Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Järjekordne heakskiit ELi raamatupidamise aastaaruandele; audiitorite hinnangul on tulemused paljudes maksevaldkondades paranenud

Brüssel, 10. november 2011 – Juba neljandat aastat järjest on ELi raamatupidamise aastaaruanne saanud välisaudiitorite heakskiidu. ELi kulutuste puhul on üldine vigade määr taas alla 4%. See tähendab, et valdava osa (vähemalt 96%) 2010. aastal tehtud kogumaksete puhul ei olnud mõõdetavaid vigu.

Maksunduse ja tolliliidu, auditi ja pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta sõnas: „Kontrollikoja aruanne kinnitab, et oleme õigel teel, kuid see ei tähenda, et võime vähendada jõupingutusi ELi eelarve kaitsel. Oleme praegu välja töötamas ELi uue põlvkonna rahastamisvahendeid. See võimaldab veelgi parandada ELi kulutuste kvaliteeti ja veelgi paremini kasutada ära ELi eelarve vahendeid, eelkõige liikmesriikidega koostöös rakendatavate poliitikate puhul. Samuti näitab see kõigile maksumaksjatele, et komisjon teeb kõik võimaliku, et tagada nende raha nõuetekohane kontroll ja kasutamine.”

Kontrollikoja aruande kohaselt on komisjoni poolt otseselt hallatavate poliitikate tulemused jätkuvalt paranenud ning pidevalt on vähenenud vigade määr sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, välisabi, arendustegevus ja laienemine. Põllumajanduse valdkonnas on olukord stabiilne ning vigade määr jääb kontrollikoja kehtestatud piirmäära ligi. Põllumajandusettevõtetele antavate otsetoetuste puhul, mille maht oli 39,7 miljardit eurot, ei olnud olulisi vigu.

Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, kus liikmesriigid otseselt haldavad projekte, et edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu Euroopa eri piirkondades, on vigade määr võrreldes 2009. aastaga pisut suurenenud. See suurenemine on osaliselt tingitud sellest, et paljude varasematel aastatel käivitatud programmide eest tuli hakata maksma alles alates 2010. aastast. See tähendas, et nende maksete maht, mille suhtes kohaldatakse keerulisi abikõlblikkuse eeskirju, suurenes võrreldes eelnenud aastaga märkimisväärselt, mistõttu oli vigade tekkimise oht suurem.

Vigade määr ühtekuuluvuspoliitika puhul on sellest hoolimata jäänud oluliselt allapoole aastate 2006–2008 taset. See on saavutatud tänu praeguse programmiperioodi parematele ennetus- ja parandusmeetmetele ning haldus- ja kontrolliraamistiku rangematele sätetele. Komisjon keskendub selliste meetmete võtmisel liikmesriikidele ja piirkondadele, kus vigade määr on kõige suurem.

Eelmisel aastal kasutas komisjon korduvalt tema käsutuses olevaid parandusmeetmeid, nagu liikmesriikidele tehtavate maksete katkestamine ja peatamine, kui oli tekkinud kahtlusi raha kasutamise asjakohasuse osas. Näiteks peatas komisjon 2010. aastal ajutiselt ainuüksi Euroopa Regionaalarengu Fondi makseid 2,15 miljardi euro väärtuses. Maksete katkestamise võimalust on pidevalt kasutatud alates eelmisest aastast ja seda on juba tehtud rohkem kui sajal juhul. Lisaks nõuti kogu eelarve raames 2010. aastal tagasi või korrigeeriti makseid summas 1,55 miljardit eurot, st 10% rohkem kui 2009. aastal.

Seoses vigade tuvastamise ja parandamise süsteemide tulemuslikkusega märgib kontrollikoda, et kuigi teatavate peatükkide puhul peeti süsteeme ainult osaliselt tõhusaks, tuvastati kontrollimise käigus 90% vigadest väljaspool komisjoni, abisaajate tasandil.

Taust

Vead ei tähenda, et ELi raha on läinud kaotsi, raisatud või välja petetud. Kui kontrollikoda osutab vigade määrale, tähendab see, et raha ei oleks tohtinud välja maksta, kuna projekt ei vastanud kõigile ELi rahalise abi saamise tingimustele või kuna projekti menetlemise ajal oli tehtud vigu. Näiteks ei ole nõuetekohaselt järgitud riigihangete eeskirju või on tehtud vigu kulude arvutamisel. Vigade tuvastamiseks ja parandamiseks on ette nähtud mehhanismid ning komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kaitsta ELi eelarvet / maksumaksjate raha.

Vastavalt aluslepingule (ELi toimimise lepingu artikkel 317) täidab komisjon eelarvet omal vastutusel. Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega (sealhulgas nt põllumajandus, maaelu areng, regionaal- ja sotsiaalpoliitika ning kalandusprogrammid, mis kokku hõlmavad ligikaudu 80% liidu eelarvest) viivad esmatasandi kontrolli läbi siiski liikmesriikide ametiasutused. Need asutused töötavad välja ja rakendavad oma süsteemid, mida komisjon ja kontrollikoda auditeerivad.

Komisjon on uue põlvkonna programme (2014–2020) käsitlevates ettepanekutes astunud mitmeid samme, et veelgi parandada ELi vahendite haldamist. Need hõlmavad rangemaid parandusmeetmeid juhuks, kui liikmesriigid ei suuda kõrvaldada rikkumisi õigeaegselt, uut süsteemi seatud eesmärkide saavutamise seireks ja uut kontrolliraamistikku, mille kohaselt peavad liikmesriikide haldusasutused esitama kinnitava avalduse raamatupidamisandmete usaldatavuse kohta. Tehakse ettepanek, mille kohaselt võib komisjon juhul, kui komisjon või kontrollikoda tuvastab tõsiseid puudusi, peatata mõned või kõik ELi poolt programmi raames tehtavad maksed ja nõuda liikmesriigile makstud summad tagasi. See tähendab, et liikmesriigid jääksid ilma ELi vahenditest, kui nad ei suuda tuvastada ja parandada rikkumisi enne komisjonile väljamaksetaotluste esitamist.

Edasised sammud

Kontrollikoja aastaaruande avaldamise järel esitab nõukogu Euroopa Parlamendile soovituse selle kohta, kas anda heakskiit Euroopa Komisjoni tegevusele eelarve täitmisel või mitte. Selle soovituse alusel hääletab Euroopa Parlament 2012. aasta mais 2010. aasta eelarve täitmist heakskiitva resolutsiooni üle.

+ MEMO/11/771

Kontaktisik:

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website