Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/109

Brüssel, 31. jaanuar 2011

Komisjon käivitab tegevuskava koolist väljalangevuse vähendamiseks

Üle kuue miljoni noore lahkub ELis haridus- ja koolitussüsteemist parimal juhul põhiharidusega. Neil on suuri raskusi töö leidmisel, nad jäävad sagedamini töötuks ja sõltuvad sotsiaaltoetustest. Koolist väljalangemine pidurdab majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning on tõsiseks takistuseks Euroopa Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide täitmisel. Täna kiitis komisjon heaks tegevuskava, mis aitab liikmesriikidel saavutada Euroopa 2020. aasta peaeesmärk: vähendada ELi keskmist koolist väljalangevuse määra, mis praegu on 14,4%, et see kümnendi lõpus oleks alla 10%.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kinnitas: „Euroopa ei saa endale lubada, et paljud noored, kes võiksid meie ühiskonda ja majandusse oma panuse anda, jäävad kõrvale. Et kriisist toibuda, on meil vaja ära kasutada kõikide Euroopa noorte võimed.”

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou lisas: „Koolist väljalangejate osakaalu vähendamine kogu Euroopas ainuüksi ühe protsendi võrra annaks meile igal aastal peaaegu pool miljonit täiendavat haritud noort. Kooli madala haridustasemega pooleli jätvate noorte arvu vähendamisel on enamik ELi liikmesriike teinud edusamme, aga vaja on teha rohkem.”

Komisjoni uues algatuses on antud ülevaade koolist väljalangevuse olukorrast Euroopa kõigis osades, selle peamistest põhjustest, ohtudest, mida see põhjustab tulevasele majanduse ja ühiskonna arengule, ning tehtud ettepanekuid, kuidas probleemi tulemuslikumalt lahendada.

Dokumendile lisatud nõukogu soovituse ettepanek sisaldab juhiseid, mis aitavad liikmesriikidel töötada välja tervikliku ja tõenditel põhineva poliitika koolist väljalangevuse vastu võitlemiseks.

Olukord Euroopa eri osades

Praegune ELi keskmine koolist väljalangevuse määr 14,4% peidab endas tegelikult suuri erinevusi riikide vahel:

  • seitse liikmesriiki on juba täitnud 10% normtaseme: Austria, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik.

  • Kolmes liikmesriigis on see määr üle 30%: Maltal, Portugalis ja Hispaanias.

  • Peaaegu kõik liikmesriigid on 2000. aastast saadik vähendanud oma koolist väljalangevuse määra.

  • Mõnes riigis, kus see määr on kõrge, on ka vähenemine olnud märkimisväärne: Rumeenias, Maltal, Itaalias, Küprosel ja Portugalis.

  • Suuri edusamme on teinud ka riigid, kus koolist väljalangevus oli juba kümnendi alguses madal, näiteks Leedu, Luksemburg, Madalmaad ja Poola.

Kuigi liikmesriikidel leidub ühiseid jooni, on igas liikmesriigis ka erinev olukord küsimustes, millist ühiskonnagruppi koolist väljalangevus enim mõjutab, milline on kõrgeim haridustase, mille nad saavutavad, ja milline on nende tööhõiveseisund (täpsemalt vt MEMO/11/52).

Mida teha koolist väljalangemise suhtes

Koolist väljalangemine on keerukas probleem ja hariduspoliitika üksi ei saa seda lahendada. Tõhusad strateegiad koolist väljalangevuse vähendamiseks peavad ulatuma haridus-, noorsoo- ja sotsiaalpoliitikasse. Strateegiad tuleb kohandada vastavaks kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele oludele. Strateegiad peaksid hõlmama ennetus-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid.

  • Koolist väljalangevuse ennetamine peab algama nii varakult kui võimalik, lapsi tuleb õpingutes toetada ja tuleb ära hoida tingimused, mis võivad ärgitada last kooli pooleli jätma, näiteks kui laps jäetakse klassikursust kordama või mõnda muud keelt emakeelena kõnelevad lapsed jäetakse vajaliku abita.

  • Sekkumismeetmetega tuleb kiiresti ja tõhusalt vastu astuda probleemidele, kui need ilmnema hakkavad, näiteks popitegemine või halvad õppetulemused.

  • Kompensatsioonimeetmed peavad andma õppimiseks „teise võimaluse”, sh pakkuma koolis järeleaitamistunde ja andma noortele võimaluse kooli või kutseõppesse tagasi tulla.

Probleemi võivad aidata lahendada parem koostöö ELi riikide vahel, hea tava vahetamine ja ELi rahaliste vahendite sihipärasem kasutamine.

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekuid arutatakse haridusministrite nõukogu nõupidamisel 2.–4. mail Brüsselis. Liikmesriike kutsutakse üles võtma 2012. aasta lõpuks vastu sellel raamistikul põhinevad tervikstrateegiad ja rakendama need oma riiklike reformikavade kaudu.

Komisjon omalt poolt suunab rahalisi vahendeid elukestva õppe programmi ja teaduse raamprogrammi kaudu, et luua probleemi lahendamiseks uuenduslikke võimalusi, ning Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, et rahastada riiklikke ja piirkondlikke meetmeid koolist väljalangevuse vähendamiseks.

Lisateave:

MEMO/11/52, sh statistilised andmed riikide kaupa

Euroopa Komisjon: teatis [KOM(2011)18] „Kooli poolelijätmise vähendamine: oluline panus Euroopa 2020. aasta tegevuskavasse”, 31. jaanuar 2011

http://ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlycom_en.pdf

Ettepanek nõukogu soovituse kohta kooli poolelijätmise vähendamiseks [KOM(2011)19], 31. jaanuar 2011

http://ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlyrec_en.pdf

Komisjoni talituste töödokument „Koolist väljalangevuse vähendamine” [SEK(2011)96], 31. jaanuar 2011

http://ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlywp_en.pdf

Euroopa Komisjon: Koolist väljalangemine (inglise keeles)

Diagramm 1: Vaid põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate 18–24-aastaste protsent elanikkonnast (2009) ning olukorra muutus ajavahemikus 2000–2009 (suhtelise muutuse %)1

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

1 :

Eurostat, tööjõu-uuring. MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

ELi tööjõu-uuring ei hõlma õpilasi või üliõpilasi, kes elavad välismaal kauem kui ühe aasta, ega kohustuslikus sõjaväeteenistuses olevaid ajateenijaid, mistõttu näitajad võivad olla kõrgemad, kui riigi tasandil saadavatest andmetest nähtub. See käib eriti Küprose kohta.

Sloveenia ja Horvaatia andmed ei ole valimi väiksuse tõttu usaldusväärsed;

Bulgaaria, Poola ja Sloveenia olukorra muutuse andmed käivad aastate 2001–2009 kohta;

Iirimaa, Läti, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi ja Horvaatia olukorra muutuse andmed käivad aastate 2002–2009 kohta.

Soomes mõõdetakse saavutatud haridustaset aasta alguses (registriandmed). See tähendab, et näitaja on riigi puhul hinnatud kõrgemaks.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website