Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vabatahtlikult kohaldatava ühise Euroopa müügiõiguse kohta, et elavdada kaubandust ja suurendada tarbija valikuvõimalusi

Brüssel, 11. oktoober 2011 – ELi ühtse turu edust hoolimata on piiriülene kaubandus ikka veel seotud takistustega. Paljud neist takistustest tulenevad 27 liikmesriigi lepinguõiguse erinevustest. Erinevad lepinguõiguse normid muudavad eelkõige väikefirmade jaoks kaupade müümise välismaal keeruliseks ja kulukaks. Kauplejad, kes loobuvad piiriülestest tehingutest lepinguõigusega seotud takistuste tõttu, jäävad igal aastal ilma ligikaudu 26 miljardist eurost ELi sisekaubandusest saadavast tulust. Samal ajal ei saa 500 miljonit Euroopa tarbijat kasu suuremast valikust ja madalamatest hindadest, sest vähesed firmad pakuvad tooteid piiriüleselt, eelkõige just väiksemate liikmesriikide turgudel.

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua vabatahtlik ühine Euroopa müügiõigus, mis aitaks neid takistusi kõrvaldada ning tagaks tarbijatele paremad valikuvõimalused ja kõrgetasemelise tarbijakaitse. Selle abil lihtsustatakse kauplemist, kehtestades ühtsed normid piiriüleste lepingute jaoks kõigis 27 ELi liikmesriigis. Kui kaupleja pakub tooteid ühise Euroopa müügiõiguse alusel, on tarbijal võimalik kõigest ühe hiireklikiga valida kasutajasõbralik Euroopa müügiõiguse normidel põhinev leping, millega tagatakse kõrgetasemeline tarbijakaitse. Komisjoni ettepaneku peavad heaks kiitma ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament, kes juba on avaldanud sel aastal toimunud hääletusel ettepanekule suurt toetust (IP/11/683).

Vabatahtlik ühine Euroopa müügiõigus aitab käivitada siseturgu, mis on Euroopa majanduskasvu mootor. See aitab ettevõtjatel laiendada lihtsalt ja odavalt oma tegevust uutele turgudele Euroopas, pakkudes samal ajal tarbijale paremaid pakkumisi ja tagades kõrgetasemelise kaitse, ” lausus Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik, asepresident Viviane Reding. Selle asemel et välistada liikmesriikide õiguse kohaldamine pakub Euroopa Komisjon uudset lähenemisviisi, mis põhineb vabal valikul, subsidiaarsusel ja konkurentsil.”

Ühise Euroopa müügiõigusega kaotatakse takistused ja maksimeeritakse nii tarbijate kui ka ettevõtjate eeliseid.

1. Ettevõtjate eelised:

  • luuakse üks ühine (kuid vabatahtlik) lepinguõiguse režiim, mis on kõigis 27 liikmesriigis identne, et kauplejad ei peaks enam tegelema mitme siseriikliku lepinguõiguse kohaldamisega seotud probleemiga ja ületama neist tulenevaid takistusi: täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt väitis 71% Euroopa ettevõtjatest, et võimaluse korral valiksid nad ühise Euroopa lepinguõiguse kõikide piiriüleste müügitehingute korral muude liikmesriikide tarbijatega;

  • vähendaks tehingukulusid ettevõtjate jaoks, kes soovivad kaubelda piiriüleselt: praegu peab ettevõtja, kes soovib teha piiriüleseid tehinguid, järgima kuni 26 erineva liikmesriigi lepinguõigust, õigusakte tõlkima ja palkama juristi, mis kokku maksab iga täiendava ekspordituru kohta keskmiselt 10 000 eurot;

  • aidatakse väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) laiendada tegevust uutele turgudele: praegu teeb piiriüleseid tehinguid ainult 9,3% ELi ettevõtjatest ning seega jääb saamata vähemalt 26 miljardit eurot aastas.

2. Tarbijate eelised:

  • tagatakse kõrgetasemeline tarbijakaitse kõikides liikmesriikides: tarbijad saavad toetuda ühisele Euroopa müügiõigusele kui kvaliteeditagatisele. Näiteks võimaldab see defektse toote ostnud tarbijatel vabalt valida, kuidas edasi tegutseda, ja seda isegi mitu kuud pärast ostu sooritamist. See tähendab, et tarbijad saavad näiteks lepingu lõpetada, nõuda toote asendamist või parandamist või hinnaalandust. Praegu on niisugune valikuvõimalus olemas ainult viies ELi liikmesriigis (Prantsusmaal, Kreekas, Leedus, Luksemburgis ja Portugalis);

  • pakutakse suuremat tootevalikut madalamate hindadega: praegu keelduvad paljud kauplejad toodet müümast või kohale toimetamast tarbijatele, kes aktiivselt otsivad paremaid pakkumisi kogu ELis (eelkõige internetis). Aasta jooksul koges seda vähemalt 3 miljonit tarbijat;

  • kindlustatakse tarbija õigused piiriüleste tehingute korral: 44% tarbijatest ütleb, et ebakindlus oma õiguste suhtes sunnib neid loobuma ostude tegemisest mõnest muust liikmesriigist.

