Navigation path

Left navigation

Additional tools

Keskkond: Euroopa looduskaitsealade märkimisväärne laienemine

European Commission - IP/11/1376   21/11/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Keskkond: Euroopa looduskaitsealade märkimisväärne laienemine

Brüssel, 21. november 2011 – ELi kaitsealade võrgustik NATURA 2000 on märkimisväärselt laienenud. Lisatud on ligi 18 800 km 2 , sealhulgas 17 000 km 2 suurune mereala, mis tõhustab paljude ohustatud mereliikide kaitset. Kaitsealade võrgustik katab praegu ELi maismaaosast peaaegu 18% ja meredest rohkem kui 145 000 km 2 . Viimane laienemine puudutas peamiselt Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Kreekas, Küprosel, Ungaris, Leedus ja Itaalias asuvaid alasid. Natura 2000 on Euroopa bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise ja ökosüsteemi teenuste kaitsmise peamine vahend.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Natura 2000 on praegu üks meie kõige tõhusamaid vahendeid bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamisel Euroopas ning sellel on keskne koht meie looduspärandi kaitsmisel. Eriline heameel on mul Euroopa merede kaasamise pärast – Euroopa merekeskkonna ja selle kordumatute omaduste kaitse ei ole kunagi olnud tähtsam.”

Natura 2000 on ulatuslik looduskaitsealade võrgustik, mis loodi selleks, et tagada Euroopa väärtuslikemate ja ohustatud liikide ja elupaikade säilimine. Ligikaudu 26 000 alast koosnevale võrgustikule liideti viimase laienemisega 166 uut ala, mis hõlmavad kokku ligi 18 800 km 2 . Üle 90% lisatud alast moodustavad merealad (17 000 km²), peamiselt Ühendkuningriigis, kuid ka Prantsusmaal, Belgias, Kreekas, Küprosel ja Itaalias.

Uued merekaitsealad pakuvad kaitset paljudele Euroopa kõige haruldasematele ja ohustatumatele liikidele. Atlandi piirkonnas lisas Ühendkuningriik üheksa külmavee-korallrahu, sealhulgas Rockalli kaljusaare lähedal asuvad rahud, mis on bioloogilise mitmekesisuse koondumispaigad ja koduks korallidele, mereämblikele ja paljudele liikidele, millel ei olegi veel nime. Vahemere uued kaitsealad parandavad sümboliks saanud liikide – rohekilpkonn Chelonia mydas, merikilpkonn Caretta caretta ja Vahemere munkhüljes Monachus monachus – kaitset, kellel on otsustava tähtsusega roll nende asustatavates ökosüsteemides.

Laienemine tõhustab ka selliste väärtuslike maismaaelupaikade kaitset, nagu Leedu turbasood, Ungari soolatasandikud ning kriiti sisaldava pinnasega liigirikkad rohumaad Itaalias ja Küprosel.

Komisjoni nende otsuste vastuvõtmine on oluline samm edasi Natura 2000 võrgustiku loomise lõpuleviimisel 2012. aastaks. See on põhimeede, mis on lisatud komisjoni tänavu vastu võetud ELi uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia ettepanekutesse.

Taust

Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mis koosneb ELi elupaikade direktiivi alusel loodud erikaitsealadest ja ELi linnudirektiivi alusel loodud linnukaitsealadest. Natura 2000 ei seo kedagi käsist ja jalust: võrgustiku aladel võib jätkuvalt tegelda talupidamise, turismi, metsanduse ja vabaaja tegevustega, kui need on säästvad ja kooskõlas looduskeskkonnaga.

Liikmesriigid valivad elupaikade direktiivi alusel loodud Natura 2000 alad koostöös Euroopa Komisjoniga. Kui teatav ala on välja valitud, tunnistab komisjon selle ametlikult ühenduse tähtsusega alaks, nagu tänagi tehti. Selle menetlusega kinnitatakse alade ametlik staatus ning nende kaitsmisega seotud kohustused. Seejärel on liikmesriikidel kuus aastat aega vajalike haldusmeetmete rakendamiseks ja alade määratlemiseks erikaitsealadena.

Viimane ajakohastamine puudutab viitteist liikmesriiki ja suurendab ühenduse tähtsusega alasid 166 võrra. Lisandunud alad asuvad kuues biogeograafilises piirkonnas – Alpide, Atlandi, boreaalne, kontinentaalne, Vahemere ja Pannoonia piirkond.

Kaitsealad on väga erinevad, ulatudes lillerohketest aasadest koobaste ja laguunideni. Võrgustiku üheksa biogeograafilist piirkonda kajastavad ELi suurt bioloogilist mitmekesisust.

Bioloogiline mitmekesisus – piiratud loodusvara, millel põhinevad maa erinevad eluvormid –, on ohus. Inimtegevuse tagajärjel hävivad liigid enneolematu kiirusega ja sellel on pöördumatud tagajärjed meie tuleviku jaoks. Euroopa Liit võitleb selle vastu ning seadis endale hiljuti uue eesmärgi peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopas, kaitstes ökosüsteemi teenuseid, nt tolmeldamine (taastada need teenused seal, kus need on nõrgenenud), ning suurendades ELi panust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisse kogu maailmas. Natura 2000 on põhivahend selle eesmärgi saavutamisel.

Lisateave

Lisateave ELi looduspoliitika kohta:

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

Lisateave kõnealuse laienemise kohta: vt MEMO/11/806

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website