Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

IP/10/918

Brüssel, 12. juuli 2010

Komisjon esitab ettepanekute paketi, et toetada tarbijakaitset ja usaldusväärsust finantsteenustes

Osana oma töös ohutuma ja kindlama rahandussüsteemi loomisel tegi Euroopa Komisjon täna ettepaneku muuta olemasolevaid Euroopa eeskirju, et veelgi tõhustada pangakontode omanike ja väikeinvestorite kaitset. Lisaks sellele käivitas komisjon avaliku arutelu, kuidas tõhustada kindlustuspoliiside omanike kaitset. Arutlusele pandi ka võimalus luua kindlustuse tagamise skeemid kõikides liikmesriikides. Täna vastuvõetud meetmetest on kasu pangakontode omanikel, kes panga maksujõuetuks muutumise puhul saaksid oma raha kiiremini tagasi (seitsme päeva jooksul), suureneks kindlustuskaitse (kuni 100 000 euroni) ning nende kaitse viisi ja kestust käsitlev teave jõuaks paremini kohale. Seoses investeerimisteenuseid kasutavate investoritega teeb komisjon ettepaneku, et kui investeerimisfirma jääb pettuse, haldusliku väärtalituse või töötajate vigade tõttu hätta investori kapitalimahutuste tagastamisega, toimuks tagasimaksmine kiiremini ning tagasimakse summat suurendataks 20 000 eurolt 50 000 euroni. Investorid saavad ka paremat teavet tagatissüsteemi kohaldamise alguse kohta ning tõhusamat kaitset petturliku seadusevastase omastamise eest sel juhul, kui nende kapitalimahutusi haldab kolmas osapool – nagu see oli hiljutise Madoffi afääri puhul. Kõnealune ettepanek, mis vastab täielikult G20 rühma kohastele ELi kohustustele, on nüüd kaalutlemiseks edastatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier sõnas: „Tänase ettepanekute paketi vastuvõtmine tähistab komisjoni uut püüdlust muuta Euroopa finantssüsteem läbipaistvaks ja vastutusrikkaks, et paremini vältida ja ohjata tulevasi kriise. Euroopa tarbijad väärivad paremat. Sõltumata oma asukohast Euroopas vajavad tarbijad oma säästude, investeeringute või kindlustuspoliiside edasikindlustust. Pöördun nüüd Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole, et nad kõige selle realiseerimiseks teeksid tänase paketi heakskiitmisel kiireid edusamme.”

Teie hoiuste kaitse

Hiljutine finantskriis näitas veelkord ilmekalt pankade haavatavust n-ö pankade vahetamise ohu puhul – st kui pangakonto omanikud näevad oma sääste ohus olevat ning püüavad kõik üheaegselt raha kontolt välja võtta. Alates 1994. aastast on direktiiviga (94/19/EÜ) tagatud, et kõikides liikmesriikides on pangakonto omanikel olemas hoiuste tagamise süsteem. Panga sulgemise korral tuleb pangakonto omanikele riiklike hoiuste tagamise skeemidest raha tagasi maksta teatava kindlustuskaitse tasemeni.

Finantskriisi alguses 2008. aastal tehti mõned kiired muudatused, et suurendada kindlustuskaitse taset 100 000 euroni (kaks etappi) ning loobuda kaaskindlustuse võimalusest (st et pangakonto omanikele ei maksta täies ulatuses raha tagasi, vaid nende kanda jääb teatav protsendimäär oma kaotatud summast isegi siis, kui kaotatud summa oleks väiksem kui kindlustuskaitse määr). Olemasolevates skeemides avastati ka muid puudusi. Komisjon teeb nüüd ettepaneku kõnealuse 1994. aasta direktiivi täielikuks muutmiseks, et tagada finantskriisis saadud õppetunnist vajalike järelduste tegemine.

Ettepaneku põhielemendid on järgmised:

  • Tõhusam kindlustuskaitse: kindlustuskaitse taseme suurendamine 100 000 euroni on nüüd kinnitatud. See tähendab, et 95% kõigist pangakonto omanikest ELis saavad panga pankrotistumise korral kõik oma säästud tagasi. Kindluskaitsega on nüüd hõlmatud väikesed, keskmised ja suured ettevõtted ning omavääringud. Hõlmamata jäetakse finants- ja riigiasutuste hoiused, struktureeritud investeerimistooted ja võlasertifikaadid.

  • Kiiremad väljamaksed: pangakonto omanikele tehakse tagasimaksed seitsme päeva jooksul. Sellest saab kõige tõhusam parandus, kuna praegu peavad kontoomanikud ootama nädalate või isegi kuude kaupa enne, kui oma raha tagasi saavad. Sellise lühiajalise väljamakse hõlbustamiseks peavad järelevalveasutused aegsasti teavitama hoiuste tagamise skeemide haldureid pangas tekkinud probleemidest. Pangad peavad oma registrites täpsustama, kas hoiused on kaitstud või mitte.

