Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Kriminaalõiguse mõistlik kasutamine, et tagada ELi eeskirjade parem täitmine ja aidata kaitsta maksumaksjate raha

Commission Européenne - IP/11/1049   20/09/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Kriminaalõiguse mõistlik kasutamine, et tagada ELi eeskirjade parem täitmine ja aidata kaitsta maksumaksjate raha

Brüssel, 20. september 2011 – Võitlus kuritegevuse vastu on Euroopa üks prioriteetidest (vt lisa). Kodanikud eeldavad, et kurjategijad ei pääse piiri taha peitu ja neil ei lasta ära kasutada riikide õigussüsteemide erinevusi. Samal ajal on kriminaalõigus ELi tasandil veel suhteliselt uus valdkond.

On oluline kujundada Euroopa selge kriminaalpoliitika, mis võimaldab liidul kindlaks määrata, kas, millal ja kuidas kasutada oma poliitika paremaks rakendamiseks kriminaalõigust. Lissaboni leping pakub nüüd raamistikku, mis selle võimalikuks teeb, sest see lubab ELil kasutada kriminaalõigust ELi poliitika elluviimise ja eeskirjade täitmise tagamiseks.

Kriminaalkaristused ei ole parim jõustamisvahend kõigi poliitikavaldkondade puhul. Ometi võib kriminaalkaristuste kohaldamine muuta Euroopa eeskirjad mõnes valdkonnas tõhusamaks, alates finantsturu manipulatsioonide ärahoidmisest kuni Euroopa maksumaksjate raha kaitsmiseni pettuste eest. Kriminaalkaristuste kasutamine peaks piirduma eriti raskete rikkumistega ning sellele peaks eelnema põhjendatud ja põhjalik analüüs.

Täna avaldatud poliitilises teatises „ELi kriminaalpoliitika väljatöötamine” sätestas Euroopa Komisjon esmakordselt strateegia ja põhimõtted, mida ta kavatseb kohaldada, kasutades ELi kriminaalõigust Euroopa poliitika paremaks rakendamiseks ja kodanike õiguste kaitsmiseks.

„Eurooplased ootavad ELilt abi võitluses kuritegevusega. Me peame selle väljakutse vastu võtma, austades samal ajal riikide parlamentide määravat rolli kriminaalõiguse rakendamisel,” ütles ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Lissaboni leping annab meile vahendid kriminaalõiguse probleemi tasakaalukaks lahendamiseks kooskõlas põhiõiguste – vabaduse ja turvalisusega. Uus alusleping seab ka selged piirid ja kehtestab kontrollid: mitte midagi ei saa otsustada ilma Euroopa Parlamendi täieliku demokraatliku kontrolli ja ilma järelevalveta, mida teostavad liikmesriikide parlamendid, kellel on otsustamisprotsessis oluline hääleõigus.”

Kuritegevus läheb ELi ühiskonnale maksma hinnanguliselt 233 miljardit eurot aastas. Selgesti määratletud ELi kriminaalpoliitika aitab tagada ELi-üleste eeskirjade täitmist, eelkõige vältida finantsturgude manipuleerimist, sealhulgas insider-tehinguid, ja hoida maksumaksjate raha ELi eelarve vastu suunatud pettuste eest või kaitsta keskkonda.

Tänases poliitilises teatises sätestatakse tingimused, mille raames liit ja liikmesriigid saavad teha koostööd ühtse ja järjekindla ELi kriminaalpoliitika kujundamisel.

Olulised suunavad kriteeriumid on järgmised:

  • Kriminaalõigus peab alati jääma viimaseks abinõuks.

  • Kriminaalkaristusi määratakse eriti raskete rikkumiste eest.

  • Kriminaalõiguslike meetmete kohaldamisel järgitakse põhiõigusi: uus õigusakt nõuab põhiõiguste ranget järgimist nii, nagu see on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

  • Kõigi otsustega selle kohta, millist kriminaalõiguslikku meedet või karistust määrata, peab kaasnema selge faktiline tõendusmaterjal ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt ELi tasandil võetavad kriminaalõiguslikud meetmed erinevad riiklikust kriminaalõigusest ühe olulise aspekti poolest: nendega ei saa määrata üksikisikutele otseseid kohustusi. ELi kriminaalõigusega võib määrata karistusi üksikisikutele alles siis, kui liikmesriikide parlamendid on selle riiklikusse õigusse üle võtnud. See on põhjus, miks Euroopa Komisjon peab liikmesriikide parlamentide osalemist kriminaalõiguse kujundamise kõigis etappides nii oluliseks.

