Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Tööstuse konkurentsivõime on majanduse taastumise võti

Commission Européenne - IP/11/1192   14/10/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Tööstuse konkurentsivõime on majanduse taastumise võti

Brüssel, 14. oktoober 2011. Euroopa Komisjon esitles täna oma teatist: „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet”, milles käsitletakse eelkõige liikmesriikide tööstuse konkurentsivõimet.

Euroopa Liit taastub majandussurutisest suhteliselt aeglaselt ja on praegu haavatav. See ilmneb majanduskeskkonna halvenemises üle kogu Euroopa. Lisaks sellele on näha selgeid languse märke rahaturgudel toimuvast, energia ja toorme hindade kasvust ja eelarve koondamise vajadusest. Kuid Euroopa Liidu tööstus on heas vormis ja on võimeline Euroopa majanduse jälle jalule aitama.

Liikmesriikide vahel on siiski märkimisväärseid erinevusi: keskmine tööviljakus tööstuses ulatub ligi 125% kogulisandväärtusest inimese kohta Iirimaal kuni vähem kui 20%-ni Bulgaarias. Innovatiivsete äriühingute osakaal ulatub 80%-st Saksamaal kuni 25%-ni Lätis. Seadusloome ettevõtjasõbralikkus on suurim Soomes ja väikseim Itaalias.. Olukorda arvestades innustatakse täna avaldatavas teatises liikmesriike kiiresti võtma meetmeid konkurentsivõime tõstmiseks sellisele tasemele, mida nõuab euro ühiskasutus ja siseturg.

Selleks on vaja liikmesriikide tugevat ja kooskõlastatud tööstus- ja VKE-dele suunatud poliitikat. Komisjon on selle saavutamiseks valmis edendama ja jälgima struktuurseid parendusi, sest Euroopa majandus tuleb kiiresti viia kasvu teele.

Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani märkis: „Euroopa tööstus on heas vormis ja valmis konkurentsiks. Kuid taastumise aeglustumise tõttu tuleks meil konkurentsivõime suurendamine ja kasv tõsta oma tegevuskavas esikohale. „Me vajame struktuurseid reforme, mis oleksid suunatud ettevõtjate potentsiaali vabastamisele, kes on taastumise põhiteguriks."

Tänase teatise juurde kuulub dokument Euroopa konkurentsivõime aruanne 2011" ja aruanne Liikmesriikide konkurentsivõimelisus ja poliitika 2011". Lisateave

Tööstuse konkurentsivõime: „Üleilmastumisajastu tööstuspoliitika"

Olulised tegevusvaldkonnad

Tähtis on suurendada Euroopa tööstuse ülemaailmset konkurentsivõimet, sest 75% Euroopa Liidu ekspordist on pärit tööstusettevõtetest ja seal toimub ka 80% tööstuse tootearendusest ja toodete väljatöötamisest. Teatises on sõnastatud järgmised olulised tegevusvaldkonnad, mille kaudu saaks Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime edasise tugevdamisega suurendada märkimisväärselt edusamme Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel:

(1) majanduses struktuursete muudatuste tegemise lihtsustamine, et suurendada innovatiivsete, teadmismahukate sektorite osa, kus on suurem tootlikkuse kasv ja mida ülemaailmne konkurents vähem mõjutab (nt keskkonnatehnika, elektrilised ja optikaseadmed);

(2) tööstusliku innovatsiooni võimaldamine, eelkõige piiratud ressursside koondamise, innovatsiooni toetussüsteemide killustatuse vähendamise ja uurimistööde tähelepanu parema suunamisega turule. Oluliste tehnoloogiavaldkondade (nt nanotehnoloogia, uudsed materjalid, tööstuslik biotehnoloogia) turud on laienemas ning nende eeldatav kasv aastaks 2015 on isegi 50%. Sellega luuakse juurde tuhandeid suurt lisandväärtust loovaid töökohti.

