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou
Euroopa Komisjon: Education and Training veebisait
Kontaktisikud: Dennis Abbott (+32 2 295 92 58) Dina Avraam (+32 2 295 96 67) |
1. lisa
Tabelis on näidatud programmide „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored“ raames 2010. aastal õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks ELi toetust saanute arv. („Erasmus kõigi jaoks” hõlmab mõlemat programmi ja selle eesmärk on suurendada kogu ELis toetusesaajate arvu ligi kaks korda).
Riik |
| ||||||||
Austria | 11000 | 2500 | 13500 | ||||||
Belgia | 12000 | 4500 | 16500 | ||||||
Bulgaaria | 6000 | 5000 | 11000 | ||||||
Küpros | 1500 | 1000 | 2500 | ||||||
Tšehhi Vabariik | 14000 | 3000 | 17000 | ||||||
Taani | 6000 | 2000 | 8000 | ||||||
Eesti | 3000 | 5000 | 8000 | ||||||
Soome | 23500 | 2000 | 25500 | ||||||
Prantsusmaa | 52000 | 11000 | 63000 | ||||||
Saksamaa | 63000 | 15000 | 78000 | ||||||
Kreeka | 8000 | 2500 | 10500 | ||||||
Ungari | 8000 | 4500 | 12500 | ||||||
Iirimaa | 4000 | 2000 | 6000 | ||||||
Itaalia | 43500 | 6000 | 49500 | ||||||
Läti | 4500 | 3000 | 7500 | ||||||
Leedu | 7000 | 4500 | 11500 | ||||||
Luksemburg | 1000 | 900 | 1900 | ||||||
Malta | 250 | 100 | 350 | ||||||
Madalmaad | 19500 | 3000 | 22500 | ||||||
Poola | 23000 | 10500 | 33500 | ||||||
Portugal | 21000 | 2500 | 23500 | ||||||
Rumeenia | 12500 | 7500 | 20000 | ||||||
Slovakkia | 6000 | 3500 | 9500 | ||||||
Sloveenia | 3500 | 2000 | 5500 | ||||||
Hispaania | 52000 | 10500 | 62500 | ||||||
Rootsi | 8500 | 3500 | 12000 | ||||||
Ühendkuningriik | 20750 | 7500 | 28250 | ||||||
Kokku | 435000 | 125000 | 560000 | ||||||
* Kõik arvud on ümardatud lähima sajani. Arvud hõlmavad liikuvusprojektides osalejaid, kes ei reisinud välismaale õppima või töötama, näiteks kooliklassid.
2. lisa
Kavandatavad rahastamistasemed sektorite kaupa aastateks 2014–2020 võrreldes aastate 2007–2013 programmidega (milj eurot, EL-27)
Erasmus kõigi jaoks | 2007.–2013. aasta programmid | Aasta keskmine | Kasv (%) | Sihtrühmad, raskuspunktid |
Erasmus – kõrgharidus (sealhulgas rakenduskõrgharidus1) | 585 | 1100 – 1150 | 85 %-95 % | Üliõpilased, töötajad, ühisprogrammid, magistriõppe üliõpilased, strateegilised partnerlused, teadmusühendused |
Erasmus – kõrgharidus: rahvusvaheline mõõde (eelarverea 4 rahastamisvahendid) | 220 | 259 | 17% | Üliõpilased, töötajad, suutlikkuse arendamine eelkõige naaberriikides |
Erasmuse koolitusprogramm (kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus) | 330, millest täiskasvanuharidusele 60 | 500–540,millest umbes 110 on täiskasvanuharidusele jaoks | 50 % — 60 % kokku, umbes 80 % täiskasvanuharidusele | Üliõpilased, töötajad, strateegilised partnerlused, sektoripõhiste oskustega seotud ühendused, IT-platvormid |
Erasmus – koolid | 180 | 250 – 275 | 40 %-55 % | Töötajad, strateegilised partnerlused, veebiplatvormid |
Erasmus – noorte osalus | 150 | 190 – 210 | 25 % - 40 % | Noored, töötajad, strateegilised partnerlused, IT-platvormid |
Tegevustoetus (riiklikud rakendusasutused) | 55 | 63 | 15 % | |
Poliitiline toetus | 75 | 92 | 20 % |
|
Jean Monnet algatus (Euroopa integratsiooni õpetamine ja seda käsitlevad teadusuuringud) | 30 | 45 | 50 % |
|
Sport | - | 34 | - |
|
1 Kutseharidus ja -koolitus
19 miljardit euro puhul võetakse arvesse ajavahemiku 2014–2020 eeldatavat inflatsiooni, 2011. aasta hindades oleks summa 16,9 miljardit eurot.
Elukestva õppe programm (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), „Aktiivsed noored“, Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ja kahepoolne koostööprogramm tööstusriikidega.
Rahvusvahelist koostööd rahastatakse mitmeaastase eelarve välissuhete jao vahenditest ning see hõlmab programme Tempus, Alfa ja Edulink ning osaliselt ka programmi Erasmus Mundus.