Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/657

Brüssel, 2. juuni 2010

Keskkond: maksusüsteemid peaksid kajastama keskkonnamõjusid

Täna avaldas Euroopa Komisjon koos ÜRO keskkonnaprogrammiga uue mahuka aruande, milles rõhutatakse vajadust täielikult ümber korraldada piiratud loodusvarade kasutamine suuremate tööstusriikide poolt. Aruandes on esitatud teaduslikult põhjendatud prioriteedid, mille alusel tuleks astuda vajalikke samme ülemaailmseks keskkonnakaitseks. Tooted, materjalid ning majanduse ja elustiiliga seotud tegevused on jagatud eri rühmadesse vastavalt sellele, missugune on nende mõju keskkonnale ja loodusvaradele. Olulisemate järelduste hulka kuulub see, et üle poole maailmas toodetavatest põllukultuuridest söödetakse loomadele ning et riigi jõukuse kahekordistumine suurendab keskkonnasurvet üldjuhul 60–80%. Loodusvarade säästva majandamise rahvusvahelise töörühma koostatud 149-leheküljelises aruandes leitakse, et Maa heaolu kõige rohkem mõjutavad seaduseandjad ja poliitikakujundajad peaksid kehtestama maksud ja võtma kasutusele muud stiimulid keskkonnahoidlike põllumajandustavade edendamiseks ja fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik märkis: „Aruanne näitab selgelt edasilükkamatut vajadust lülituda ümber ressursitõhusale majandusele. See saab olema ülimalt raske, kuid meie tulevase heaolu ja elukvaliteedi seisukohalt väga oluline ülesanne. Kui me loodusvarade kasutamist tõepoolest muuta tahame, on hinnasignaalide muutmine maksusüsteemi abil kõige tulemuslikum ja tõhusam viis eesmärgi saavutamiseks."

„Me oleme suutelised saavutama nii püsiva majanduskasvu kui ka keskkonna-alase heaolu," sõnas ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektori asetäitja Angela Cropper. „Esmalt rõhutatakse neid tegevusi, mis aitavad enim piirata inimtegevuse keskkonnakahjulikku mõju ökosüsteemidele. Selles mõttes pakub aruanne poliitikakujundajatele olulist mõtteainet. Üksikisikutele antakse juba tuttavaid soovitusi: lõpetage liha söömine, kustutage tuled, soojustage oma maja, lülitage välja termostaat ja konditsioneer, vältige lennureise ja parkige auto nii kauaks kui võimalik – need keskkonna seisukohalt kõige tasuvamad soovitused on parim viis parandada emakese Maa enesetunnet.

Suurimad ohud

Aruanne „Keskkonnamõjud tarbimisele ja tootmisele: prioriteetsed tooted ja materjalid” on loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühma kõige värskem väljaanne. Aruandes jagatakse materjalid ja nende tootmiseks, tarbimiseks ning kõrvaldamiseks vajalik energia elutsükli analüüsi alusel rühmadesse ja määratakse kindlaks Maa keskkonda kõige enam ohustavad protsessid, tooted ja materjalid. Nimekirjas on esimesel kohal põllumajandustooted, eelkõige tooted, mis on valmistatud loomadest, kellele söödetakse üle poole maailma põllukultuuridest.

Löögi alla on sattunud ka fossiilkütuste kasutajad, eelkõige elektrimajandus ja muud energiamahukad tööstusharud, elumajade küttesüsteemid ning transpordisektor. Oma elutsükli jooksul kõige enam keskkonda ohustavad materjalid on plast, raud, teras ja alumiinium.

Töörühma sõnul tuleb esmajärjekorras otsida võimalusi järgmiste probleemide leevendamiseks: kliimamuutus, elupaikade teisenemine, lämmastiku- ja fosforireostus, kalavarude, metsade ja muude ressursside liigkasutus, invasiivsed liigid, ebakvaliteetne joogivesi, puudulikud hügieenitingimused, tahkekütuste põletamine kodudes, pliireostus, linnaõhu saastatus ja tahked osakesed töökeskkonnas.

Rikkuse ohud

Töörühm esitab mitmeid murettekitavaid tõendeid selle kohta, et jõukus ja inimeste mõju keskkonnale suurenevad käsikäes, vastupidiselt laialt levinud arvamusele, et rikkus tähendab väiksemat ökoloogilist jalajälge.

Aruandest nähtub, et ehkki rikkuse suurenedes võidakse muuta suhteliselt algelisi protsesse ning luua lihtsaid vahendeid kohalike loodusvarade või igapäevase vee- ja õhureostuse kontrollimiseks, toob jõukuse kasv endaga kaasa sootuks keerukamate, näiteks energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heitega seotud probleemide süvenemise. Aruandes märgitakse, et süsinikdioksiidi puhul suureneb keskkonnasurve jõukuse kahekordistumisel tavaliselt 60–80%, areneva majandusega riikides aga vahel veelgi rohkem.

Taustteave: loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm

Loodusvarade säästva majandamise rahvusvaheline töörühm loodi sõltumatu teadusliku hinnangu andmiseks loodusvaradele ja nende keskkonnamõjule, et nõrgendada seost majanduskasvu ning keskkonna seisundi halvenemise vahel. Töörühm lähtub oma tegevuses kogu maailma keskkonnaekspertide arvamustest. Töörühm tegutseb Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu presidendi Ashok Khosla ja professor Ernst Ulrich von Weizsäckeri, Bundestagi keskkonnakomitee endise esimehe ühisel juhtimisel.

Kasulikud lingid:

Aruande täistekst on kättesaadav aadressil:

http://www.unep.fr/scp/rpanel/producsandmaterials.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website