Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – pressiteade

Euroopa Komisjon pakub välja Euroopa ja põllumajandusettevõtjate uue partnerluse

Brüssel, 12. oktoober 2011 – Euroopa Komisjon esitas täna 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformi projekti. Selle eesmärk on tõhustada põllumajanduse konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja püsimajäämist kogu ELi territooriumil ning kindlustada seeläbi Euroopa kodanike tervislik ja kvaliteetne toitumine, keskkonna säilimine ja maapiirkondade areng.

„Euroopa Komisjon pakub välja Euroopa ja põllumajandusettevõtjate uue partnerluse, mis aitaks selgitada välja toiduga kindlustatuse, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduskasvuga seotud probleemid. Järgmised aastakümned on otsustava tähtsusega, selleks et luua aluspõhi tugevale põllumajandusele, mis suudaks toime tulla kliimamuutuste ja rahvusvahelise konkurentsiga ning vastaks samal ajal ka kodanike vajadustele. Euroopal on põllumehi tarvis ja põllumeestel on omakorda vaja Euroopa tuge. Ühine põllumajanduspoliitika toidab meid, see on enam kui poolte meie piirkondade tulevik,” märkis Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloş.

Läbivaadatud ühine põllumajanduspoliitika peaks võimaldama edendada innovatsiooni; tõhustada põllumajandussektori nii majanduslikku kui ka ökoloogilist konkurentsivõimet; võidelda kliimamuutuste vastu; toetada tööhõivet ja majanduskasvu. Ühtlasi annaks see otsustava panuse Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

Reformi kümme põhipunkti

1) Sissetulekutoetuste parem suunamine majanduskasvu ja tööhõive kiirendamiseks

ELi põllumajandusliku potentsiaali suuremaks väärtustamiseks teeb komisjon ettepaneku eraldada põllumajandusettevõtjatele sissetulekutoetust senisest õiglasemalt, lihtsamalt ja sihipärasemalt. Sissetuleku põhitoetust hakatakse andma üksnes tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele. Alates 150 000 eurost on ette nähtud toetust vähendada (degressiivne meetod) ja selle ülemmääraks kehtestatakse 300 000 eurot põllumajandusettevõtja kohta aastas; vähendamisel tuleb kindlasti arvesse võtta põllumajandusettevõtja loodud töökohtade arvu. Sissetulekutoetust hakatakse põllumajandusettevõtjatele, piirkondadele ja liikmesriikidele andma varasemast võrdsemal alusel.

2) Kiirema reageerimisvõimega kriisiohjamisvahendid, mis on uutele majandusprobleemidele paremini kohandatud

Hindade kõikumine kujutab põllumajandussektori konkurentsivõimele ohtu pikas perspektiivis. Komisjon pakub välja tõhusamaid turvavõrke, mis suudavad kriisidele avatud põllumajandussektorite (eraladustamine ja riiklik sekkumine) puhul kiiremini reageerida, samuti kavatseb ta soodustada kindlus- ja ühisfondide loomist.

3) Pikaajalise tootlikkuse ja ökosüsteemide säilitamisega seotud nn roheline toetus

Et tõhustada põllumajandussektori ökoloogilist jätkusuutlikkust ja väärtustada põllumajandusettevõtjate pingutusi, teeb komisjon ettepaneku suunata 30% otsemaksetest sellistele tegevustele, mis võimaldavad looduvarasid parimal viisil ära kasutada. Need lihtsalt elluviidavad ja ökoloogilisest vaatevinklist tõhusad tegevused oleks järgmised: põllukultuuride mitmekesistamine; püsirohumaade säilitamine; ökoloogiliste reservaatide ja maastike alleshoidmine.

4) Täiendavad investeeringud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks

Selleks et töötada välja teadmistepõhist ja konkurentsivõimelist põllumajandust, teeb komisjon ettepaneku põllumajandusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni eelarvet kahekordistada ning tagada, et teadustegevuse tulemused leiaksid läbi uue innovatsioonialase partnerluse kinnitust ka praktikas. Need vahendid aitaksid edendada teadmiste edasiandmist, võimaldaksid põllumajandusettevõtjatele nõu anda ja toetada põllumajandusettevõtjatele huvi pakkuvaid teadusuuringute projekte, pakkudes tihedamaid koostöövõimalusi põllumajandussektori ja teaduskogukonna vahel.

