Ravimiresistentsuse tegevuskava: komisjon esitleb 12 konkreetset meedet järgmiseks viieks aastaks

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Ravimiresistentsuse tegevuskava: komisjon esitleb 12 konkreetset meedet järgmiseks viieks aastaks

Brüssel, 17 november 2011. Ravimiresistentsus on üha suurenev tervishoiuprobleem ELis – igal aastal sureb ELis ligi 25 000 patsienti ravimiresistentsete bakterite põhjustatud põletike tagajärjel, mis toob kaasa 1,5 miljardit eurot tervisekulutusi ja tootlikkuse vähenemise ¹ . Täna, Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päeva eelõhtul, esitles Euroopa Komisjon ulatuslikku ravimiresistentsuse tegevuskava, milles on ette nähtud 12 konkreetse meetme võtmine tihedas koostöös liikmesriikidega.

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja tarbijapoliitika volinik John Dalli märkis: „Me peame võtma kiired ja otsustavad meetmed, kui me ei taha, et antimikroobsed ravimid kaoksid peamiste ravivahendite nimekirjast bakteriaalsete põletike ravimisel nii inimeste kui ka loomade puhul. Täna esitletavad 12 konkreetset meedet järgmiseks viieks aastaks võivad kaasa aidata ravimiresistentsuse leviku piiramisele ja uute mikroobidevastaste ravimeetodite väljatöötamisele. Meetmete edu pant on ELi, liikmesriikide, tervishoiutöötajate, tööstuse, põllumeeste ja paljude teiste ühised pingutused.”

Euroopa teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn lisas: „Järgmise generatsiooni antibiootikumide leidmine on hädavajalik, kui me tahame käia samm eespool bakteritest ja teistest haigustekitajatest, mis on ravimite suhtes resistentsed. Investeerimine teadusuuringutesse ja uuendustegevusse tähendab parimat võimalikku ravi patsientide jaoks ning komisjon töötab tööstuse ja ELi liikmesriikidega selle nimel, et muuta see prioriteediks. See kohustus jätkub programmi Horisont 2020 raames, mis on meie tulevane teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamisprogramm.”

Kasvav resistentsus

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse täna avaldatud andmed kogu ELi kohta näitavad, et resistentsus viimase ravivahendina kasutatud antibiootikumi suhtes kasvab kogu Euroopas. Näiteks resistentsus haigustekitajate suhtes, mis põhjustavad haiglates sageli kopsupõletikku ja kuseteede põletikku, on kasvamas kogu ELis ning on oma kindla koha leidnud mitmetes riikides.

Põhimeetmed

Tegevuskava hõlmab seitset valdkonda, kus meetmete võtmine on kõige vajalikum:

• tagada, et antimikroobseid ravimeid kasutataks asjakohaselt nii inimeste kui ka loomade puhul

• vältida mikroobnakkusi ja nende levikut

• töötada välja uued tõhusad antimikroobsed ravimid või alternatiivsed ravimeetodid

• koostöö rahvusvaheliste partneritega, et piirata ravimiresistentsuse ohte

• parandada seire- ja järelevalvetegevust inimmeditsiinis ja veterinaarias

• teadusuuringud ja innovatsioon

• teavitustöö, haridus ja koolitus

Ettepanekus on kavandatud 12 konkreetset meedet :

• suurendada teadlikkust antimikroobsete ravimite õigest kasutamisest

• muuta rangemaks veterinaarravimeid ja ravimsööta käsitlevaid ELi õigusakte

• anda soovitused antimikroobsete ravimite ettevaatliku kasutamise kohta veterinaarmeditsiinis, sealhulgas järelevalvearuanded

• tõhustada nakkuste vältimist ja tõrjet haiglates, kliinikutes jne

• võtta kasutusele õiguslikud vahendid, et tõhustada ELi loomatervishoiu seaduse raames nakkuste vältimist ja tõrjet loomade puhul

• soodustada uuenduslikku koostööd uute antimikroobsete ravimite toomiseks patsientideni

• tõugata tagant jõupingutusi, et analüüsida vajadust uute antibiootikumide järele veterinaarmeditsiinis

• töötada välja mitmepoolsed või kahepoolsed kohustused ravimiresistentsuse vältimiseks ja piiramiseks ja/või tugevdada neid

• tõhustada ravimiresistentsuse ja antibiootikumide tarbimise järelevalvesüsteeme inimmeditsiinis

• tõhustada ravimiresistentsuse ja antibiootikumide tarbimise järelevalvesüsteeme veterinaarmeditsiinis

• tõhustada ja koordineerida teadusuuringuid

• tõhustada laiemale üldsusele suunatud teavitustööd ravimiresistentsuse teemal

Taust

Antibiootikumid , mis on elutähtsad inim- ja veterinaarravimid, kuuluvad antimikroobsete ainete alla, mida võib kasutada ka desinfitseerimisvahendite, antiseptikumide ja muude hügieenitoodetena . Nad on nakkushaiguste ohtlikkust märkimisväärselt vähendanud. Antibiootikumid on meditsiinis hädavajalikud ja neid kasutatakse tavapärastes ravimeetodites, nagu transplantatsioon ja kemoteraapia.

Aastate jooksul on aga bakterid muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks. Resistentsus väljendub haiglanakkustes, hingamisteede põletikes, meningiidis, kõhulahtisustes ja sugulisel teel levivates nakkustes. Resistentsed bakterid võivad toiduahela või vahetu kokkupuute kaudu üle kanduda loomalt inimesele.

Alates 1990. aastatest, kui ravimiresistentsust tunnistati kui tõsist ohtu inimeste tervisele, on komisjon käivitanud mitmeid algatusi erinevates valdkondades, nt inim- ja veterinaarmeditsiin, toidu- ja söödavaldkond ning teadusuuringud. Täna avaldatud tegevuskava on kõige uuem komisjoni poolt ravimiresistentsuse probleemi lahendamiseks võetud meetmetest.

Lisateave:

MEMO/11/792

http://ec.europa.eu/health/antimicrobial_resistance/policy/index_et.htm

http://ec.europa.eu/research/health/infectious-diseases/antimicrobial-drug-resistance/index_en.html

http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/amr.htm

http://www.ecdc.europa.eu/en/Pages/home.aspx

Volinik Dalli veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/dalli/index_en.htm

Volinik Geoghegan-Quinn’I veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/geoghegan-quinn/index_en.htm

¹ :

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) ühine tehniline aruanne „Bakteriaalne väljakutse: aeg reageerida”. Hinnangud põhinevad bakteritel, mida Euroopas kõige sagedamini verekülvis isoleeritakse.

( http://www.ema.europa.eu/docs/en_GB/document_library/Report/2009/11/WC500008770.pdf )