Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – pressiteade

Euroopa Ühendamise Rahastu: Euroopa Komisjon investeerib 50 miljardit eurot üleeuroopaliste võrkude väljaarendamisse

Brüssel, 19. oktoober 2011 – Euroopa Komisjon esitas täna kava 50 miljardi euro investeerimiseks Euroopa transpordi-, energia- ja digitaalvõrkude arendamisse. Sihtinvesteeringud põhitaristutesse aitavad luua töökohti ja muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ajal, mil me seda kõige rohkem vajame. Euroopa Ühendamise Rahastust tehakse investeeringuid projektidesse, mis täidavad lüngad Euroopa põhilistel energia-, transpordi- ja digitaaltelgedel. See muudab Euroopa majanduse rohelisemaks, soodustades puhtaid transpordiliike, ülikiireid lairibaühendusi ning taastuvate energiaallikate kasutamist kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Lisaks sellele aitab energiavõrkude rahastamine kaasa energia siseturu edasisele lõimumisele, vähendab ELi energiasõltuvust ning suurendab energiavarustuskindlust. Euroopa Ühendamise Rahastusse vahendite leidmiseks on komisjon vastu võtnud ka Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud projektivõlakirjade algatuse, mis on üks mitmest riskijagamisvahendist, mida rahastu saab kasutada erainvestorite huvi äratamiseks. Esimesed katsetused tehakse juba järgmisel aastal.

Keskendudes arukatele, säästvatele ja täielikult omavahel ühendatud transpordi-, energia- ja digitaalvõrkudele, aitab Euroopa Ühendamise Rahastu kaasa Euroopa ühtse turu väljaarendamisele. Komisjon on kindlaks teinud projektid, mille puhul ELi lisainvesteeringud annaksid kõige suuremat kasu. Eelkõige loodab komisjon, et taristuprojektide usaldusväärsust suurendades ja nendega seotud riske vähendades julgustavad Euroopa Ühendamise Rahastu investeeringud ka era- ja avalikku sektorit projektidesse rahapaigutusi tegema. Esimest korda teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ühtne rahastamisvahend kõigi kolme võrgusektori rahastamiseks, pidades kinni oma lubadusest luua sünergiat ja lihtsustada eeskirju.

President José Manuel Barroso ütles: „Euroopa Ühendamise Rahastu ja projektivõlakirjade algatus on suurepärased näited lisandväärtusest, mida ELil on võimalik luua. Täna tehtud ettepanekud aitavad ehitada teid, raudteid, energiavõrke, torujuhtmeid ja lairibavõrke, mis on meie kodanike ja ettevõtjate jaoks ülitähtsad. Me täidame Euroopa taristuvõrkudes lüngad, mis muul juhul jääksid täitmata. See investeering kasvatab majandust ja loob töökohti, muutes samal ajal töötamise ja reisimise lihtsamaks miljonite Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks.”

Euroopa Ühendamise Rahastu koondab paremini erainvesteeringuid ning innovaatilised finantsinstrumendid, nagu tagatised ja projektivõlakirjad, võimaldavad ELi rahasüsti maksimaalselt võimendada. Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et kasutada ära kapitaliturgude investorite huvi pikaajaliste, stabiilset tulu andvate investeerimisvõimaluste vastu.

Euroopa Ühendamise Rahastu: transport

Euroopa Ühendamise Rahastu investeerib 31,7 miljardit eurot Euroopa transporditaristu ajakohastamisse, et luua puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad. Sellest 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist, kus see on ette nähtud fondist abi saavate riikide transpordiprojektideks, ning ülejäänud 21,7 miljardit saavad kasutada kõik liikmesriigid transporditaristusse investeerimiseks. Eesmärk on parandada ELi eri osade vahelisi ühendusi, et hõlbustada kaubavahetust ja reisimist liikmesriikide vahel.

Suunates põhiosa vahenditest vähesaastavatele transpordiliikidele, soodustab Euroopa Ühendamise Rahastu transpordisüsteemide säästvamaks muutumist. Samuti annab see tarbijatele rohkem võimalusi valida, kuidas nad soovivad reisida.

Traditsiooniliselt on Euroopa transpordisüsteemid kujunenud riigisiseselt. EL mängib võtmerolli liikmesriikide piiriüleste projektide kavandamise, haldamise ja rahastamise kooskõlastamisel. Hästitoimiv transpordivõrk on ühtse turu sujuva toimimise jaoks hädavajalik ning aitab ELil paremini konkurentsis püsida. Komisjon tegi ettepaneku luua transpordikoridorid, mis kataksid olulisemaid piiriüleseid projekte. 2020. aastaks on vaja hinnanguliselt 500 miljardit eurot, et välja arendada tõeline üleeuroopaline võrk, kusjuures 250 miljardit sellest kuluks kitsaskohtade kõrvaldamisele ja põhivõrgu puuduvate lülide loomisele.

Euroopa Ühendamise Rahastu: energia

Energiasektorisse kavatsetakse investeerida 9,1 miljardi eurot üleeuroopalise taristu loomiseks, aidates sellega saavutada ELi 2020. aasta strateegia energia- ja kliimaeesmärke. Rahastu võimaldab täita ka rahastamislünki ja kõrvaldada võrkudest kitsaskohad. Tänu parematele ühendustele saab energia siseturg kiiremini areneda, parandades varustuskindlust ning pakkudes võimalust transportida taastuvenergiat kulutõhusalt üle kogu ELi. Nii kodanikud kui ka ettevõtjad peavad saama kasutada energiat igal ajal ja taskukohase hinnaga. Euroopa Ühendamise Rahastu aitab ligi tõmmata ka era- ja avaliku sektori investeeringuid.