  • Vähem bürokraatiat: kui Te elate näiteks Portugalis ja teie konto on pankrotistuvas pangas, mille peakontor asub Rootsis, siis Portugali hoiuste tagastamise skeemist makstakse Teile tagasi kohaliku skeemi haldurite omal algatusel ning vastav skeemi haldav asutus on Teie kontaktpunkt. Seejärel hüvitatakse Rootsi skeemist raha Portugali skeemile. Praeguses olukorras saab sellest väga oluline parandus, kuna kogu kirjavahetus toimub selle riigi skeemi kaudu, kus asub peakontor. Uus suhtumine tähendab vähem bürokraatiat ja kiiremaid väljamakseid.

  • Parem teave: kindlustuskaitsest ja nende skeemi toimimisest teavitatakse pangakonto omanikke paremini arusaadava uue standardvormi ja nende pangakonto väljavõtete abil.

  • Pikaajaline ja vastutusrikas finantseerimine: on väljendatud muret, et olemasolevad hoiuste tagamise skeemid ei ole hästi rahastatud. Tänaste ettepanekutega tagatakse, et kõnealused skeemid on nüüd neljaetapilist lähenemisviisi kasutades kindlamini rahastatud. Esiteks tagab usaldusväärne eelrahastamine kindla reservi. Teiseks võib seda vajaduse korral täiendada järelpanustega. Kolmandaks – kui neist etappidest ei piisa, võivad skeemid laenata teistelt skeemidelt („vastastikune laenamine”). Neljandaks – viimane abinõu on muu rahastamiskorra kehtestamisega ettenägematute kulude reservi moodustamine. Nii nagu see on ka praegu, hoolitsevad pangad kõnealusesse reservi panustamise eest. Panused arvutatakse siiski õiglaselt, kuna neid korrigeeritakse üksikutest pankadest tulenevate ohtude suhtes.

Eurooplastel ei saa olema mitte üksnes parem hoiuste kaitse, vaid nad saavad ka valida parima hoiutoote mis tahes ELi riigis, tundmata muret kaitse erinevuste pärast. Pangad võidavad ettepanekust samuti, kuna nad saavad pakkuda kogu ELis konkurentsivõimelisi tooteid ilma kõnealustest erinevustest tulenevate võimalike raskusteta. Lisaks sellele saavad maksumaksjad kasu skeemide paremast rahastamisest – riigi sekkumine on hoopis vähem tõenäoline.

Enamik parandusi võiks jõustuda juba 2012. ja 2013. aastaks ning neid kohaldataks kõikide ELi liikmesriike, aga ka Norra, Islandi ja Liechtensteini suhtes siis, kui need inkorporeeritakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse.

Vt ka MEMO/10/318

Teie investeeringute kaitse

Alates 1997. aastast on investeeringute tagamise skeemi direktiiviga (97/9/EÜ) kaitstud Euroopas investeerimisteenuseid kasutavaid investoreid, võimaldades hüvitamist juhtudel, kui investeerimisfirma ei ole võimeline investorile kuuluvaid kapitalimahutusi tagastama. Seda võivad põhjustada pettuse- või hooletusjuhtumid ettevõttes aga ka ettevõtte süsteemide vead või probleemid. Kõnealune kaitse ei ole kaitse investeerimisohtude kui selliste eest. Praegu on ELi 27 liikmesriigis olemas 39 investeeringute tagamise skeemi.

Viimastel aastatel on komisjoni laekunud arvukalt kaebusi seoses direktiivi kohaldamisega mõnes liikmesriigis. Kõnealused kaebused on andnud põhjust muretsemiseks, et kas skeemidel ehk napib rahalisi vahendeid, et nõutud summasid välja maksta või on kõnealuste nõuete kohane väljamaksmine seotud pikaleveninud viivitustega.

Tänase ettepanekuga tahetakse tagada investorite kaitset käsitlevate eeskirjade tõhustamine, kaitstud finantsvahendite liigiga seotud võrdsed võimalused ning investoritele hüvitamise kindlustamiseks asjakohane rahastamine ja vajalik kord.

Ettepaneku põhielemendid on järgnevad:

  • Tõhusam kindlustuskaitse: praegu on investoritele miinimumhüvitise suurus 20 000 eurot. Komisjoni ettepaneku kohaselt suurendatakse hüvitise suurust 50 000 euroni investori kohta.

