Navigation path

Left navigation

Additional tools

Uued majanduskasvu, majanduse juhtimise ja stabiilsuse meetmed

European Commission - IP/11/1381   23/11/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Uued majanduskasvu, majanduse juhtimise ja stabiilsuse meetmed

Brüssel, 23. november 2011 − Euroopa Komisjon annab majanduse elavdamiseks tehtavatele pingutustele uut hoogu sammudega, mille eesmärk on leida lahendus kolmele ELi ja eeskätt euroala ees seisvale omavahel tihedalt läbipõimunud probleemile − erinev, kuid üldiselt nõrk majanduskasv ja tööhõive olukord, ebapiisavalt koordineeritud ja distsiplineeritud eelarvepoliitika ning ebastabiilsed ja vähese likviidsuse all kannatavad riigivõlakirjaturud. Paketti kuulub neli dokumenti: 2012. aasta majanduskasvu analüüs, milles esitatakse järgneva aasta majanduslikud prioriteedid; kaks määrust majandus- ja eelarvejärelevalve tugevdamiseks euroalal; ning roheline raamat stabiilsusvõlakirjade kohta.

President Barroso kommenteeris paketi vastuvõtmist järgmiselt: „Majanduskasvu taastamiseks tuleb liikmesriikidel parandada struktuurireformideks võetud kohustuste täitmist ja võtta paremini omaks euroala suurema integratsiooni põhimõte.” Ta lisas: „Paketi eesmärgid – majanduskasv, finantsstabiilsus ja eelarvedistsipliin – on omavahel tihedalt seotud. Need kõik on meile vajalikud, kui soovime praegusest kriisiolukorrast välja tulla ja liikuda edasi Euroopa suunas, kus ulatuslikku solidaarsust tasakaalustab suurem vastutus.“

2012. aasta majanduskasvu analüüsi peamine sõnum on, et halveneva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga vastamisi olles [vt IP/11/1331] on vaja rohkem pingutada Euroopa tagasi rööbastele toomiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks. Analüüsis kutsutakse ELi ja liikmesriike üles keskenduma viiele prioriteedile: jätkama diferentseeritud, majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist, taastama tavapärase laenuandmise reaalmajandusele, edendama majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelema tööpuuduse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgede lahendamisega ning moderniseerima avalikku haldust. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on toodud loetelu majanduskasvu hoogustamisele suunatud menetluses olevatest ja edasistest ettepanekutest, mille puhul komisjon soovib, et neid menetletaks ELi õigusloomemenetluses kiirendatud korras.

Kaks määruse ettepanekut, mis käsitlevad rangemat järelevalvet euroalal, tuginevad juba kokkulepitud ja detsembri keskpaigas jõustuvale õiguslike meetmete „kuuesele paketile”. Võttes arvesse euroala riikide sügavamat üksteisest sõltuvust, mille praegune kriis on eriti selgelt esile toonud, teeb komisjon ettepaneku tõhustada nii koordineerimist kui ka eelarvemenetluste järelevalvet kõigi euroala liikmesriikide puhul, eriti aga nende puhul, kellel on ülemäärane eelarvepuudujääk, kus finantsolukord on ebastabiilne või on selleks tõsine oht, või kelle suhtes rakendatakse finantsabi programmi.

Stabiilsusvõlakirjasid käsitleva rohelise raamatuga viib komisjon süsteemsel viisil edasi euroala ühiste võlakirjade väljaandmise üle peetavat olulist debatti. Komisjon pakub stabiilsusvõlakirjade jaoks välja kolm valikuvõimalust ning esitab põhjaliku analüüsi nende finants- ja õiguslike mõjude kohta, määratledes sel viisil debati raamistiku ja nähes ette selge ajakava järgnevateks sammudeks.

