Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/773

Brüssel, 22. juuni 2010

Hiljutine uuring näitab, et on kasvanud nende inimeste arv, kel on raske toime tulla

Iga kuues eurooplane ütleb, et neil tuleb pidevalt pingutada, et tasuda majapidamisarved, ning iga kolmas arvab, et viimase aasta jooksul on vaesus nende riigis suurenenud. Need on peamised järeldused, mis tulenevad ELi komisjoni täna avaldatud järjekordsest Eurobaromeetri uuringust kriisi sotsiaalse mõju kohta. Mais 2010 tehtud uuring märgib poole aasta möödumist Euroopa vaesusevastase võitluse aasta 2010 algusest ning saab avalikkusele teatavaks vahetult pärast ELi juhtide 17. juuni ühist otsust aidata 20 miljonil inimesel väljuda järgmise kümnendi jooksul vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest..

Brüsselis meedia esindajatega kohtudes ütles tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor: „Uuringu tulemused kinnitavad, et vaesus on ELis ülimalt oluline probleem ning et praegune majandus- ja finantskriis teeb olukorra veelgi raskemaks. Kriisi mõju on kõikjal tunda ning märkimisväärne hulk Euroopa elanikke on raskustes, et ots otsaga kokku tulla.” Ta lisas: „ELi uus strateegia järgmiseks aastakümneks – Euroopa 2020 – ja selles seatud eesmärk aidata vähemalt 20 miljonit inimest aastaks 2020 vaesusest välja on jõuline sõnum, mis näitab kõikide riikide tõelist pühendumist, saavutamaks reaalseid tulemusi õiglasema ja sotsiaalselt kaasava Euroopa nimel.”

Üldiselt leiavad ELi kodanikud, et uuringule eelnenud aastal suurenes vaesus kõigil tasanditel: igast kümnest inimesest kuus leiavad, et vaesus suurenes nende lähikonnas, kolm neljandikku leiavad, et vaesus suurenes nende riigis ning 60% arvavad, et vaesus suurenes kogu ELis.

Kriisil ja kokkuhoiumeetmete kavadel on inimeste jaoks selge seos vaesusega. Silma paistab Kreeka, kus 85% vastanutest arvab, et nende riigis on vaesus kasvanud. Samamoodi arvab oma riigi kohta 83% prantslastest, 82% bulgaarlastest, 77% rumeenlastest ja 75% itaallastest. Kui mõnes riigis inimesed arvavad, et rasked ajad seisavad veel ees – näiteks arvab igast kümnest rumeenlasest ja kreeklasest seitse, et nende majapidamistes võib rahaline seisund veelgi halveneda – on teised riigid muutunud lootusrikkamaks. Näiteks ennustab praegu majapidamises rahalise olukorra halvenemist 23% lätlastest (2009. aasta juulis 65%), 32% leedulastest (2009. aasta juulis 58%) ja 20% ungarlastest (2009. aasta juulis 48%). Lätis, Poolas, Ühendkuningriigis, Belgias ja Soomes vähenes praegu nende vastanute hulk, kes arvasid, et nad töökoha kaotamise korral võivad jäädagi töötuks.

Märkimisväärne osa Euroopa kodanikke tunnistavad, et nad on rahalistes raskustes

Iga kuues eurooplane ütles, et sellist olukorda, kus nende majapidamises ei olnud raha tavaliste arvete tasumiseks ja toidu või muude tarbekaupade ostmiseks, esines eelmisel aastal vähemalt üks kord. Raskusi arvete ja laenumaksete õigeaegsel tasumisel esines sel ajal, kui uuringut kohapeal läbi viidi (mais 2010), 20%-l vastanutest.

Kulutustega toime tulemine on pidev pingutus 15%-le vastanutest, 3% on hilinenud mõnede arvete ja laenumaksete tasumisega ning 2% on tõsistes rahalistes raskustes ja jätnud paljud sellised maksed tegemata.

Ligikaudu 30% kodanikest leidis, et tervishoiukuludega on raskem toime tulla. Peaaegu iga kolmas eurooplane andis teada, et viimase kuue kuu jooksul on tervishoiu, lapsehoolduse või iseenda või sugulaste pikaajalise hoolduse kulusid olnud raskem kanda: 11% märkis, et see on muutunud palju raskemaks ja 18% ütles, et mõnevõrra raskemaks.

Iga kuues eurooplane ei ole eriti või üldse mitte kindel, et ta säilitab oma töökoha

2010. aasta märtsi seisuga oli 18% vastanutest mitte eriti või üldse mitte kindel, et nad säilitavad oma töökoha järgneva 12 kuu jooksul ning 49% arvasid, et kui nad vallandatakse, on uue töökoha leidmine kuue kuu jooksul vähe tõenäoline või üldse mitte tõenäoline.

Hoiakud kriisi mõju suhtes pensioniõigustele

Tulevasi sissetulekuid silmas pidades arvab 73% kodanikest, et nende pensionihüvitised kas vähenevad kindlasti või nad peavad pensionile jääma hiljem või säästma vanaduspäevadeks rohkem raha. 20% vastanutest on väga mures, et nende vanaduspäevade sissetulek ei taga neile väärikat äraelamist, ja 34%-le teeb selline perspektiiv üsnagi muret. Seitsmeteistkümnes liikmesriigis oli enamik vastanutest väga või üsnagi mures, et nende sissetulek vanaduspäevil ei ole piisav, et tagada neile väärikas äraelamine.

Taustteave

Üldsuse hoiakuid 2008. aasta sügisel puhkenud kriisi sotsiaalse mõju suhtes on alates juunist 2009 korrapäraselt uuritud spetsiaalselt sel eesmärgil kavandatud Eurobaromeetri uuringute abil. Uuringute eesmärk on mõõta, kuidas tajutakse vaesust, kui suured on majapidamiste rahalised raskused, kui taskukohased on muutused tervishoiu ja sotsiaalhoolduse kuludes ning mida inimesed tunnevad oma vanaduspäevade rahalisele olukorrale mõeldes.

Viimase uuringu käigus küsitleti 25 600 kodanikku kõikides ELi liikmesriikides. Seda tehti juhusliku valiku alusel peamiselt telefoni teel 18.–22. maini 2010 ning tulemusi korrigeeriti teadaolevate demograafiliste ebaühtluste tasakaalustamiseks.

Kuna andmed (tulu ja elutingimusi käsitlev ühenduse statistika EU-SILC), millel ELi vaesuse vähendamise eesmärk põhineb, on kättesaadavad ainult ligikaudu kaheaastase hilinemisega, annavad sellised üldsuse hoiakuid mõõtvad uuringud vaesuse ja tõrjutusega seotud võimalike suundumuste kohta kiiret, ainult ühekuulise hilinemisega tagasisidet.

Lisateave

Memo/10/268

Eurobaromeetri uuringu aruanne :

http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_289_en.pdf

Euroopa vaesusevastase võitluse aasta : www.2010againstpoverty.eu


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website