Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/114

Brüssel, 1. veebruar 2011

Uus innovatiivse liidu tulemustabel: peamised konkurendid edestavad ELi hoolimata paljude liikmesriikide edusammudest

ELil ei ole õnnestunud jõuda innovatsiooni tulemusnäitajate osas järele oma peamistele rahvusvahelistele konkurentidele USAle ja Jaapanile. Kuigi enamiku liikmesriikide edusammud on majanduskriisist olenemata paljutõotavad, ei ole areng piisavalt kiire. Samal ajal kui EL edestab selgelt selliseid tärkava turumajandusega riike nagu India ja Venemaa, teeb Brasiilia järjekindlaid edusamme ja ka Hiina vähendab kiiresti vahet. ELis on parimad tulemused Rootsil, talle järgnevad Taani, Soome ja Saksamaa. Järgmisena tulevad Ühendkuningriik, Belgia, Austria, Iirimaa, Luksemburg, Prantsusmaa, Küpros, Sloveenia ja Eesti, just sellises järjestuses. Need on mõned peamistest järeldustest täna Euroopa Komisjoni poolt avaldatud 2010. aasta innovatiivse liidu tulemustabelis. See on esimene väljaanne, mis on avaldatud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” (IP/10/1288) alusel ja sellega asendatakse endine Euroopa innovatsiooni tulemustabel. Tulemustabelile lisaks aitab hiljuti avaldatud iga-aastane majanduskasvu analüüs (IP/11/22) liikmesriikidel kindlaks teha oma tugevaid ja nõrku külgi ning parandada innovatsioonitegevuse tulemuslikkust oma Euroopa 2020. aasta reformikavade kaudu.

„Tulemustabelist ilmneb, et me peame tugevdama oma jõupingutusi, et muuta Euroopa innovatiivsemaks, jõuda järele oma peamistele konkurentidele ja leida uuesti üles tee stabiilse ja säästva majanduskasvuni,” rõhutas tööstuse ja ettevõtluse volinik, asepresident Antonio Tajani.

„Uues ja paremas innovatiivse liidu tulemustabelis rõhutatakse, kui hädasti Euroopa vajab innovatsiooni. Innovatsioon on eduka tänapäevase majanduse jaoks sama vajalik kui vesi elu jätkumiseks, innovatsioon asub majanduslik-poliitiliste otsuste tegemise protsessi keskmes ning see on peamine võimalus uute töökohtade loomiseks. Seega kujutab uus tulemustabel endast Euroopa 2020. aasta strateegia tugisammast. Me tahame, et liikmesriigid kasutaksid tulemustabelit täiel määral, et oma tugevaid külgi edasi arendada ja tegeleda oma vajakajäämistega,” ütles teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn.

2010. aasta tulemustabel põhineb teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud 25 näitajal ja hõlmab 27 ELi liikmesriiki ning Horvaatiat, Serbiat, Türgit, Islandit, endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, Norrat ja Šveitsi. Näitajad on rühmitatud kolme põhikategooriasse:

  • - võimaldajad, st peamised alustalad, mis teevad innovatsiooni võimalikuks (inimressursid, rahastamine ja toetused, avatud, tipptasemel ja atraktiivsed teadusuuringusüsteemid);

  • - ettevõtete tegevused, mis näitavad, kui innovaatilised on Euroopa ettevõtjad (ettevõtete investeeringud, ettevõtlus, intellektuaalomand); ning

  • - tulemid, mis näitavad, kuidas see kõik kajastub hüvedes majanduse kui terviku jaoks (innovaatorid, majanduslik mõju).

Kui võrrelda EL 27 näitajaid USA ja Jaapaniga, on näha, et EL 27 ei ole tulemusnäitajate osas oma peamistele konkurentidele järele jõudnud.