(3) säästlikkuse ja ressursitõhususe edendamine, eriti innovatsiooni ja puhtamate tehnoloogiate soodustamise, toormaterjalidele õiglase juurdepääsu ning energia moonutamata hindade tagamise ning energiajaotusvõrkude kaasajastamise ja uute ühenduste loomise kaudu;

(4) ettevõtluskeskkonna parandamine, eelkõige vähendades ettevõtete halduskoormust ja edendades konkurentsi energia-, transpordi- ja lairibasidevõrkude taristut kasutavate teenuseosutajate seas;

(5) ühtse turu eeliste kasutamine, toetades innovatiivseid teenuseid ning rakendades täies ulatuses ühtse turu õigusakte, eelkõige teenuste direktiivi; teenuste direktiivi rakendamine täies ulatuses võiks tuua Euroopa Liidus majanduslikku kasu kuni 140 miljardit eurot, mis vastaks 1,5 % sisemajanduse kogutoodangu kasvupotentsiaalile;

(6) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine, eelkõige luues paremaid võimalusi rahastamisele juurdepääsuks, lihtsustades väikeste ja keskmiste ettevõtjate rahvusvaheliseks muutumist ja turule pääsemist ning tagades, et ametiasutused oma maksekohustused kiiremini täidaksid.

Aruannetes esitatud peamised tulemused on:

  • Tööviljakus (tööstussektoris töötaja kohta): üle Euroopa Liidu keskmise on tööviljakus Iirimaal, Madalmaades, Austrias, Soomes, Belgias, Luksemburgis ja Rootsis, keskmisest madalam tööviljakus on Slovakkias, Poolas, Sloveenias, Küprosel, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Portugalis, Eestis, Leedus, Rumeenias, Lätis ja Bulgaarias.

  • ELis on vähem uusi innovatiivseid ettevõtteid: ELi äriühingud ei suuda nii hästi uurimis- ja innovatsioonitöö tulemusi rakendusteks vormida ja turgudele viia kui USA ja Jaapani äriühingud. Innovatiivsete äriühingute osa äriühingute seas on eriti suur Luksemburgis, Saksamaal, Belgias ja Portugalis, seevastu väike Ungaris, Poolas, Lätis ja Leedus.

  • Tööstus on varasemast üha tihedamalt seotud teenustega: tööstuses kasutatakse eelkõige teadmistemahukaid äriteenuseid, kas otsese või kaudse sisendina, ning need moodustavad 9% EL12 ning 18% EL15 ekspordist;

  • ELi tööstus suurendab toormetõhusust: üha enam võetakse kasutusele teisest tooret ja innovatiivseid asendusmaterjale, samas on mitteenergiamahuka toorme kättesaadavus ja soodne hind mitme ELi toormemahuka tööstusharu konkurentsivõime jaoks ülitähtis.

  • Tööstuslik tõhusus: Euroopa Liit on paljudel aladel juhtival kohal, üldiselt ees USAst ja jõudmas järele Jaapanile. Tulemused liikmesriikide ja ka tööstusharude lõikes on aga väga erinevad .

  • Valitsusepoolse reguleerimise ettevõtjasõbralikkus: riigid, kus äriühingute halduskoormus on väiksem, on Luksemburg, Soome, Eesti, Küpros, Taani ja Rootsi, seevastu Belgias, Portugalis, Kreekas, Ungaris ja Itaalias tuleb äriühingutelt enim kaebusi. Lisateave on kättesaadav dokumendis MEMO/11/702.

Taust

Osana strateegiast Euroopa 2020. aastal käivitas komisjon 2010. aastal uue tööstuspoliitika,1 milles tuuakse välja meetmed, mida on vaja võtta selleks, et tõsta Euroopa köitvust investeerimise ja tootmise sihtkohana, ning kohustus korrapäraselt jälgida liikmesriikide konkurentsipoliitikat.

Iga-aastane Euroopa konkurentsivõime aruanne ning aruanne „Liikmesriikide konkurentsivõimelisus ja poliitika” aitavad hinnata liikmesriike Euroopa poolaasta ja Euroopa 2020. aasta strateegia laiemas raamistikus..

Lisateave

Teatis „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet”

„Euroopa konkurentsivõime aruanne 2011”

Aruanne „Liikmesriikide konkurentsivõimelisus ja poliitika 2011"

MEMO/11/701: „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet”

MEMO/11/702: „Ülevaade 27 liikmesriigi konkurentsivõime kohta”

Tööstuspoliitika: „Üleilmastumisajastu tööstuspoliitika"

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/industrial-competitiveness/industrial-policy/index_en.htm

Euroopa 2020. aastal ja Euroopa poolaasta

http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm

Kontaktisikud:

Carlo Corazza +32 2 295 17 52

Andrea Maresi +32 2 299 04 03

1 :

Üleilmastumise ajastu integreeritud tööstuspoliitika – asetades kesksele kohale konkurentsivõime ja säästvuse, KOM (2010) 614


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site