Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/695

Brüssel, 7. juuni 2010

Sooline võrdõiguslikkus hariduses: traditsioonilised stereotüübid endiselt suurim probleem

Täna esitles Euroopa Komisjon uut uuringut, milles vaadeldakse, kuidas Euroopa riigid tulevad toime soolise ebavõrdsusega hariduses. Uuringust ilmneb, et nii õppealade valikul kui ka õpitulemustes on soolised erinevused visad kaduma.

Euroopa Komisjoni hariduse eest vastutav volinik Androulla Vassiliou ütles: Seos soo ja haridustaseme vahel on viimase 50 aasta jooksul oluliselt muutunud ja erinevused ilmnevad nüüd keerukamal kujul. Koolitöötajad on suures enamikus naised, aga haridussüsteeme juhivad mehed. Enamik lõpetajaid on tütarlapsed ja enamik väljalangejaid poisid. Need tõsieluseigad tuleb meil soolise võrdõiguslikkuse poliitikas aluseks võtta.”

Komisjoni uuring põhineb Eurydice teabevõrgu tööl. Eurydice kogub ja analüüsib andmeid haridussüsteemide kohta. Uuring hõlmab 29 riiki (kõik ELi liikmesriigid peale Bulgaaria ning Island, Liechtenstein ja Norra).

Põhijäreldused

Soorollid ja soolised stereotüübid on põhiprobleemiks

Väheste eranditega on kõikidel Euroopa riikidel haridusalase soolise võrdõiguslikkuse poliitika juba olemas või kavas välja töötada. Selle poliitika esmaeesmärk on esitada väljakutse traditsioonilistele soorollidele ja ‑stereotüüpidele. Veel on eesmärgiks suurendada naiste esindatust otsustusorganites, astuda vastu soopõhistele saavutusmudelitele ja võidelda soolise ahistamise vastu koolides (vt lisa joonis 1). Valitsuste algatused, mille eesmärk on teavitada vanemaid soolise võrdõiguslikkuse küsimustest ja kaasata neid tugevamini soolise võrdõiguslikkuse edendamisse hariduses, on haruldased.

Harilikult saavad tütarlapsed koolis paremaid hindeid ja lõpueksamitel läbisaajaid on nende seas rohkem kui poiste hulgas, samuti langevad poisid suurema tõenäosusega koolist välja või jäävad klassi kordama. Rahvusvahelised küsitlused näitavad, et ligikaudu kolmandikus Euroopa haridus­süsteemides on poistel suurema tõenäosusega kehvad tulemused lugemises, tüdrukutel aga matemaatikas. Kõige olulisem tegur on aga endiselt sotsiaal-majanduslik taust.

Vähe on riike, kus poiste kehva edasijõudmisega tegelemine on seatud poliitiliseks prioriteediks (flaami kogukond Belgias, Iirimaa ja Ühendkuningriik). Veelgi vähem on riikide, kus on sisse seatud eriprogrammid poiste lugemisoskuse ning tüdrukute matemaatika ja loodusteaduste tulemuste parandamiseks (Austria, Ühendkuningriik (Inglismaa)).

Euroopa Komisjon astub haridusalase soolise ebavõrdsuse vastu samme nii poliitikaalase koostöö julgustamise kaudu ELi riikide vahel kui ka rahastamis­programmide kaudu. Võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja soolise ebavõrdsuse vastu on üks olulisemaid kriteeriume rahalise toetuse andmisel rahvusvahelistele haridusprojektidele ja ‑partnerlustele elukestva õppe programmi kaudu.

Sootundlik kutsenõustamine keskendub tütarlastele

Paljud kutse- ja üldkeskkoolides õppivad noormehed ja neiud teevad kutsevaliku endiselt traditsiooniliste soorollide põhjal. Selle probleemi lahendamiseks on vaja paremat kutsenõustamist ja kutsenõustajad peavad sooküsimusi paremini tundma, et osata stereotüüpe paremini ümber lükata.

