Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Erasmus kõigi jaoks: ELi toetus viiele miljonile taotlejale

Brüssel, 23. november 2011. Euroopa Komisjoni täna esitatud ettepanekus ELi uue haridus-, koolitus-, noorsoo ja spordiprogrammi "Erasmus kõigi jaoks" kohta kinnitatakse, et kõnealuse programmi raames antavate toetuste abil saaks võimaluse õppida või osaleda koolitusel välismaal kuni viis miljonit inimest, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui praegu. Programmis saaks osaleda peaaegu kolm miljonit üliõpilast ja kutsekoolide õpilast. Magistriõppe üliõpilased saaksid kasutada ka Euroopa Investeerimispanga grupi loodavat uut laenutagatissüsteemi. Seitsme aasta pikkuse programmi „Erasmus kõigi jaoks” kogueelarve on 19 miljardit eurot1 ning selle algus on kavandatud 2014. aastaks.

Haridusse ja koolitusse investeerimine on parim investeering, mida me saame Euroopa tuleviku heaks teha. Välismaal õppimine edendab inimeste oskusi, isiklikku arengut ja kohanemisvõimet ning annab neile tööturul rohkem võimalusi. Eesmärk on tagada, et palju rohkem inimesi saaks nende võimaluste kasutamiseks ELi toetust. On vaja investeerida rohkem hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamisse kõikidel tasanditel, et olla töökohtade loomisel ja majanduskasvu hoogustamisel maailmas esirinnas,” ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Komisjoni ettepanekuga „Erasmus kõigi jaoks” võimaldatakse:

  • 2,2 miljonil üliõpilasel saada toetust, et omandada osa haridusest või läbida osa koolitusest välismaal (praegustes programmides osaleb 1,5 miljonit üliõpilast);

  • Siia hulka kuulub ka 135 000 üliõpilast, kes saavad toetust õppimiseks väljaspool ELi, ja ühtlasi hõlmab see ka ELi õppima tulevaid kolmandate riikide üliõpilasi;

  • 735 000 kutsekoolide õpilasel saada toetust, et omandada osa haridusest või läbida osa koolitusest välismaal (praeguses programmis osaleb 350 000 õpilast);

  • miljon õpetajat, koolitajat ja noorsootöötajat saaksid välismaal õpetamiseks või koolitamiseks toetust (praeguste programmide raames on see arv 600 000)

  • 700 000 noorel minna praktikale ettevõtetesse välismaal (praeguse programmi raames on see arv 600 000);

  • 330 000 magistriõppe üliõpilasel kasutada laenutagatist, mis aitab neil uhiuue süsteemi raames rahastada õpinguid välismaal;

  • 540 000 noorel töötada vabatahtlikuna välismaal või osaleda noorsoovahetuses (praeguse programmi raames on see arv 374 000);

  • 34 000 üliõpilasel saada toetust ühiskraadi omandamiseks, mille raames õpitakse välismaal vähemalt kahes kõrgkoolis (praeguse programmi raames saab toetust 17 600 üliõpilast);

  • 115 000 hariduse, koolituse ja/või noorsoo valdkonnas tegutseval institutsioonil/organisatsioonil või muul asutusel saada toetust, et luua rohkem kui 20 000 strateegilist partnerlust ühisalgatuste rakendamiseks ning kogemuste ja oskusteabe vahetamise edendamiseks;

  • 4000 haridusasutusel ja ettevõttel moodustada 400 teadmusühendust ja valdkondlikku oskusühendust tööhõive, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks.

Taust

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” koondatakse kõik ELi ja rahvusvahelised haridus‑, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonna programmid ning seega asendab üks programm seitset olemasolevat2. Sellega suurendatakse tõhusust, lihtsustatakse toetuste taotlemist ning vähendatakse dubleerimist ja killustatust.

Komisjon soovitab suurendada eelarvet praeguse seitsme-aastase eelarvega võrreldes ligikaudu 64 % ning eraldada aastatel 2014–2020 uuele programmile 19 miljardilt eurot. Summa hõlmab edaspidist hinnangulist inflatsiooni ja sisaldab rahvusvaheliseks koostööks ettenähtud kulusid, mis tagab kindlustunde kolmandatele riikidele (nt Vahemere lõunapiirkonna riigid3). Rahvusvahelise koostööga seotud kulusid arvestamata oleks eelarve kasv 72,6 %.

Uues programmis keskendutakse ELi lisandväärtusele ja süsteemsele mõjule ning sellega toetatakse kolme liiki meetmeid: õppimisvõimalused üksikisikutele nii ELis kui ka mujal; koostöö haridusasutuste, noorsooorganisatsioonide, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike asutuste ning valitsusväliste organisatsioonide vahel; toetus liikmesriikides tehtavatele reformidele haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks ning uuendustegevuse, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamiseks.

Kaks kolmandikku toetusrahast eraldatakse liikuvusega seotud toetustele, et parandada teadmisi ja oskusi.

