Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Kõrgharidusreformi käsitlevas uues strateegias pööratakse erilist tähelepanu ajaga kaasas käimisele ja tööalasele konkurentsivõimele

Brüssel, 20. september 2011 – Tööhõive ja majanduskasvu strateegia osana esitas Euroopa Komisjon täna reformikava, mille eesmärk on suurendada koolilõpetajate arvu, parandada õpetamise kvaliteeti ja kasutada maksimaalselt ära hariduse võimalusi ELi majanduse kriisijärgsel tugevdamisel. Strateegias on välja toodud prioriteetsed valdkonnad, kus ELi riikidel tuleb vaeva näha ühiste hariduseesmärkide saavutamisel, samuti on esitatud tegutsemisviisid, mille kaudu Euroopa Liit saab toetada riikide ajakohastamispoliitikat. ELi tasandi algatuste hulka kuulub ülikoolide pingeritta seadmine eri kriteeriumide alusel, tänu millele saavad üliõpilased parema ettekujutuse endi jaoks sobivaimatest õppekursustest, ning laenutagamiskava Erasmus for Masters, tänu millele on üliõpilastel võimalik läbida kogu kraadiõpe välismaal.

Euroopa Liidus on ligikaudu 4000 ülikooli ja muud kõrgharidusasutust ning enam kui 19 miljonit üliõpilast. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud eri tüüpi kõrgemate õppeasutuste ja üliõpilaste arv. Samal ajal ei ole rahastamine, juhtimisstruktuurid ja õppekavad alati suutnud selle arengutendentsiga sammu pidada. Kõrgharidussüsteem ei ole piisavalt edukas, et tagada Euroopale nõutav hulk inimesi, kellel on töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks vajalikud oskused, ning maailma mastaabis investeerivad Euroopa konkurendid, eelkõige kiirelt areneva majandusega riigid, üha enam kõrgharidusse.

Strateegia väljakuulutamisel lausus Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou järgmist: „Kõrgharidus on võimas majanduskasvu soodustav tegur, mis tagab inimestele parema elujärje ja suuremad võimalused. Samuti on see parim töötuskindlustus. Sellest hoolimata näeb liiga palju kõrgkoolilõpetajaid vaeva kas üldse töö või kvalifikatsioonile vastava töökoha leidmisel. Meil on vaja reformida kõrg- ja ka kutseharidussüsteem, et suudaksime varustada oma noored oskustega, mida nad vajavad kõigi oma arengu- ja tööalaste konkurentsivõimaluste ärakasutamiseks.”

Taust

Reformi peamised eesmärgid on järgmised:

  • koolilõpetajate arvu suurendamine, suurema hulga eri ühiskonnarühmade kaasamine kõrgharidusse ning stuudiumi lõpetamata jätjate arvu vähendamine;

  • kõrghariduse kvaliteedi tõstmine ja hariduse asjakohasemaks muutmine, et õppekavad vastaksid inimeste, tööturu ja tulevase karjääri vajadustele, ning õpetamis- ja teadustööalase pädevuse stimuleerimine ja tunnustamine;

  • üliõpilastele paremate välismaiste täiendõppe- või koolitusvõimaluste loomine ning kõrghariduse tulemuslikkuse suurendamiseks vajaliku riikidevahelise koostöö soodustamine;

  • suurema hulga teadurite koolitamine, et valmistada ette pinda tulevaste tööstusharude jaoks;

  • hariduse, teadusuuringute ja ettevõtluse vaheliste sidemete tugevdamine eesmärgiga suurendada pädevust ja edendada innovatsiooni;

  • piisavate rahastamisvahendite tagamine – kõrghariduse juhtimise autonoomia suurendamine ja investeerimine tööturu vajadustele vastava kvaliteediga haridusse.

Nii mõnigi ELi riik seab praegu esikohale kõrgharidussüsteemi ajakohastamise, ent samas kasutatakse endiselt liiga vähe ära kõrgharidusasutuste potentsiaali Euroopa heaolu tagamisel ja laialdasema ühiskondliku rolli täitmisel. Seepärast ongi haridusküsimused keskseks teemaks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles on seatud eesmärk, et selle kümnendi lõpuks on Euroopas 40% noortel kõrgharidus (2010. aastal oli see näitaja 33,6%).

Juulis pani komisjon ette ELi järgmise mitmeaastase eelarvekava (aastateks 2014–2020), mis hõlmab oluliselt suuremaid summasid haridusele, koolitusele ja noortele (+73%) ning teadusuuringutele (+46%), tunnustades sellega nende valdkondade keskset rolli majanduskasvu toetamisel. Kõrghariduse ajakohastamise reformi kava alusel määratakse kindlaks reforme toetavate ELi programmide kuluprioriteedid.

Komisjoni reformistrateegia väljatöötamisel on lähtutud analüüsidest ja uuringutest ning nõu on peetud kõrgharidusasutuste, õpetajate, teadurite, üliõpilaste, ettevõtjate, ametiühingute, valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellele lisaks on komisjoni talitused koostanud töödokumendi, milles uuritakse Euroopa kõrgharidussüsteemide viimaseid arengutendentse, samuti kaasneb strateegiaga uurimus „Euroopa kõrghariduse ajakohastamine: rahastamine ja ühiskondlik mõõde”, milles käsitletakse kõrghariduse rahastamise suundumusi ning kõrghariduse kättesaadavamaks tegemise viise (IP/11/1037).

Täiendav teave:

MEMO/11/613 – Kõrghariduse ajakohastamine – Faktid ja arvud

MEMO/11/615 – Kõrghariduse ajakohastamist käsitlev ELi strateegia – Küsimused ja vastused

Teatis: kõrghariduse ajakohastamist käsitlev ELi strateegia:

http://ec.europa.eu/education/higher-education/doc/com0911_en.pdf

Statistika – Komisjoni talituste töödokument Euroopa kõrgharidussüsteemide viimaste arengutendentside kohta:

http://ec.europa.eu/education/higher-education/doc/wp0911_en.pdf

Eurydice uuring „Euroopa kõrghariduse ajakohastamine: rahastamine ja ühiskondlik mõõde”:

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_studies_en.php

Euroopa Komisjon: kõrgharidus:

http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc62_en.htm

Komisjoni ettepanekud hariduse, koolituse ja noorte osa kohta järgmises ELi eelarves: IP/11/857

Kontaktisikud :

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58)

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website