5) Konkurentsivõimelisem ja tasakaalustatum toiduahel

Toiduahelast lähtuvalt on põllumajandus väga killustatud ja vähe struktureeritud. Et anda põllumajandusettevõtjatele suuremat kaalu, pakub komisjon välja toetada tootjaorganisatsioone, tootmisharudevahelisi organisatsioone ja arendada lühikesi tarneahelaid tootjate ja tarbijate vahel (ilma liigsete vahendajateta). Lisaks sellele ei pikendata oma ajakohasuse minetanud suhkrukvoote enam pärast 2015. aastat.

6) Põllumajandus- ja keskkonnaalaste algatuste õhutamine

Arvesse tuleb võtta iga piirkonna eripärasid ning julgustada riiklike, piirkondlike ja kohalike põllumajandus- ja keskkonnaalaste algatuste tegemist. Selleks pakub komisjon välja, et kaks maaelu arengu poliitika kuuest peaeesmärgist võiksid olla ökosüsteemide säilitamine ja taastamine ja võitlus kliimamuutuste vastu ning loodusvarade tõhusam kasutamine.

7) Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamise lihtsustamine

Kaks kolmandikku põllumajandusettevõtjatest on üle 55 aasta vanad. Et toetada töökohtade loomist ja anda noortele põlvkondadele julgust selle valdkonnaga tegelemiseks, teeb komisjon ettepaneku seada sisse uus asutamistoetus, mis oleks alla neljakümneaastastele põllumajandusettevõtjatele kättesaadav nende tegevusprojekti viie esimese aasta jooksul.

8) Kohaliku tööhõive ja ettevõtlusvaimu soodustamine

Selleks et edendada tööhõivet ja ettevõtlusvaimu, näeb komisjon ette rea meetmeid, mille abil soodustada majandustegevust maapiirkondades ja julgustada kohaliku arengu algatusi. Näiteks kavatsetakse luua nn alustamiskäsiraamat mikroettevõtete projektide toetamiseks, millele lisanduks kuni 70 000 euro suurune rahastamine viie aasta jooksul. Edendatakse Leader programmi kohalikke tegevusrühmi.

9) Tundlikud piirkonnad, millega on rohkem arvestatud

Selleks et maapiirkonnad ei tühjeneks ja nende rikkus oleks alles hoitud, annab komisjon liikmesriikidele võimaluse toetada senisest enam looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel tegutsevaid põllumajandusettevõtjaid, pakkudes neile täiendavat toetust. Kõnealune abi lisanduks muudele maaelu arengu raamides antavatele toetustele.

10) Senisest lihtsam ja tõhusam ühine põllumajanduspoliitika

Selleks et vältida mittevajalikku halduskoormust, teeb komisjon ettepaneku lihtsustada mitmeid ühise põllumajanduspoliitika mehhanisme, eelkõige nõuetele vastavuse eeskirju ja kontrollisüsteeme, ilma et poliitika tõhusus seetõttu väheneks. Peale selle kavatsetakse lihtsustada ka toetuste andmist põllumajandusvaldkonna väikeettevõtjatele. Nende jaoks seatakse sisse kindlasummaline makse suurusjärgus 500 kuni 1000 eurot põllumajandusettevõtte kohta aastas. Põllumajandusvaldkonnas oma tegevuse lõpetanud väikeettevõtjaid julgustatakse loovutama oma maad teistele ettevõtjatele, kes soovivad oma põllumajandusettevõtteid ümber kujundada.

Lisateave

MEMO/11/685

Täiendav teave ja ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevad materjalid on kättesaadavad:

http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm

Kontaktisikud:

Roger Waite (+32 2 296 14 04)

Johan Reyniers (+32 2 295 67 28)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website