Euroopa Ühendamise Rahastu: telekommunikatsiooniteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Euroopa Ühendamise Rahastust nähakse ette peaaegu 9,2 miljardi euro suurune toetus investeeringuteks kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõrkudesse ning üleeuroopalistesse digitaalteenustesse.

Kuna rahastu muudab taristuprojektid usaldusväärsemaks ja vähendab nendega seotud riske, aitab see ligi meelitada ka muid era- ja avaliku sektori vahendeid. Konservatiivsetele hinnangutele tuginedes loodab komisjon, et võrgutaristu rahastamine aitab kaasata veel 50 miljardi euro jagu investeeringuid. Euroopa digitaalarengu tegevuskavas on 2020. aasta eesmärgiks seatud kõigile kättesaadav lairibaühendus kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis, kusjuures vähemalt pooled majapidamised peaksid saama kasutada 100 megabitti sekundis võimaldavat ühendust.

Digitaalteenuste vallas kavatsetakse rahastu vahendeid kasutada toetuste andmiseks projektidele, mille käigus luuakse e-ID, e-hangete, elektrooniliste tervisandmete, digitaalraamatukogu Europeana, e-õiguse ja tolliteenuste väljatöötamiseks vajalikku taristut. Toetusega soovitakse tagada taristute koostalitlusvõime ning katta kulud, mis tulenevad taristu ülalpidamisest ELi tasandil, ühendades eri liikmesriikide süsteeme.

Innovatiivne rahastamine ja projektivõlakirjade algatus

Majanduskasvu plaani täitmisel ja Euroopa 2020. aasta strateegia poliitikaeesmärkide saavutamisel on võtmeroll ELi eelarvel. ELi eelarve mõjujõu suurendamiseks on vaja rohkem kasutada innovatiivseid finantsinstrumente. Selleks loodud projektivõlakirjade algatus teenib korraga kahte eesmärki: elavdada projektivõlakirjade turge ning aidata üksikute taristuprojektide korraldajatel ligi tõmmata pikaajalisi investeeringuid erasektorist. Projektivõlakirjade algatus võimaldab vähendada pikaajalisi investeerimisvõimalusi otsivate kolmandatest isikutest investorite riske. Seega võiks projektivõlakirjade algatus taasavada laenukapitalituru (mida finantskriisi algusest saadik ei ole taristuinvesteeringuteks peaaegu üldse kasutatud) kui olulise taristusektori rahastamisallika.

Komisjon teeb ettepaneku projektivõlakirju katsetama hakata juba ajavahemikul 2012–2013, mis jääb käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku piiresse. Katseetapp põhineb üleeuroopalisi võrke käsitleva määruse muudatusel ja konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi käsitleval otsusel ning seda rahastatakse nende programmide eelarveridadelt kokku 230 miljoni euroga.

Sarnaselt riskijagamisrahastu ja üleeuroopaliste transpordiprojektide laenutagamisvahendiga kasutatakse ELi eelarvevahendeid kapitalipaigutuste tegemiseks Euroopa Investeerimispanka, et katta osa EIP riskidest abikõlblike projektide rahastamisel. ELi eelarve annab Euroopa Investeerimispangale küll mõningase riskikatte projektide rahastamisel, kuid ülejäänud risk jääb panga enda kanda. ELi eelarvevahendid koos EIP rahastusega moodustavad algatuse kogueelarveks 230 miljonit eurot, mis peaks ärgitama investeeringuid kuni 4,6 miljardi euro ulatuses.

Katseetapis kavatsetakse ühes või mitmes kolmest asjaomasest sektorist (transpordi-, energia- ja lairibasektor) keskenduda viiele kuni kümnele projektile, mis on juba pakkumis- ja rahastamisprotsessi kaugemas järgus või vajavad käivitamisjärgset refinantseerimist.

Katseetappi haldab Euroopa Investeerimispank.

Taust

Euroopa Ühendamise Rahastuga seotud aktid on koostatud vastavalt komisjoni 29. juunil 2011 esitatud ettepanekutele mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Täna vastu võetud ettepanekute nimekiri:

  • üldine teatis Euroopa integreeritud taristute majanduskasvupaketi kohta

  • teatis Euroopa 2020. aasta projektivõlakirjade algatuse kohta. Katseetapp algab 2012. aastal,

  • teatis uue põlvkonna innovaatiliste finantsinstrumentide – ELi omakapitali- ja laenuplatvormide – raamistiku kohta

  • ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta

  • ettepanek võtta vastu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste kohta

  • ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse suunised üleeuroopalise energiataristu jaoks

  • ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse suunised, mis käsitlevad üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke.

Ettepanekute terviktekstid on kättesaadavad aadressil:

http://ec.europa.eu/budget/reform/commission-proposals-for-the-multiannual-financial-framework-2014-2020/index_en.htm

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/index_en.htm

Lisateave:

MEMO/11/707: Euroopa 2020. aasta projektivõlakirjade algatuse katseprojekt – komisjoni poolt vastu võetud seadusandlik ettepanek

MEMO/11/710: Komisjoni energiataristupakett

MEMO/11/706: Euroopa Ühendamine: ELi uus transpordi põhivõrk

MEMO/11/709: Digitaalarengu tegevuskava: komisjon teeb ettepaneku eraldada rohkem kui 9 miljardit eurot lairibainvesteeringuteks

Kontaktisikud :

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Amadeu Altafaj Tardio (+32 2 295 26 58)

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Marlene Holzner (+32 2 296 01 96)

Olivier Bailly (+32 2 296 87 17)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website