Uue programmi ratsionaalsem struktuur koos oluliselt suurenenud rahastamisega tähendab seda, et Euroopa Liit saab pakkuda üliõpilastele, kutseõppuritele, noortele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja muudele rühmadele palju rohkem võimalusi oskuste parandamiseks, isiklikuks arenguks ja tööalaste väljavaadete parandamiseks. Programmiga „Erasmus kõigi jaoks” edendatakse ka teadusuuringuid ja õpetamist Euroopa integratsiooni vallas ning toetatakse rahvasporti.

Alates aastast 2007 on igal aastal ligikaudu 400 000 inimest saanud ELi toetust õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks välismaal. Komisjoni ettepaneku raames see arv peaaegu kahekordistuks, ulatudes ligi 800 000ni. (2010. aastal sai 27 liikmesriigis toetust 560 000 isikut, vt 1. lisa).

Edasised sammud

Kõnesolevat ettepanekut arutatakse praegu nõukogus (27 liikmesriiki) ja Euroopa Parlamendis, kus tehakse lõplik otsus aastate 2014–2020 finantsraamistiku kohta.

Lisateave:

Vt ka MEMO/11/818

http://ec.europa.eu/education/erasmus-for-all

Volinik Androulla Vassilou veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou

Euroopa Komisjon: Education and Training veebisait

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58)

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

1. lisa

Tabelis on näidatud programmide „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored“ raames 2010. aastal õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks ELi toetust saanute arv. („Erasmus kõigi jaoks” hõlmab mõlemat programmi ja selle eesmärk on suurendada kogu ELis toetusesaajate arvu ligi kaks korda).

Riik

Osalejate arv*

Programm „Elukestev õpe”

„Aktiivsed noored”

Kokku

Austria

11000

2500

13500

Belgia

12000

4500

16500

Bulgaaria

6000

5000

11000

Küpros

1500

1000

2500

Tšehhi Vabariik

14000

3000

17000

Taani

6000

2000

8000

Eesti

3000

5000

8000

Soome

23500

2000

25500

Prantsusmaa

52000

11000

63000

Saksamaa

63000

15000

78000

Kreeka

8000

2500

10500

Ungari

8000

4500

12500

Iirimaa

4000

2000

6000

Itaalia

43500

6000

49500

Läti

4500

3000

7500

Leedu

7000

4500

11500

Luksemburg

1000

900

1900

Malta

250

100

350

Madalmaad

19500

3000

22500

Poola

23000

10500

33500

Portugal

21000

2500

23500

Rumeenia

12500

7500

20000

Slovakkia

6000

3500

9500

Sloveenia

3500

2000

5500

Hispaania

52000

10500

62500

Rootsi

8500

3500

12000

Ühendkuningriik

20750

7500

28250

Kokku

435000

125000

560000

* Kõik arvud on ümardatud lähima sajani. Arvud hõlmavad liikuvusprojektides osalejaid, kes ei reisinud välismaale õppima või töötama, näiteks kooliklassid.

2. lisa

Kavandatavad rahastamistasemed sektorite kaupa aastateks 2014–2020 võrreldes aastate 2007–2013 programmidega (milj eurot, EL-27)

Erasmus kõigi jaoks

2007.–2013. aasta programmid

Aasta keskmine
2014-2020

Kasv (%)

Sihtrühmad, raskuspunktid

Erasmus – kõrgharidus (sealhulgas rakenduskõrgharidus1)

585

1100 – 1150

85 %-95 %

Üliõpilased, töötajad, ühisprogrammid, magistriõppe üliõpilased, strateegilised partnerlused, teadmusühendused

Erasmus – kõrgharidus: rahvusvaheline mõõde (eelarverea 4 rahastamisvahendid)

220

259

17%

Üliõpilased, töötajad, suutlikkuse arendamine eelkõige naaberriikides

Erasmuse koolitusprogramm (kutseharidus ja -koolitus ning täiskasvanuharidus)

330, millest täiskasvanuharidusele 60

500–540,millest umbes 110 on täiskasvanuharidusele jaoks

50 % — 60 % kokku, umbes 80 % täiskasvanuharidusele

Üliõpilased, töötajad, strateegilised partnerlused, sektoripõhiste oskustega seotud ühendused, IT-platvormid

Erasmus – koolid

180

250 – 275

40 %-55 %

Töötajad, strateegilised partnerlused, veebiplatvormid

Erasmus – noorte osalus

150

190 – 210

25 % - 40 %

Noored, töötajad, strateegilised partnerlused, IT-platvormid

Tegevustoetus (riiklikud rakendusasutused)

55

63

15 %

Poliitiline toetus

75

92

20 %

 

Jean Monnet algatus

(Euroopa integratsiooni õpetamine ja seda käsitlevad teadusuuringud)

30

45

50 %

 

Sport

-

34

-

 

1 Kutseharidus ja -koolitus

1 :

19 miljardit euro puhul võetakse arvesse ajavahemiku 2014–2020 eeldatavat inflatsiooni, 2011. aasta hindades oleks summa 16,9 miljardit eurot.

2 :

Elukestva õppe programm (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), „Aktiivsed noored“, Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ja kahepoolne koostööprogramm tööstusriikidega.

3 :

Rahvusvahelist koostööd rahastatakse mitmeaastase eelarve välissuhete jao vahenditest ning see hõlmab programme Tempus, Alfa ja Edulink ning osaliselt ka programmi Erasmus Mundus.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site