  • suurendatakse läbipaistvust ja tarbijate usaldust: tarbijatele antakse alati selget teavet ja nad peavad nõustuma ühisel Euroopa müügiõigusel põhineva lepingu kasutamisega. Lisaks sellele selgitatakse teabelehes tarbijale tema õigusi tema oma keeles.

Ühist Euroopa müügiõigust kohaldatakse:

  • ainult siis, kui mõlemad pooled vabatahtlikult ja sõnaselgelt nõustuvad selle kohaldamisega;

  • piiriüleste tehingute suhtes, mille korral esineb enim täiendavate tehingukulude ja õigusliku keerukusega seotud probleeme. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kohaldavad ühist Euroopa müügiõigust ka riigisiseste tehingute korral;

  • kaupade müügi lepingute (mis moodustavad ELi-sisese kaubanduse põhiosa) ning digitaalse infosisu üleandmise lepingute suhtes, mis hõlmavad muusikat, filme, tarkvara ja nutitelefonide lahendusi;

  • nii ettevõtja ja tarbija vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste tehingute suhtes;

  • kui ühe lepingupoole asukoht on ELi liikmesriigis. Kauplejad võiksid kohaldada samu lepingutingimusi tehingute puhul kauplejatega nii EList kui ka väljastpoolt, andes nii ühisele Euroopa müügiõigusele rahvusvahelise mõõtme.

Taust

Lepingud on ettevõtete juhtimiseks ja tarbijatele suunatud müügi korraldamiseks äärmiselt vajalikud. Lepingutega vormistatakse osapoolte kokkulepe ja need hõlmavad laia teemaderingi, kaasa arvatud kaupade müük ja kaupadega seotud teenused nagu remont ja hooldus.

Ettevõtjad kasutavad Euroopa siseturul tegutsedes paljusid erinevaid lepinguid, mida reguleerivad eri riikide lepinguõiguse normid. 27 erinevat siseriiklikku lepinguõiguse süsteemi võivad kaasa tuua täiendavaid tehingukulusid ning vähendada ettevõtjate õiguskindlust ja tarbijate usaldust. See võib vähendada nii tarbijate kui ka ettevõtjate indu tegeleda piiriülese ostu-müügiga ELi piires. Suured tehingukulud mõjutavad eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Ameerika Ühendriikide siseturul seevastu saab Marylandi osariigi ettevõtja oma kaupa hõlpsasti Alaskal asuvatele tarbijatele müüa.

Komisjon püüab majanduse elavdamise edendamiseks kõrvaldada ühtse turu kitsaskohti Euroopa 2020. aasta strateegia (IP/10/225) raames. Selle juurde kuuluvad ka sammud Euroopa lepinguõiguse kohaldamise suunas.

2010. aasta juulis esitles komisjon eri võimalusi oma rohelises raamatus, milles käsitleti ühtsemat lähenemist lepinguõigusele. Seejärel algatas komisjon 31. jaanuarini 2011 kestnud avaliku konsultatsiooni, millele saadi 320 vastust (MEMO/11/55).

3. mail 2011 avaldas Euroopa Komisjoni kokku kutsutud eksperdirühm teostatavusuuringu tulevase Euroopa lepinguõiguse algatuse kohta (IP/11/523). Komisjon küsis teostatavusuuringu käigus sidusrühmade ja kodanike arvamust ning sai 120 vastust.

8. juunil 2011 avaldas Euroopa Parlament vabatahtlikule Euroopa lepinguõigusele toetust täiskogu istungil toimunud hääletusel Euroopa Parlamendi liikme Diana Wallise algatusraporti üle (MEMO/11/236).

Lisateave:

MEMO/11/680

Pressimaterjalid:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/news/20111011_en.htm

Euroopa Komisjon – ühise Euroopa müügiõiguse veebisait:

http://ec.europa.eu/justice/policies/consumer/policies_consumer_intro_en.htm

Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website