Navigation path

Left navigation

Additional tools

Kliimamuutused: komisjon kutsub üles pidama informeeritud arutelu selle üle, milline on mõju, kui EL vähendaks vajalike tingimuste täitmise korral kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel 30%

European Commission - IP/10/618   26/05/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/618

Brüssel, 26. mai 2010

Kliimamuutused: komisjon kutsub üles pidama informeeritud arutelu selle üle, milline on mõju, kui EL vähendaks vajalike tingimuste täitmise korral kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel 30%

Euroopa Komisjon esitles täna analüüsi selle kohta, millised oleksid kulud ja kasu, kui EL suurendaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 30%-ni. Praegune eesmärk on vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Analüüsis uuritakse ka võimalusi, kuidas seda saaks teha, kui tingimused täidetakse. Praegu ei ole need veel täidetud. Teatise aluseks on komisjoni teatis, milles käsitletakse võimalusi rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste hoogustamiseks, ning nõukogu palve esitada hinnang selle kohta, milline oleks mõju, kui heitkoguseid vähendataks 30%. Nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis on nõutud, uuritakse teatises ka meetmeid, millega toetatakse energiamahukaid tööstusharusid, et vähendada heite ülekandumise riski. Teatises on näidatud, et kaks aastat tagasi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi läbivaatamisel esitatud prognoose on vaja muuta, kuna ELi heitkogused on vähenenud tänu majanduskriisile ja CO2-hindade langemisele. Nüüd analüüsitakse uute andmete valguses, milline on mõju, kui erineva raskusastmega eesmärke kasutada selleks, et ELi majandust moderniseerida ja luua uusi töökohti vähem CO2-heidet tekitava tehnoloogia arendamise kaudu. Analüüsis käsitletakse seda, milliseid jõupingutusi on vaja teha tähtsamates tööstusharudes, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel kuni 30%. Samuti käsitletakse jõupingutuste mõju ja poliitikavõimalusi nende elluviimiseks. Erinevate võimaluste kaalumisel võetakse täiel määral arvesse ka avaliku sektori vahendite piiratud võimalusi ja majanduslangust.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard ütles: „See, kas suurendada heite vähendamise eesmärki 2020. aastaks 20%-lt 30%-ni on ELi juhtide poliitiline otsus, mis tuleb teha siis, kui aeg ja tingimused on selleks sobivad. On selge, et praegu on poliitiline prioriteet lahendada euroga seotud kriis. Kuid selleks ajaks, kui oleme kriisi lahendanud, on komisjon esitanud ainet faktidel põhinevaks aruteluks. Otsust ei tehta tänast päeva silmas pidades, kuid ma loodan, et meie analüüs tekitab liikmesriikides arutelusid, kuidas siit edasi minna.”

Eesmärkide saavutamise kulud

Alates 2008. aastast on 20% eesmärgi saavutamise kogumaksumus aastani 2020 langenud 70 miljardilt eurolt 48 miljardile eurole (0,32% SKPst) aastas. See tuleneb mitmest tegurist: majanduskasvu aeglustumine on vähendanud heitkoguseid, kõrgemad energiahinnad on suurendanud energiatõhusust ja vähendanud energianõudlust ning CO2-hind on langenud allapoole 2008. aastal prognoositud taset, kuna ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvoodid, mis on majanduslanguse ajal kasutamata jäänud, kantakse tulevikku üle. Samal ajal on kogumaksumuse vähenemine siiski tingitud kriisist, mille tõttu on ettevõtjatel palju vähem võimalusi leida vajalikke investeeringuid ettevõtte moderniseerimiseks lähiajal.

Alates 2007. aastast1 on EL võtnud kohustuse vähendada heidet 2020. aastaks 30%, kui teised suuremad tööstusriigid võtavad õiglase osa jõupingutustest üleilmse kliimaleppe alusel enda kanda. Praegu läheb 30% eesmärgi saavutamine aastani 2020 maksma hinnanguliselt 81 miljardit eurot aastas. See on 11 miljardit eurot rohkem kui 20% eesmärgi saavutamise hind kaks aastat tagasi. 30% eesmärk läheks maksma 33 miljardit eurot (0,2% SKPst) rohkem kui tänase prognoosi kohaselt maksaks 20% eesmärk.

Vähem CO2-heidet tekitav majanduskasv

Riigid kogu maailmas nõustuvad, et keskkonnahoidlik ja vähese CO2-heitega majanduskasv pakub võimalusi uute püsivate töökohtade loomiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks. Euroopa juhtrolli selles osas ei saa pidada enesestmõistetavaks, kuna üleilmne konkurents teravneb. 20% eesmärki nähti ELi majanduse moderniseerimisel liikumapaneva jõuna, kuid nüüd, kui CO2-hind on oodatust madalam, ei ole see enam küllaldane stiimul muudatuste ja uuenduste elluviimiseks. Osana arenenud riikide rühmast peab Euroopa valmistama ette ka pikaajalised eesmärgid: 2050. aastaks tuleks vähendada heitkoguseid 80–95% ja seda optimaalsete kuludega.

Millised on võimalused 30% eesmärgile üleminekuks?

Teatises on esitatud 30% eesmärgi saavutamise võimalused ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ning muudes sektorites. Need võimalused on muu hulgas järgmised: vähendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu, võtta vastu õigusakte energiatõhususe suurendamiseks, kasutada arukalt rahastamisvahendeid, suunata ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid keskkonnahoidlike investeeringute tegemiseks ning parandada ELi heitkogustega kauplemise süsteemis tunnustatud rahvusvaheliste CO2-ühikute keskkonnakaitsealast tõhusust.

Atraktiivne meede, mida võiks rakendada juba enne võimalikku üleminekut 30% eesmärgile, on kasutada vähem CO2-heidet tekitava tehnoloogia kiiremaks arendamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis eraldamata jäänud tasuta saastekvoote, nagu seda tehakse taastuvenergia ja CO2 kogumise ja säilitamise uuendusliku tehnoloogia arendamist käsitlevate näidisprogrammide raames, mille jaoks on eraldatud 300 miljonit saastekvooti.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine

Komisjon on uurinud olukorda seoses kasvuhoonegaaside heite ülekandumise riskiga energiamahukate tööstusharude puhul (tootmise viimine EList välja riikidesse, kus heitepiirangud on väiksemad).

Peamine järeldus on, et olemasolevad meetmed kasvuhoonegaaside ülekandumise vältimiseks nendest sektoritest (tasuta saastekvoodid ja juurdepääs rahvusvahelistele ühikutele) on endiselt põhjendatud. Analüüs näitab ka, et kui suurendada heite vähendamise eesmärki 30%-ni ning muud riigid täidaksid samal ajal oma vähendamiskohustusi Kopenhaageni kokkuleppe kohaselt, ei suudetaks heite ülekandumist piisavalt vältida, kui olemasolevad meetmed jäävad kehtima.

Komisjon jälgib ka edaspidi hoolikalt kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega seotud riske, eelkõige kolmandates riikides, kes ei ole veel võtnud meetmeid heitkoguste piiramiseks. Muude võimalike meetmete hulgas tasuks jätkuvalt uurida võimalust lisada import ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

Edasised sammud

Teatis on suunatud ELi institutsioonidele arutamiseks.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/environment/climat/future_action_com.htm

MEMO/10/215

1 :

Euroopa Nõukogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta järeldused.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website