Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Bulgaaria ja Rumeenia töötajate liikuvusel on ELi majandusele positiivne üldmõju

Brüssel, 11. november 2011. Täna avaldatud Euroopa Komisjoni uues aruandes tuuakse esile Bulgaariast ja Rumeeniast (EL-2) pärit töötajate positiivne üldmõju sihtriigi majandusele. Nad on mitmekesistanud oskuste kogumit ning töötanud tööjõu puuduse all kannatavates valdkondades, nagu ehitus-, kodumajapidamis- ja toitlustusvaldkond. Hinnangute kohaselt on Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate vabal liikumisel olnud positiivne pikaajaline mõju ka ELi SKP-le, mis on EL-27s kasvanud ligikaudu 0,3% (EL-15s 0,4%). Uuringutest ei ilmne olulist mõju sihtriigi kohalike töötajate palkadele ja tööhõivele: EL-15 kohta tehtud uuringud näitavad, et palgad on keskmiselt ainult 0,28% madalamad, kui need oleksid olnud ilma EL-2st pärit töötajateta. Aruande kohaselt puuduvad tõendid ka selle kohta, et hiljuti ELi sees liikunud ELi kodanikud oleksid hüvesid ebaproportsionaalselt kasutanud, ning hiljutise liikumise mõju riigi eelarvele on olnud minimaalne või positiivne.

Viinis konverentsil ajakirjanikele peetud kõnes rõhutas tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor mõju positiivsust ja ütles: „Liikumine ühest liikmesriigist teise toob kaasa konkreetseid võimalusi ja majanduslikku kasu nii sihtriigile kui ka ELile tervikuna. Geograafiline liikuvus sõltub suundumustest majanduses ja sellest, kus on rohkem töökohti.” Ta väljendas arvamust, et kõik tööturu piirangud tuleks kaotada. „Töötajate vaba liikumise piiramine ei lahenda Euroopa suure tööpuuduse probleemi. Seda leevendaks pigem uute töökohtade loomine,” lisas ta.

On võimalik, et laienemisjärgne liikumine on kaasa toonud majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid nii siht- kui ka päritoluriikidele, kus on vähenenud tootlikkus. Komisjon on siiski arvamusel, et kuigi osa neist kuludest saaks töötajate liikumise piiramise abil vähendada, tuleb pikemat perspektiivi arvesse võttes tööturu tasakaalustamatust vähendada konkreetse poliitika kaudu. Tõendid näitavad, et üleminekukord on ainult osaliselt mõjutanud ELi-sisese liikumise jaotumist ja töötajate liikumist suunavad muud tegurid, näiteks nõudlus tööjõu järele või keeleoskus. 2004. aastal toimunud laienemisest saadud kogemused näitavad, et töötajate vaba liikumise piiramisel võib olla negatiivne mõju, nt hakatakse sagedamini töötama mitteametlikult.

Bulgaaria ja Rumeenia töötajad liikusid peamiselt Itaaliasse ja Hispaaniasse ning andmed näitavad, et 2010. aasta lõpus elas EL-25 liikmesriikides Bulgaaria ja Rumeenia kodanikke kaks korda rohkem (2,9 miljonit) kui 2006. aastal. Samas moodustavad EL-25s elavad EL-2 kodanikud suhtarvudes ainult 0,6 % kogu EL-25 rahvastikust. Suurim osakaal on Küprosel (4,1 %), millele järgnevad Hispaania (2,2 %) ja Itaalia (1,8 %). Lisaks on EL-2st saabunud isikute tööhõive määr (63 %) sarnane EL-25 keskmisele (65 %). Alates majanduslangusest on hiljuti EL-2st saabunud kodanikel olnud siiski raskem tööd leida: 2010. aastal oli töötuid ligikaudu 16%, samas kui 2007. aastal oli neid 9%. On aga selge, et hiljuti EL-2st saabunud töötajatel on olnud väga väike mõju tööturukriisile, mis on otseselt tingitud finants- ja majanduskriisist ja tööturu struktuuriprobleemidest.

Komisjoni aruande alusel kontrollib nõukogu, kuidas on tegelikult kohaldatud Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumise suhtes kehtestatud üleminekukorda.

Taust

2005. aasta ühinemisaktis on EL-25 liikmesriikidele sätestatud võimalus ajutiselt piirata Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate juurdepääsu oma tööturule, et valmistuda täielikuks tööjõu vabaks liikumiseks ELis. Seitsmeaastane üldine üleminekuperiood on jagatud kolmeks etapiks.

Esimesed 2 aastat: Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate juurdepääsu tööturgudele reguleeritakse muude liikmesriikide seadustega.

Järgmised 3 aastat: liikmesriigid võivad pikendada riiklike meetmete kehtimist, teatades sellest komisjonile enne esimese etapi lõppu. Vastasel juhul kohaldatakse ELi õigust, millega töötajate vaba liikumine on lubatud.

Viimased 2 aastat: liikmesriik, kes on juba pikendanud riiklike meetmete kohaldamist, võib teise etapi lõpus oluliste tööturuhäirete või nende ohu korral ning pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsmeaastase perioodi lõpuni.

Selle seitsmeaastase perioodi jooksul annab kaitseklausel liikmesriikidele võimaluse oluliste tööturuhäirete või nende ohu korral piirangud taaskehtestada.

Üleminekukorra teine etapp lõppeb 2011. aasta detsembris. Kümme liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Madalmaad, Austria, Luksemburg, Ühendkuningriik) piiravad praegu Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate juurdepääsu oma tööturule. Nad võivad jätkata piirangute kohaldamist pärast 31. detsembrit 2011 ainult, juhul kui nad teatavad komisjonile 31. detsembriks 2011 olulisest tööturuhäirest (või selle ohust). Hispaania piirab Rumeenia töötajate juurdepääsu oma tööturule kuni 31. detsembrini 2012, olles saanud Euroopa Komisjonilt selleks nõusoleku oluliste tööturuhäirete esinemise tõttu. (IP/11/960)

Üleminekukorra kohaldamine lõpetatakse pöördumatult 31. detsembril 2013.

Euroopa Komisjoni aruanne Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate üleminekusätete toimimise kohta:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7204&langId=en

Lisateave: http://ec.europa.eu/free-movement-of-workers

Vaata ka MEMO/11/773

Kontaktisikud:

Cristina Arigho (+32 2 298 53 99)

Maria Javorova (+32 2 299 89 03)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website