Sootundlik nõustamine, mis praegu on kättesaadav ainult pooltes Euroopa riikides (vt lisa joonis 2), on sagedamini suunatud tütarlastele kui poistele ning harilikult on selle eesmärk julgustada tütarlapsi valima tehnika ja loodusteadustega seotud alasid. Kuigi on olemas huvitavaid üksikalgatusi ja -projekte, leidub riiklikke strateegiaid võitluseks sooliste stereotüüpide vastu kutsevalikul ja poistele suunatud algatusi üldiselt haruharva.

Kõrghariduspoliitika keskendub peamiselt naiste arvu suurendamisele matemaatika, loodusteaduste ja tehnika erialadel.

Naised moodustavad üliõpilaste ja lõpetajate enamiku peaaegu kõikides riikides ja domineerivad hariduse, tervishoiu ja hoolekande ning humanitaar- ja kunstierialadel. Mehed domineerivad inseneriteadustes, tööstus- ja ehituserialadel.

Ligikaudu kahes kolmandikus riikides on olemas kõrghariduse soolise võrdõiguslikkuse poliitika (vt lisa joonis 3). Siiski on peaaegu kõik need poliitikad ja projektid suunatud ainult naistele. Teisalt on kõrghariduses õppejõudude hulgas täheldatav, et mida kõrgem on akadeemilise karjääri aste, seda väiksem on sellel naiste osakaal. Siiski on ainult umbes kolmandik riike rakendanud konkreetset poliitikat, et seda vertikaalset segregatsiooni kaotada.

Mõlema probleemi lahendamiseks on poliitika olemas Belgia flaami kogukonnal, Saksamaal, Madalmaadel, Austrial, Rootsil, Ühendkuningriigil ja Norral.

Eurydice teabevõrk (www.Eurydice.org) pakub teavet ja analüüse Euroopa haridussüsteemide ja ‑poliitika kohta. Teabevõrk koosneb 35 riiklikust üksusest kõigis 31 riigis, mis osalevad ELi elukestva õppe programmis (ELi liikmesriigid, EMP riigid ja Türgi), ning seda koordineerib ja juhib Brüsselis asuv ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus, mis koostab teabevõrgu väljaandeid ja andmebaase.

Lisateave:

Uurimuse täistekst: „Gender Differences in Educational Outcomes: study on the measures taken and current situation in Europe”

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_studies_en.php

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_studies_fr.php

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/thematic_studies_de.php

riikide soopoliitika detailsed kirjeldused tehakse kättesaadavaks aadressil www.eurydice.org

Uurimuse ingliskeelse teksti paberversioon on kättesaadav alates tänasest. Prantsus- ja saksakeelne tõlge avaldatakse varsti.

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus (inglise keeles)

ANNEX

HARIDUS: Sooline võrdõiguslikkus

Joonis 1: Soolise võrdõiguslikkuse poliitika, mille eesmärk on esitada väljakutse traditsioonilistele soorollidele ja stereotüüpidele alg- ja keskhariduses, 2008/09

Võitlus soolise ahistamise vastu

Naiste esindatuse suurendamine haridussüsteemides

Võitlus soopõhiste saavutusmudelite vastu

Kõigis joonisel esitatud riikides on olemas strateegiad võitluseks traditsiooniliste soorollide ja stereotüüpidega. Ringiga ümbritsetud riikides on püstitatud täiendavad poliitilised eesmärgid. Riigid, kus hariduse valdkonnas puudub aktiivne soolise võrdõiguslikkuse poliitika: Eesti, Itaalia, Hungari, Poola, Slovakkia

Allikas: Eurydice.

Joonis 2: Spetsiaalne kutsenõustamine, mille eesmärk on võidelda traditsiooniliste karjäärivalikute vastu Euroopas, 2008/09

Sootundlik kutsenõustamine

on olemas

Spetsiaalne kutsenõustamine puudub

Andmed puuduvad

Allikas: Eurydice.

Joonis 3: Soolise võrdõiguslikkuse poliitika või projektid kõrghariduses,
2008/09

Poliitika või projektid, mis käsitlevad

vertikaalset eraldamist

horisontaalset eraldamist

Kõrghariduse soolise võrdõiguslikkuse poliitika puudub

Andmed puuduvad

Allikas: Eurydice.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website