Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/97

Brüssel, 2 8. jaanuar 2010

Kliimamuutus: Euroopa Liit teatab Kopenhaageni leppest lähtudes ELi heite vähendamise eesmärgid

Euroopa Liit teatas täna ametlikult oma toetusest Kopenhaageni kliimaleppele, võttes kohustuse vähendada heidet eesmärgiks seatud määral. Euroopa Komisjon teatas ühises kirjas nõukogu eesistujariigi Hispaaniaga ELi valmidusest siduda end leppega ning esitas ELis 2020. aastaks kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid. Need hõlmavad ühepoolset kohustust vähendada ELi koguheidet 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tingimuslikku pakkumist suurendada seda näitajat 30 %-ni, kui teised suuremad kasvuhoonegaaside tekitajad nõustuvad andma oma panust sellesse ülemaailmsesse jõupingutusse. Kopenhaageni leppe kohaselt tuleb heit e vähendamise eesmärkidest teatada 31. jaanuariks.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „ELi kindel otsus on asuda Kopenhaageni lepet kiiremas korras täitma, et jõuda kokkuleppeni, mis aitaks vältida globaalset soojenemist üle 2°C. Leppega on loodud alus tulevase kliimakokkuleppe jaoks ning seepärast soovitan ma tungivalt kõigil riikidel end meie kombel leppega siduda ja teatada heite vähendamisega seotud sihiteadlikud eesmärgid või võetavad meetmed.”

Euroopa keskkonnavolinik Stavros Dimas tõdes: „Leppe selliste põhipunktide, nagu rahastamisvahendite kiire leidmine arengumaadele, võitlus metsade hävimisega ning vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia areng ja siire, toimima hakkamiseks tuleb tegutseda ja kohe.

Kopenhaageni lepe

Kopenhaageni lepe oli 7.–19. detsembril 2009 Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimakonverentsi peamine tulemus. 2,5-leheküljelise leppe kiitsid konverentsi viimasel päeval heaks 28 arenenud riigi ja arengumaa riigijuhti ning Euroopa Komisjon. Nende riikide arvele langeb üle 80 % maailma kasvuhoonegaaside heitest. Konverentsil võeti Kopenhaageni lepe teadmiseks. ÜRO kliimamuutuste konventsiooni sekretariaat palus osalistel teatada 31. jaanuariks, kas nad soovivad end siduda Kopenhaageni leppega. Leppe kohaselt tuleb arenenud riikidel teatada samaks kuupäevaks oma heite vähendamise eesmärgid ning arenguriikidel heitkogustega seotud leevendusmeetmed.

ELi teade

Eesistujariigi ja komisjoni ühises kirjas kinnitavad EL ja 27 liikmesriiki taas, et on võtnud kohustuse pidada läbirääkimisi oma strateegilise eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt globaalse temperatuuri keskmine tõus ei tohiks tööstusajastu eelse ajajärguga võrreldes ületada 2ºC. Kopenhaageni leppes tunnustatakse teaduslikku seisukohta, et ohtlike kliimamuutuste vältimiseks ei tohiks globaalne soojenemine ületada 2°C, kuid selles ei ole esitatud ühtki sellest piirmäärast kinni pidamiseks vajalikku heite vähendamise sihtkogust.

Kirjas rõhutatakse veel kord ELi seisukohta, et piirmäärast 2°C kinnipidamine eeldab ülemaailmsete heitkoguste maksimumi jõudmist hiljemalt 2020. aastaks, nende vähendamist aastaks 2050 vähemalt 50 % võrreldes 1990. aastaga ning jätkuvalt ka edaspidi. Samuti öeldakse kirjas, et vastavalt ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma järeldustele peaksid arenenud riigid ühiselt vähendama 2020. aastaks heidet 25–40 % 1990. aasta tasemega võrreldes ning arengumaadel tuleks praegu prognoositavat heitkoguste kasvu jõuliselt ohjeldada, suurusjärgus 15–30 % aastaks 2020.

Ühtlasi tuuakse esile ELi ja liikmesriikide kindel kavatsus jätkata läbirääkimisi, et võimalikult kiiresti jõuda ÜRO raames kokkuleppele õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu osas, mida kohaldataks alates 1. jaanuarist 2013 pärast Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi lõppemist.

Heite vähendamise sihtkogused ELis

Kirjas kinnitatakse, et EL on võtnud kohustuse vähendada aastaks 2020 oma kõigis majandussektorites heitkoguseid 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega, ning seda näitajat võidakse suurendada 30 %-ni Euroopa Ülemkogu tingimustel. Nende tingimuste kohaselt tuleb ajavahemikuks pärast 2012. aastat sõlmitava ülemaailmse ja kõikehõlmava lepingu raames teistel arenenud riikidel võtta kohustus vähendada heidet võrreldavates kogustes ning arengumaadel anda oma osa vastavalt nende kohustustele ja suutlikkusele.

Järgmised sammud

Riigipead ja valitsusjuhid annavad Kopenhaageni konverentsi järgsele olukorrale hinnangu Euroopa Ülemkogu mitteametlikul istungil 11. veebruaril .

Järgmine ÜRO läbirääkimiste voor toimub kahe nädala jooksul mais-juunis.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website