  • Kiiremad väljamaksed: Praegu kehtivate õigusaktide kohaselt võib investoritele mis tahes hüvitamine mõnikord mitu aastat aega võtta. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb seda muuta nii, et edaspidi saaksid investorid hüvitise hiljemalt üheksa kuud pärast investeerimisfirma maksujõuetuks kuulutamist. Selline ajaline raamistik on siiski vajalik, et võimaldada pädevatel asutustel juhtumit uurida ning üksikinvestori positsioone määratleda.

  • Tõhustatud teave: Investorid peavad saama selgemat ja põhjalikumat teavet selle kohta, mil määral on nende kapitalimahutused rahaliselt kaetud. Näiteks: investeerimisrisk – aktsiaturu langusest tingitud investeeringu kaotamine või emitendi pankrott – ei ole rahaliselt kaetav kõnealuse direktiivi kohaselt.

  • Pikaajaline ja vastutusrikas finantseerimine: Alates 1997. aastast on liikmesriikides ette tulnud mitmeid juhtumeid, mille puhul on skeemid olnud ebapiisavalt rahastatud selleks, et kaotatud kapitalimahutused investoritele hüvitada. Komisjoni ettepaneku kohaselt kehtestatakse minimaalne sihtrahastamise määr, mida on vaja täielikult eelrahastada. Viimase abinõuna võivad skeemid vajaduse korral laenata piiratud summa teistelt skeemidelt ja rahastamiskordadelt („vastastikune laenamine”). Investeerimisfirmad hoolitsevad hüvitustesse panustamise eest.

  • Ulatuslikum kaitse: Praegu ei ole investorid vajalikul määral kaitstud, kui investeerimisfirma kasutab kliendi kapitalimahutuste haldurina kolmandat osapoolt, kes ei täida oma kohustusi, jättes investeeritud kapitalimahutused tagastamata. Samamoodi võivad investeerimisfondi osakuomanikud kahju kannatada, kui hoiustatud summa hoidja või fondi allhaldur muutub maksujõuetuks. 2008. aasta Madoffi investeerimispettuse juhtum on selline hiljutine näide. Komisjon teeb nüüd ettepaneku ka sellised juhtumid rahaliselt katta.

Enamik parandusi võiks jõustuda juba 2012. aastaks ning neid kohaldataks kõikide ELi liikmesriikide, aga ka Norra, Islandi ja Liechtensteini suhtes siis, kui need

inkorporeeritakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse.

Vt ka MEMO/10/319

Kindlustuspoliiside omanike tõhustatud kaitse

Kindlustuse tagamise skeemidega (IGS) tagatakse viimase abinõuna tarbijatele kaitse sel juhul, kui kindlustajad ei ole võimelised oma lepingulisi kohustusi täitma, pakkudes kaitset selle eest, et kindlustusfirma tegevuse lõpetamise tõttu jäävad nõuded täitmata.

IGS saab pakkuda kaitset, makstes tarbijatele hüvitist või kindlustades nende kindlustuslepingu jätkumise, nt hõlbustades poliiside ülekandmist maksuvõimelisele kindlustajale või tagamisskeemile endale. Erinevalt pangandus- ja väärtpaberivaldkonnast puuduvad praegu kindlustussektoris Euroopa õigusaktid, milles käsitletakse kindlustuse tagamise skeeme. Praegu kasutavad 12 liikmesriiki ühte või enamat IGS-i, millega rahaliselt kaetakse elu- ja/või kahjukindlustuspoliisid. Kõnealused skeemid varieeruvad üksnes kaitse ja tingimustele vastavuse poolest, aga ka selle poolest, kuidas näiteks sekkuda või mis moel neid rahastada.

Täna vastu võetud valges raamatus sätestab komisjon eri võimalused, et tagada ELis tarbijakaitse õiglane ja ulatuslikum tasand ning teostada järelevalvet selle üle, et maksumaksja ei peaks kulusid enda kanda võtma sel juhul, kui kindlustusfirma muutub maksujõuetuks. Eelkõige tehakse ettepanek vastu võtta direktiiv, et kindlustada kindlustuse tagamise skeemide olemasolu kõikides liikmesriikides ning vastavus minimaalsele nõuetepaketile. Kindlustuse tagamise skeeme käsitleva valge raamatuga tagatakse arutelu ning kõik huvitatud osapooled on kutsutud edastama oma märkused ja esitama täiendava lisateabe 30. novembriks 2010.

Vt ka MEMO/10/320

Lisateave:

Hoiuste tagamise skeemid:

http://ec.europa.eu/internal_market/bank/guarantee/index_en.htm

Investeeringute tagamise skeemid:

http://ec.europa.eu/internal_market/securities/isd/investor_en.htm

Kindlustuse tagamise skeemid:

http://ec.europa.eu/internal_market/insurance/guarantee_en.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site