Taust

2012. aasta majanduskasvu analüüsis esitatakse komisjoni nägemus sellest, millised peaksid olema järgneva 12 kuu jooksul ELi prioriteedid eelarvepoliitika ja struktuurireformide vallas. 2012. aasta majanduskasvu analüüs on majanduse juhtimise teise Euroopa poolaasta lähtekoht. See esitatakse juba nüüd ja mitte jaanuaris, et liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel oleks küllaldaselt aega seda kaaluda. 9. detsembri Euroopa Ülemkogul oodatakse selle ära märkimist, kuid ennekõike on selle analüüsi näol tegemist komisjoni olulise panusega kevadisse Euroopa Ülemkogu kohtumisse, mis toimub 1. ja 2. märtsil 2012. Riiklikud reformikavad (struktuurireformide kohta) ja stabiilsus- või lähenemisprogrammid (eelarvepoliitika kohta), mille liikmesriigid esitavad kevadel, ning uued või ajakohastatud riigipõhised soovitused, mille komisjon esitab juunis, peaksid olema kooskõlas iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud poliitikaprioriteetidega. Esmakordselt kasutatakse Euroopa poolaasta raames ka uusi järelevalvevahendeid, milles on kokku lepitud osana „kuuesest paketist”.

Kavandatava määrusega euroala liikmesriikide eelarvepoliitika järelevalve tugevdamise kohta nõutaks neilt riikidelt igal aastal samal ajal oma eelarveprojektide esitamist ja antaks komisjonile õigus neid hinnata ja vajaduse korral esitada nende kohta oma arvamus. Komisjon saaks nõuda eelarveprojektide läbivaatamist, kui ta on arvamusel, et need hälbivad tõsiselt stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud poliitikakohustustest. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks tehtaks seda kõike avalikult. Määruses tehakse ka ettepanek ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses olevate euroala riikide rangemaks järelevalveks ja aruandlusnõueteks, mida kohaldataks pidevalt kogu eelarvetsükli jooksul. Samuti nõutaks euroala liikmesriikidelt, et neil oleksid sõltumatud eelarvenõukogud ja et nad võtaksid oma eelarvete koostamisel aluseks sõltumatud prognoosid.

Kavandatav määrus, millega tugevdatakse majandus- ja eelarvejärelevalvet euroala riikide üle, kus finantsstabiilsus on kadunud või tõsisesse ohtu sattunud, tagaks, et järelevalve nende liikmesriikide üle, kelle suhtes rakendatakse finantsabi programmi või kelle finantsstabiilsus on tõsisesse ohtu sattunud, on tugev, järgib selget menetluskorda ja on ELi õigusega reguleeritud. Komisjonil oleks õigus otsustada, kas tõsistes finantsstabiilsusega seonduvates raskustes oleva liikmesriigi suhtes peaks kohaldama tõhustatud järelevalvet. Nõukogu saaks esitada sellistele liikmesriikidele soovituse taotleda finantsabi.

Stabiilsusvõlakirjasid käsitlevas rohelises raamatus analüüsitakse euroala ühiste võlakirjade väljaandmise kolme lähenemisviisi plusse ja miinuseid. Rohelises raamatus kirjeldatakse iga lähenemisviisi tõenäoliseid mõjusid liikmesriikide rahastamiskuludele, Euroopa finantssektori integratsioonile, finantsturgude stabiilsusele ja ELi finantsturgude üldisele atraktiivsusele. Samuti kaalutakse selles moraalse ohu riske, mida iga lähenemisviis endaga kaasa toob, ja seda, kas need nõuaksid aluslepingu muutmist.

Ühe levinud arvamuse kohaselt nähakse stabiilsusvõlakirjades võimalikku väga tõhusat pikaajalist lahendust riigivõlakirjade kriisile, teise kohaselt aga kardetakse, et nende väljaandmise korral võib kaduda turust lähtuv motivatsioon eelarvedistsipliini hoidmiseks ja need võivad aidata kaasa moraalse ohu tekkele. Komisjon selgitab, et stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu suunas tehtavad mis tahes sammud on teostatavad ja soovitavad üksnes juhul, kui samal ajal tugevdatakse ka eelarvedistsipliini. Selle tugevdamise ulatus peab olema proportsionaalne valitud lähenemisviisi ambitsioonikusega.

Täpsem teave:

President Barroso veebisait

MEMO/11/820 Euroopa Komisjoni roheline raamat stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtu teostatavuse kohta

MEMO/11/821 2012. aasta majanduskasvu analüüs: korduma kippuvad küsimused

MEMO/11/822 Majanduse juhtimine: komisjon esitab kahe uue määruse ettepanekud, et veelgi tugevdada eelarvejärelevalvet euroalal.

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Olivier Bailly (+32 2 296 87 17)

Amadeu Altafaj Tardio (+32 2 295 26 58)

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website