Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/838

Brüssel, 25. juuni 2010

EL võtab vastu meetmed fondide haldamise lihtsustamiseks, et aidata piirkondi kriisiga toimetulekul

EL võttis 24 juunil 2010 vastu uued meetmed struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi halduseeskirjade lihtsustamiseks. Muudatuste abil lihtsustatakse fondidest toetuse saamist ja kiirendatakse investeeringuid ajal, mil riiklikud eelarved on surve all. Majanduskriisi vastu võitlemisel võetavate meetmete hulka kuulub ka teatavatele liikmesriikidele 775 miljoni euro ulatuses lisaettemaksete tegemine tekkivate makseraskuste lahendamiseks.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn ütles, et kriis on kahjustanud usaldust majanduse vastu, suurendanud töötute arvu ja avaldab äärmiselt tugevat survet riikide rahandusele. Kõnealused meetmed aitavad lahendada likviidsusprobleeme ja vähendada bürokraatiat fondidest toetuse saamisel. Projektide rakendamise kiirendamine kohapeal on kriisi ajal toeks riikide ja piirkondade majandusele.”

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor, kelle vastutusalasse kuulub Euroopa Sotsiaalfond (ESF), lisas, et kriis on tõestanud Euroopa Sotsiaalfondi olulisust ja väärtust. Enim meetmeid on viimaste kuude jooksul võetud aktiivse tööturupoliitika raames tööhõive suurendamiseks. Tööotsijaile pakutud koolitus ja täiendõpe hakkavad andma tulemusi ning lihtsustamine tähendab seda, et liikmesriigid saavad veelgi tõhusamalt aidata neid, kellele majanduslangus on eriti raskelt mõjunud.

Ühtekuuluvuspoliitika kolme fondi kaudu, st Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu investeeritakse ühtekuuluvuspoliitika 455 programmi raames ajavahemikul 2007–2013 kõigis ELi piirkondades kokku 347 miljardit eurot.

Kriisi üks olulisemaid tagajärgi on asjaolu, et liikmesriikidel ja piirkondadel on raske võimaldada lisarahastamist, mida nõutakse Euroopa investeeringute puhul. Seetõttu on väljakuulutatud muudatused kavandatud selle sõlmküsimuse lahendamiseks, kiirendades programmide rakendamist ja lihtsustades igapäevast haldustööd.

Uute põhimeetmetena:

  • võetakse kasutusele ühtne 50 miljoni euro suurune ülemmäär eri liiki peamiste projektide puhul, mille jaoks nõutakse komisjoni heakskiitu: uus ühtne künnis võimaldab liikmesriikidel üksinda kinnitada väiksema ulatusega keskkonnaprojekte, et neid kiiremini alustada.

  • Võimaldatakse rahastada peamisi projekte rohkem kui ühe programmi raames: nt põhimaantelõigu ehitust, mis läbib eri piirkondi, saab nüüd rahastada mitme piirkondliku programmi raames. Varasemad eeskirjad seda kohandust ei võimaldanud.

  • Programmide läbivaatamise lihtsam menetlus tekkivate probleemide kiiremaks lahendamiseks.

  • Parandatakse finantskorralduse kasutamist: võimalus koostada laenuskeeme, et edendada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringuid elamumajandussektorisse.

  • Lõdvendatakse investeeringute jätkamise kohustust: need eeskirjad kehtivad nüüd ainult projektide suhtes, mille puhul see on asjakohane, näiteks infrastruktuuri ja tootlike investeeringute puhul. Need ei kehti ettevõtmiste puhul, mis vastu ootusi ebaõnnestuvad. ESFi meetmete puhul võetakse arvesse ka riigiabieeskirju.

  • Lihtsustatakse eeskirju, mis kehtivad tulusate projektide suhtes (nt tasulised kiirteed või maa rentimise või müügiga seotud projektid): liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks jälgitakse tulusid üksnes asjaomase programmi lõpetamiseni.

  • Tehakse veel 775 miljoni euro ulatuses ettemakseid (4% ESFist ja 2% Ühtekuuluvusfondist) liikmesriikidele, mis on saanud laenu IMFi maksebilansi kava raames või mille SKP langes üle kümne protsendi. Kaht nimetatud kriteeriumi kohaldades kehtib see Eesti, Läti, Leedu, Ungari ja Rumeenia kohta.

  • Lükatakse edasi N+2 kulukohustustest vabastamise nõudeid: kui 2007. aastal eraldatud vahendeid ei olnud 2009. aasta lõpuks kulutatud, tagastataks need N+2 raames automaatselt ELi eelarvesse. Muudatustega võimaldatakse 2007. aastaks ettenähtud vahendeid kulutada pikema ajavahemiku jooksul. See hoiab ära ligikaudu 220 miljoni euro kaotsimineku (125 miljonit Hispaania, 56 miljonit Itaalia, 9 miljonit Ühendkuningriigi, 6 miljonit Saksamaa, 4 miljonit Madalmaade puhul ja 20 miljonit mitme riigi koostööprojektide puhul)

Kõnesolevad muudatused täiendavad hulka meetmeid, mida on võetud kriisi algusest saadik Euroopa majanduse elavdamise kava raames:

http://ec.europa.eu/regional_policy/funds/recovery/

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=736


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website