Suurim lõhe on kategoorias ettevõtete tegevused, kus EL 27 jääb maha avaliku ja erasektori koostööväljaannete ning ettevõtete kulutuste osas teadus- ja arendustegevusele ning Jaapaniga võrreldes patendikoostöölepingu patentide osas. See näitab, et Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevuse puudujääke esineb peamiselt erasektoris. Seega tuleks esmatähtsaks pidada reguleerivate ja muude raamtingimuste loomist, et innustada erasektorit rohkem investeerima ja hõlbustada ettevõtlussektori jaoks teadusuuringute tulemuste kasutamist, eelkõige tõhusama patendisüsteemi kaudu. Eriti kiiresti kasvab juba niigi suur lõhe välismaalt saadava litsentsi- ja patenditulu osas. See on majanduse dünaamilisuse jaoks oluline näitaja. Sellest ilmneb, et ELi majandusmudelit ja kaitstud teadmiste siseturu toimimist on vaja parandada. Sellest ilmneb ka, et olulise mõjuga patente (st neid, mis toovad kolmandatest riikidest kaasa suurt tulu) toodab EL USAst ja Jaapanist vähem ning et ELil ei ole suure globaalse kasvuga sektorites piisavalt hea positsioon.

Kolmanda taseme hariduse omandajate arvu ikka veel märgatav erinevus väheneb tasapisi, sest ELis on nende arv suhteliselt kiiresti suurenenud.

EL 27 edestab siiski USAt teadus- ja arendustegevusele tehtavate avalike kulutuste ning teadmismahukate teenuste ekspordi osas.

Viimase viie aasta jooksul on EL 27 innovatsiooninäitajate seas olnud kiireim kasv avatud, tipptasemel ja atraktiivsetes teadusuuringusüsteemides (rahvusvahelised teaduslikud koostööväljaanded, suure mõjuga väljaanded, ELi välistest riikidest pärit doktorandid) ning intellektuaalomandis (ühenduse kaubamärgid, patendikoostöölepingud ja ühenduse disainilahendused).

Üldiselt edestab EL 27 Indiat ja Venemaad. Siiski väheneb EL 27 edumaa võrreldes Brasiiliaga ning eelkõige Hiinaga, kes on kiiresti ELile järele jõudmas (vt joonis 1).

JOONIS 1 VÕRDLUS PEAMISTE KONKURENTIDEGA

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Tulemustabelis jagatakse ELi liikmesriigid nelja rühma (vt joonis 2).

  • Innovatsiooni liidrid: Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi, kelle tulemused ületavad tublisti EL 27 keskmist.

  • Innovatsiooni järgijad: Austria, Belgia, Küpros, Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Sloveenia ja Ühendkuningriik, kelle näitajad lähenevad EL 27 keskmisele.

  • Mõõdukad innovaatorid: Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Kreeka, Ungari, Itaalia, Malta, Poola, Portugali, Slovakkia ja Hispaania näitajad jäävad EL 27 keskmisest allapoole.

  • Tagasihoidlikud innovaatorid: Bulgaaria, Läti, Leedu ja Rumeenia näitajad jäävad EL 27 keskmisest väga palju allapoole.

Joonis 2. ELi Liikmesriikide innovatsioonitase

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Märkus: keskmise taseme mõõtmiseks kasutatakse 24 näitajal põhinevat koondnäitajat, madalaim võimalik innovatsioonitase on 0 ja kõrgeim võimalik innovatsioonitase on 1. Nihke tõttu andmete kättesaadavusel kajastab 2010. aasta keskmine tase 2008.-2009. aasta tulemusi.

Innovatsiooni liidrite tulemused ületavad vähemalt 20% võrra EL 27 taset, innovatsiooni järgijate tulemused on vähem kui 20% üle ja vähem kui 10% alla EL 27 keskmise, mõõdukate innovaatorite tulemused jäävad EL 27 keskmisest tasemest 10─50% allapoole ning tagasihoidlike innovaatorite näitajad jäävad EL 27 tasemest rohkem kui 50% allapoole.

Taustteave:

ELi liikmesriikide innovatsioonitaseme hindamise väljakujunenud ja tunnustatud vahendit ─ Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelit (EIS) ─ muudeti pärast seda, kui 2010. aasta oktoobris võeti vastu innovatiivset liitu käsitlev teatis, ning see nimetati ümber innovatiivse liidu tulemustabeliks (IUS). Maastrichti innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonna majandus- ja sotsiaaluuringute ning koolituskeskus (UNU‑MERIT) koostab koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC) innovatiivse liidu tulemustabeli Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi volitusel.

Täielik aruanne on esitatud aadressil

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/facts-figures-analysis/index_en.htm

ning

http://www.proinno-europe.eu/metrics

Lisateabe saamiseks vt MEMO/11/56.

Innovatiivne liit

Euroopa 2020. aasta strateegia


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website