Taust

EL on võtnud juba üle kümne aasta kriminaalõiguse valdkonnas meetmeid eesmärgiga võidelda paremini kuritegevuse vastu, mis on muutunud üha rahvusvahelisemaks ja arenenumaks/keerukamaks?. Kuid varasemad õigusaktid on olnud välja töötatud ilma ühtse poliitilise aluseta ja neid ei ole alati täiel määral rakendatud. 2010. aasta märtsis väljendas ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding vajadust kriminaalpoliitikat käsitleva tasakaalustatud ja ühtse lähenemisviisi järele ning teatas oma kavatsusest võtta meetmed selles valdkonnas (SPEECH/10/89). Tänase teatisega „ELi kriminaalpoliitika väljatöötamine” täidab komisjon oma lubaduse ning pöörab tähelepanu õigusala töötajate ja õigusteadlaste üleskutsetele luua ühtsem lähenemisviis kriminaalõigusele ELi tasandil, nagu seda väljendasid 2009. aasta ELi kriminaalpoliitika manifesti koostajad.

Asepresident Viviane Reding esitas teatise kolleegiumile koos asepresidendi Siim Kallase ning volinike Janez Potočniku, Olli Rehni, Michel Barnieri ja Algirdas Šemetaga.

2005. aastal määras Euroopa Liidu Kohus oma murrangulises otsuses, et Euroopa Parlament ja nõukogu on pädevad võtma vastu otsuseid kriminaalkaristuste kohta, kui see on oluline ELi õiguse rakendamise hõlbustamiseks (vt IP/05/1136). Lissaboni leping (eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 83 ja 325) võimaldab ELil võtta teatavatel tingimustel vastu kriminaalõiguse miinimumeeskirju kriminaalkuritegude ja karistuste määratlemiseks, kui ELi eeskirju ei rakendata tõhusalt.

Lissaboni lepinguga muudeti ka ELi kriminaalõiguse meetmete õigusraamistikku: ühtki kriminaalõiguse meedet ei saa kehtestada ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta, ja Euroopa Liidu Kohtul on nüüd täielik õiguslik kontroll. Uus alusleping muudab ka liikmesriikide parlamentide rolli oluliselt tähtsamaks, andes neile õiguse väljendada oma seisukohti õigusaktide eelnõude kohta ning valvata subsidiaarsuspõhimõtte täitmise järele. Nõukogu võib ettepaneku vastu võtta, kui liikmesriikide kvalifitseeritud enamik seda toetab. Valdkonnad, milles on tuvastatud vajadus ELi kriminaalõiguse järele, on näiteks finantsturgude toimimise kaitse, euro kaitsmine võltsimise eest või võitlus ELi eelarve vastu suunatud pettustega, milleks komisjon esitas juba mais konkreetsed kavad (IP/11/644).

ELi kriminaalõiguse meetmete abil saab määratleda, milliseid eeskirjade rikkumisi tuleb lugeda kriminaalkuritegudeks kogu Euroopa Liidus. Nendega saab ette näha ka tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi, näiteks nõuda rikkumise eest teatava taseme rahatrahvide või vanglakaristuse määramist. Need võivad olla ka oluline vahend rikkujate heidutamiseks ja kuritegude ärahoidmiseks tulevikus.

Komisjon soovib enne seadusandlike ettepanekute tegemist selles valdkonnas hinnata, kas kriminaalõigus on üldse nõutav, ja vajaduse korral, millised meetmed on sobivaimad konkreetse valdkonna poliitikapõhimõtete rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks. Komisjon esitab koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga tulevaste kriminaalõigusaktide ühise keelemudeli, et tagada järjepidevus ja ühtsus. Samuti moodustab komisjon eksperdirühma, et aidata koguda faktilisi tõendeid teatavate kuriteoliikide piiriülese olemuse või mõju kohta.

Täiendav teave:

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

ELi kriminaalpoliitika:

http://ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-law-policy/index_en.htm

Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

ANNEX

Source: Eurobarometer 75, Spring 2011

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site